Kaslased (referaat) (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
KASLASED
Bioloogia referaat
Kaspar Kütt
7.a klass
Tallinn 2011
Sisukord:
Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3
Kaslaste ajalugu ---------------------------------------------------------------------------------------4
Kaslaste luustik ----------------------------------------------------------------------------------------4
Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7

• Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5
  
• Metskass ---------------------------------------------------------------------------------------6
  
• Ilves ---------------------------------------------------------------------------------------------6
  
• Puuma ------------------------------------------------------------------------------------------6
  
• Serval -------------------------------------------------------------------------------------------7
  

Suured kassid -----------------------------------------------------------------------------------------7-9

• Lõvi ---------------------------------------------------------------------------------------------7
  
• Tiiger -------------------------------------------------------------------------------------------8
  
• Jaaguar ----------------------------------------------------------------------------------------8
  
• Leopard ----------------------------------------------------------------------------------------8
  
• Gepard -----------------------------------------------------------------------------------------9
  

Kasutatud kirjandus ----------------------------------------------------------------------------------10
Sissejuhatus
Kaslased ehk felidae on loomade sugukond , mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Arvatakse, et kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslane on kodukass, kes kodustati umbes 10 000 aastat tagasi, aga kaslaste hulka kuuluvad ka lõvid, tiigrid , leopardid , jaaguarid, gepardid ja puumad. Kaslasi jaotatakse suurteks ja väikesteks kaslasteks. Suured kaslased on näiteks lõvid, tiigrid ja leopardid. Väiksed kaslased on kodu- või metskassid. Eestis elavad liigid on ilvesed ja kodukassid. Kaslaste hulka kuuluvad 41 tänapäeval elavat liiki. Kaslasi tuntakse oma eriti kiirete reflekside , teravate meelte ja väga hästi arenenud hammaste pärast. Neil on väga teravad noa-sarnased küüned. Saba aitab neil tasakaalu hoida hüpete ajal. Nad on erilised ka sellepärast, et nende erinevused omavahel on hämmastavalt väikesed, näiteks tiiger ja kodukass on väga sarnased. Kaslased on levinud laialt Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas, kuigi kodukasse võib leida igal pool. Kõik kaslased on head ronijad ja enamus kaslastest on ka head ujujad. Kaslased elavad peamiselt üksinda peale lõvide, kes elavad gruppides. Kaslased on karnivoorid. Neil on väga kiire ja lihane keha, sest kaslased on kohanenud jooksmiseks. Kaslaseid nimetatakse loomariigi kõige osavamateks küttideks. Nende saagiks on selgroogsed . Kaslastel on tohutult hea nägemine ja kuulmine . Kaslased tegutsevad pimedas ja nad peidavad oma saagi raipesööjate eest ära, kui seda on liiga palju ja nad ei suuda seda ühe korraga ära süüa.

Kaslaste ajalugu
Mitu miljonit aastat tagasi hulkus maakeral ringi palju kassi-laadseid loomi, kes olid palju jubedamad ja suuremad kui tänapäeva kaslased. Varajased kaslased ei olnud erilised lihasööjad. Kõige varasem teadaolev kaslaste esivanem pärineb eotseenist ja see on 50 miljonit aastat vana. Temast arenesid kaks haru, suured ja väikesed kasklased, nagu lõvi ja kodukass. Temast arenes ka teine, hiljem tekkinud evolutsioonisuund, mis tõi mõõkhambulised kaslased, kes on tänaseks välja surnud. Nende nimetus tuleb ülalõualuus olnud ülisuurtest pistodataolistest kihvadest, millega nood oma saagile surmavaid hoope andsid. Mõõkhambulisi oli suuri ja väikeseid, nagu tänapäeva kaslasi. Tuntuim mõõkhambuline oli Ameerikas elanud Smilodon. ( Clutton -Block, 1991 (Eestis 1998), lk 8-9)

Kaslaste luustik
Kaslaste luustik koosneb ligikaudu 250 osast. See moodustab jäiga raamistiku , millele kinnituvad pehmed kehaosad ja mis kaitseb neid vigastuste ja löökide eest, kindlustades samal ajal kassi liigutuste kiirust ja elastsust. Nii suurte kui ka väikeste kaslaste kolju näitab, et tegu on loomadega, kes on erakordselt hästi kohastunud oma saagi tapmisega ja selle söömisega nii kiirelt, kui võimalik. Suured silmakoopad kindlustavad avara vaatevälja, ajukolju kuulmispiirkond on suur ja lühikesed lõuad saavad laialt pärani avaneda. Kaslased tapavad saaki nii, et purevad oma teravate kihvadega saaki ja kisuvad kiskhammastega lihatükke saagilt lahti. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 12-13)

Väikesed kassid

Kodukass
Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptlased uskusid, et kassid on pühad loomad, ja kui oli tulekahju, siis kasse päästeti esimesena. Vanaajal ei olnud kodukasse, vaid olid ainult metsikud kassid. Vanaaja inimesed tüdinesid ära hiirtest , sest hiired sõid nende toite. Inimesed hakkasid metsast kasse koju viima ja neid kasvatama. Kahjuks, kui kassid suuremaks said, jooksid nad enamasti tagasi koju. Kodunemisprotsess võttis aega, aga varsti olid kassid kohanenud inimestega.
Kass on kiskja ja kaslane. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on väga hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka kõige vaiksemaid helisid. Nad on head ronijad, nad püüavad närilisi ja madalalt lendavaid linde. Jooksuajal isased kassid uluvad, et emaste tähelepanu võita. Kui inimesel on kass , siis peab ta kassile korralikult süüa andma, muidu muutub kass metsikuks, ja hakkab linde ja närilisi püüdma.
Kui kass on heas tujus , siis ta nurrub ja hõõrub end vastu inimese jalasäärt. Kui kass on halvas tujus, siis teeb ta koledat häält ja ajab end turri. Kui kass näeb enda vaenlast , siis lähevad tal karvad turri. Ta teeb seda sellepärast, et suurem paista. See ajab vaenlase kartma .
Kui kiisul sünnivad kassipojad, siis nad on 10 päeva pimedad ja kassiema peab neid imetama ja keelega lakkuma, et kassipojad haigeks ei jääks ja et nad oleksid puhtad. Kui väikesed kassipojad juba näevad, siis tahavad nad mängida asjadega nagu väikesed lapsed. Peamiselt mängivad kassipojad lõngakeraga. Noored kassid on kiiremad kui vanemad. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m)

Metskass
Metskassid on suuremad kui kodukassid. Nende suurus on keskmiselt natuke alla 1 meetri ja nad kaaluvad 5-11 kilogrammi. Nende kasukas on väga tihe, et talvel külma ilma üle elada. Metskasse ei ole põhjapoolsetes maades, muidu on neid üle Euroopa. Metskass elab tihedates lehtpuumetsades. Ta sööb hiiri, jänesepoegi või linde, kuigi tal on raskem saada viimaseid kahte kätte. Ta käib jahil tavaliselt öösel. Oma onni ehitab ta tavaliselt puuõõnde, aga ta võib ka endale võeta rebase või mägra poolt maha jäetud uru. Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega , kes kaaluvad umbes 40 grammi. Metskassi vaenlased on ilvesed, koerad , hundid jne. Metskass on väljasuremisohus, ja sellepärast on hakatud neid loomaedades paljundama. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m)

Ilves
Ilvese nägu on sarnane kassi näoga, aga tal on kõrvad tutiga ja põskedel on habe, ta on iseenesest mõistetavalt suurem kui kass. Tal on lühike saba. Ta on umbes 1 meetri pikkune . Ta kaalub mitukümmend kilogrammi. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Ta elutseb ka Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves elab ükskõik millised metsas, peaasi oleks see, et süüa ja kaitset saaks. Ta sööb jäneseid ja metskitsi. Ilves sünnitab 2-3 poega ja ta ei karda vett. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m)

Puuma
Puuma näeb välja natuke nagu lõvi. Ta on punakas-kollakaspruun või hall, kuigi täielikult musti või valgeid puumasid on ka nähtud. Ta on umbes 1.5-2.5 meetrit pikk ja kaalub umbes 40-80 kilogrammi. Tal on suur leviala ja talle meeldivad soostunud džunglid, troopilised metsad või lagendikud. Ta sünnitab 2-3 poega. Ta sööb kõiki imetajaid , millest tal jõud üle käib. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m)

Serval
Kaslane, kes elutseb Aafrikas. Ta elutseb savannialadel Saharast lõunas. Tal on pikad kõrvad, kõrged jalad ja punakaspruun mustatäpiline nahk. Ta on 100-120 cm pikk ja kaalub 7-19 kg. Serval saab hüpata kuni 3 meetri kõrgusele. Ta sööb linde, närilisi, jäneseid ja väikesi antiloope. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1995, lk 453)

Suured kassid

Lõvi
Lõvi on kollast värvi. Ta on eriti levinud Aafrika savannides . Isalõvil on tuntud suur kohev tumepruun lakk ja tutt saba otsas. Mitte ühelgil kaslasel ei ole isaloom emaloomast nii erinev. Nad on tiigrist umbes pool meetrit lühemad. Lõvid elavad kuni 20-liikmelistest perekondades.
Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa.
Palavatel päevadel vanaloomad lõsutavad varjus , väiksed aga mängivad.
Lõvid käivad õhtuti jahil ja nad söövad endast nõrgemaid loomi. Nende jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt loomale lähedale, kui loom neid märkab ja ära jookseb , siis jooksevad nad talle järgi ja hammustavad kaelast neid. Lõvi ei tapa kunagi rohkem loomi, kui tal neid süüa on vaja. Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja võivad elada kuni 30 aastaseni. Lõvit kujutatakse väga palju ka riikide vappudel ja lippudel, näiteks Eesti vapp . ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m)

Tiiger
Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranž kasukas on korrapealt äratuntav. Ta on kaslaste liigi kõige tugevam loom. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950-datest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, see tähendab, et neid ei tohi küttida. Tiiger on uhke ja rahulik loom. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3.5 meetrit pikad koos sabaga ja nad kaaluvad umbes 227-270 kilogrammi. Pesakonnas on 2-4 poega. Tiiger ujub väga hasti ja ta käib päeviti vees kümblemas. Tiiger toitub hirvedest, metsseadest ja metskitsedest. Loomaaias võib tiiger elada kuni 50 aastat, looduses on eluiga lühem. (Eesti Entsüklopeedia 9, 1996, lk 423-424)

Jaaguar
Jaaguar on suurte kasside sugulane, aga ta on üks vähestest, kes elab Ameerikas. Ta on kuni 2,5 meetrit pikk ja kaalub 100 kilo. Ta elab selvades ja mägimetsades. Ta armastab ujuda ja püüab oma saaki veest. Järglasi tuleb 1-4, nad on kõik samavärvilised kui sünnitaja. (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, 1989, lk 30)

Leopard
Paindliku ja saleda, kuid jõulise kehaga kaslane. Elutseb Aafrika ja Lõuna- Aasia metsades, savannides ja jõgede kaldatihnikuis. Leopard on kuni 2,5 meetrit pikk ja ta kaalub 32-60 kg. Leopardidel on mustade laikudega kollakas karvastik . Mõnel pool elavad täielikult mustad leopardid, nn. must panter . Leopardid söövad sõralisi, närilisi, ahve jne. Saagi tassivad nad puu otsa. Vanad või vigased leopardid võivad inimesi süüa. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990, lk 509-510)

Gepard
Gepard on pikk, kõrgete jalgadega ja väikese peaga loom. Gepardit tuntakse maailma kiireima jooksjana. Gepard suudab joosta kuni 120 km/h. Ta kaalub 40-50 kilogrammi ja ta on natuke üle 2 meetri pikkune. Ta sünnitab 2-4 poega ja ise sööb päevas umbes 4 kg liha. Kahe-aastased gepardid võivad juba emast eraldi elada. (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3, 1998, lk 152-153)
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.ht m
Clutton-Brock, Juliet, „Kass“, Dorling Kindersley, 1991 (Eestis Koolibri, 1998)
„Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3“, Kirjastus Valgus, Tallinn 1988
„Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4“, Kirjastus Valgus, Tallinn 1989
„Eesti Entsüklopeedia 5“, Kirjastus Valgus, Tallinn 1990
„Eesti Entsüklopeedia 8“, Kirjastus Valgus, Tallinn 1995