INTERVJUU ETTEVÕTJAGA (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtlus osakond
Kertu Mölder
INTERVJUU ETTEVÕTJAGA
Juhtumikirjeldus
Juhendaja : Airi Noppel
Pärnu 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.1. Ettevõtte iseloomustus 4
1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel 5
2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel 6
2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on? 6
2.2. Luuka puhkemaja näide 6
3. Väärtuspakkumine osterwalderi mudeli järgi 8
3.1. Osterwalderi mudel 8
3.2. Osterwalderi mudel Luuka puhkemaja näitel 9
4. Koostöö ja tulevik 10
Kokkuvõte 11
Lisa 1. Kava küsimustest ettevõtjale 13
Lisad 14

Sissejuhatus

Hea on vahelduseks teha teooria õppimisele ka mõni praktiline töö. Antud töö käsitleb ettevõtja äriprotsessi, alates sellest kuidas kõik alguse sai ja milline on olukord nüüd.
Juhtumikirjelduse eesmärgiks on välja selgitada, kui palju ettevõtja on seostanud teooriat ettevõtte alustamisel ja välja kujundamisel.
Uurimisülesanded:

• selgitada välja ettevõtja eelnev taust;
  
• leida seoseid eesmärkide ja selle realiseerimise vahel;
  
• analüüsida ettevõtlusprotsessi;
  
• anda ülevaade ettevõtte tuleviku plaanidest.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks tutvutakse materjalidega ning valmistatakse ette küsimused. Autor viis läbi intervjuu ning koostas selle kohta juhtumiskirjelduse. Materjali otsitakse ettevõtte kodulehelt ja internetist.
Töö koosneb neljast peatükist . Esimeses osas on ülevaade ettevõttest ja ettevõtjast. Töö teine osa keskendub ettevõtlusprotsessile. Kolmas peatükk sisaldab Osterwalderi mudelit ja selle definitsiooni. Neljas peatükk räägib ettevõtte prognoosist, tulevikust .
1. Ettevõtte ja ettevõtja iseloomustus

1.1. Ettevõtte iseloomustus

Luuka puhkemaja on majutusasutus, mis pakub inimestele magamise ja vabaaja veetmise võimalust. OÜ Luuka puhkemaja on loodud Dimitri Orava poolt, kes oli firma loomise hetkel 35-aastane. Asutus pakub ainulaadset vaadet Karksi -Nuiale, ordulinnuse varemetele, EELK Karksi Peetri Koguduse Kirikule. Lisaks sellele on võimalus puhkajal jalutada rahvapargis, mille teed viivad alla orgu. Spordi harrastajate jaoks on puhkemaja kõrval August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi kõrval värskelt renoveeritud staadion , bassein, saun ja spordi- ja jõusaal .
Luuka puhkemaja asub Mulgimaa südames Karksi-Nuias. Ta on kesklinnast 700 meetri kaugusel Tartu-Pärnu maantee läheduses, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi taga, aadressil Kooli tn. 1a, Karksi- Nuia , Viljandimaa. 1863. a. avati Nuia koolihoone (kunagine Nuia Keskkooli internaat, nn. Luuka maja). Juhatajaks jäi Georg Rosenberg. 1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis 1895 . aastani töötas erakorterites. Alates 1957 kuni 2002 kasutati Luuka hoonet Karksi-Nuia keskkooli internaadina. 2003 aastal müüs Karksi vald hoone eraisikule majutusteenuse arendamiseks . Puhkemajana hakkas Luuka puhkemaja tegutsema 2011 aasta sügisel (Puhkemaja ajalugu, n.d.)
Puhkemaja koosneb kahest eraldi osast ja sissepääsust. Esimene osa mahutab 14 inimest, kus on 1 kahe-kohaline tuba ja 3 neljakohalist tuba. Hoones on 2 wc-d ja pesuruum , mis asub koridoris. Teine osa mahutab 28 inimest, kus on 2 kuue-kohalist tuba ja 2 kaheksa kohalist tuba. Lisaks on seal puhkesaal mille mõõtmeteks on 30 ruutmeetrit. Võimalus on kasutada WIFI , TV-SAT. Pesemisvõimaluseks on 4 kohaline dušširuum koridoris. Teises osas on 2 eraldi wc-d, köök mis on 25 m² (kööginurk, gaasipliit, külmkapp ) - kus on olemas kõik võimalused söögi valmistamiseks. Puhkemajas kokku on 42 voodikohta.

1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel

Ettevõtte idee sai alguse tegelikult sellest, et asutaja ei leidnud enda elamis piirkonnas tööd, kus palk oleks olnud tema jaoks piisav. Ettevõtja rääkis, et paistis silma ettevõtlikkusega juba lapsepõlves, talle meeldib, et ta on pidevas muutumises ning ta saab loota ainult iseendale. Ta rõhutab seda, et ta saab olla iseenda peremees. Ettevõtjaks sai ta just sellepärast, et talle meeldib teha kõike otsast peale ise. Luuka puhkemaja sai rajatud sest turg oli selles valdkonnas katmata ning konkurendid ei olnud jätkusuutlikud. Ettevõtjal on omandatud kõrgharidus , elukestevõpe. Teda on palju aidanud kogemused, institutsioon , arendamine ja projektide kirjutamine. Enne ettevõtte rajamist analüüsis ta kõik viimse detailini läbi, et asi kindlasti õnnestuks. Ta teadis algusest peale, et just majutus asutus on valdkond , millega ta soovib tegeleda. Ta peab ennast kompetentseks inimeseks, kellel on piisavalt kogemusi ja suurepärane probleemide lahendamisoskus. Ta on avatud uutele ideedele ja ettepanekutele. Ta toob välja, et ta on toetav tegevusele ja tulemusele orienteeritud. Enda tugevuseks ta peab tugevat ja tõhusat juhtimist, meeskonna töö on talle oluline – ta loob keskkonda, milles on arengut soodustavad tingimused. Ta motiveerib töötajaid, tunnustab ja märkab neid. Ettevõtja toob välja, et ettevõtjaks olemine ei ole kõige kergeim viis raha teenida, ta toob välja, et ettevõtjana ei tohiks olla emotsionaalne ning teda ajab närvi, kui mõni asi jääb seaduste taha kinni. Jutt läks ka autori enda huvidele, ettevõtja rääkis, et soovitab kindlasti külma närvi, alguses ei pruugi minna kõik hästi, see mida teenid maksad jälle kõigile ära ning see viib motivatsiooni alla. Naljatades lisas ta, et noor kellele ei meeldi rutiin sobib kindlasti ettevõtlus sest igav ei hakka kunagi, lahendad probleeme ning üritad ettevõtet aina paremaks teha. Lõpuks kui see õnnestub oled rahul oma tööga ja see tekitab hea tunde. Ettevõtja ise vihkab rutiini, ta lisab et see, mis ei tapa , teeb tugevaks , vaid nii karastubki teras.

2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel

2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?

Ettevõtlust kui definitsiooni on raske panna. Ettevõtluse erinevaid valdkondi on palju. Mina toon välja mõiste, mis on mulle kõige rohkem arusaadavam ning mõistlikum. Ettevõtlus on kui igapäevaste tegevuste ja toimingute kogum, mis on tihedalt seotud püstitatud eesmärkidega ning nende saavutamiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega, sh valmidusega võtta riske kõikidel tasanditel (ettevõtlus, n.d.) Teadlased on seisukohal, et ettevõtluse põhitunnus on ettevõtlusprotsess, millega luuakse uut väärtust kliendile ja ühiskonnale. Ettevõtlusprotsessi tunnus on see, et ettevõtja kas toob uue toote või teenuse turule, toob olemasoleva toote või teenuse uuele turule või loob uue äri või organisatsiooni.
Ettevõtlusprotsess saab alguse äriidee loomisest või idee äratundmisest, ettevõtlusprotsessi eeldused on seotud ettevõtja kui ettevõtja iseloomu omaduste, ettevõtja meeskonna võimekuste ja tulemuslikkusega sõltuvatest teguritest, mis mõjutavad kogu ühiskonda. Selle protsessi etapid on ärivõimaluse äratundmine, tegutsemisotsus, ressursside hankimine ja korrastamine, ettevõtte või äri käivitamine, ettevõtte kasvu juhtimine ning lõpuks hüvitis ehk käivitatud ettevõtmisest tulu saamine ja ärist väljumine (Paes, Raudsaar, Mets, n.d.).

2.2. Luuka puhkemaja näide

Võib öelda, et ettevõtja käis läbi kõik teoorias toodud punktid. Ta leidis, et puhkemaja loomine on vajalik, alustas detailide planeerimist, otsis ressursse ja käivitas ettevõtte. Lõpuks viis ta ettevõtte tippu ning tulu kasvas üle kulude. Äriidee leidmine oli minu valitud ettevõtja jaoks lihtne. Eelnevalt on mainitud , et Karksi-Nuias oli selles valdkonnas vaja arendust ja ettevõtjal oli soov peale hakata siis eelnevalt tegi ettevõtja tausta tööd, analüüsis konkurente ja viis end valdkonnaga korralikult kurssi. Ta mõtles, et miks tema eristub teistest ettevõtetest ning ta leidis oma nipi. Ettevõtte tegevust planeerides otsustas ta, et suureks ettevõtteks ta ei hakka. Ettevõtte rajamine võttis kolm aastat ning selle väikse aja jooksul vahepealsed takistused viisid motivatsiooni alla. Ideedest paberil kuni ametlike paberiajamisteni välja võttis üksjagu aega. Äriplaan oli tehtud põhjalik, alustades konkurentide taustast ja lõpetades hinnakirjade ja lisaväärtuste pakkumisega. Esialgsed eesmärgid oli saada ametlikud toimingud kõik seadusega vastavusse. Alates elektri projektist ja lõpetades tuleohutuse ja tervisekaitsega. Esialgsed plaanid on enamuselt realiseerinud, arendamine jääb omafinantseeringu ja projektid fondide avamisperioodi ootele. Esimesed 3aastat olid rasked, ettevõttele pidi palju peale maksma enda palgast. Näiteks elekter ja vesi, talvekuudel oli tulu väike. Hiljem, kui ettevõte oli end inimeste seas tõestanud hakkas suusõnaline reklaam levima ning tulu tõusis. Seejärel tõstis omanik hinda ning kliente tuli ikka juurde sest nõudlus oli suur. Ettevõtte rahastamine toimus oma vahenditest ning kaasfinantseerija rahadest. Maja osteti kinnisvara languses, hiljem turg hakkas kasvama ning lõpuks kasvatati vahetasu topelt tagasi.

3. Väärtuspakkumine osterwalderi mudeli järgi

3.1. Osterwalderi mudel

Ärimudel kirjeldab ettevõttet ehk mida kellegile pakutakse ja kuidas. Ärimudeli analüüs on strateegia osa strateegia väljatöötamisest ja muutumisest. Populaarne on Alex Osterwalderi mudel. Keskel asetseb ärimudeli struktuuris väärtuspakkumine, kus küsitakse et mida pakutakse ja kuidas on see kasulik kliendile. Sellel on erinevad väärtused näiteks toote või teenuse madalam hind, mis on säästlik kliendile, oluline on toote või teenuse kasutamise tõhusus, mis hoiab kulusi kokku. Kliendile on tähtis ajavõit, mida saab toodet või teenust kasutades ning samuti ka lisatulu kasutamisest. Oluliseks peetakse kasutusmugavust, toote individuaalsust, personaalset sobivust, head disaini, bränd mängib suur rolli ja ka positiivne imago . Ülejäänud struktuuris olevad detailid on sekundaarsed. Näiteks sihtklient ehk kellele on pakkumine suunatud, kanalid ehk kuidas jõuab toode või teenus inimeseni, kliendisuhe ehk kuidas töötajad ning tööandjad ja ka kliendid suhtlevad. Võtmeressurid on samuti määrava tähtsusega, samuti ka võtmetegevused. Äärmiselt olulised on ettevõtte jaoks partnerid .
Lisaks peaks ärimudel sisaldama finantse, tulu, kulu ja kasumlikkuse näitajad. Ärimudel võiks kajastada ka hüpoteesi, et eeldatava nõudluse, potentsiaalse klientuuri ning vajalike ressursside ja tegevuste levimisel on kogu ettevõtmine tulus. Äripudeli kirjeldus aitab kokku leppida strateegias, seada eesmärgid, astutavad ja panna kokku muutuste plaan. Ärimudeli ja strateegia uuendamisele järgneb: tootevaliku muutmine või kohandamine ; organisatsiooni struktuuri muutmine; müügi- ja turundustegevuse ümberkorraldamine (Ärimudeli analüüs…, n.d.)

3.2. Osterwalderi mudel Luuka puhkemaja näitel

Joonis 1. Luuka puhkemaja mudel (autori koostatud).
Joonisel on kõik olemasolevad struktuuri üksused. Partnerite võrgustik, võtmetegevused, võtmeressursid , väärtuspakkumine, kliendisuhted , müügikanalid, kliendid, kulude struktuur ja tuluallikad.

4. Koostöö ja tulevik

Ettevõtte konkurentsieelis seisneb selles, et ettevõtja on turul jätkusuutlik, ta toob välja, et konkurendid ei paku majutust kütteperioodil ning see teeb ta eriliseks. Ettevõtja näeb enda ettevõtet viie aasta pärast reaal pildis edukana ja laialt tuntuna. Hetkel käib kõige rohkem külastajaid suvel treeninglaagrite näol. Selleks, et edukamaks saada ettevõtja laiendab oma äri tehes kõrvalhoone rekonstrueerimise aga selleks on vaja finantseeringut seega püüab ta seda oma palgast kõrvale pannes saada, et projektiga alustada.
Turundus ei ole kahjuks olnud väga aktiivne. Enamasti on sellest infot saadud kas inimeselt -inimesele või internetist. Enda koduleht on neil olemas, milleks on luuka.ee. Facebooki lehte neil ei ole, kuid soovitasin seda teha. Tänapäeva ühiskond külastab palju Facebook lehte ning sealt oleks mugav informatsiooni saada.
Puhkemaja on internetis nähtaval. Kui Googlest otsida informatsiooni siis erinevatel saitidel leidub kontakt ja lühi iseloomustus. Näiteks leiab informatsiooni Luuka puhkemaja kohta mulgi .karksi.ee saidilt, infoweb.ee saidilt, neti.ee ja booking.com saitidelt.
Koostöö on väheste organisatsioonidega. Üks neist on varem mainitud August Kitzbergi nimeline Gümnaasium – suviti saavad noorte laagrid sealt toitlustust. Teine on organisatsioon Taimout.

Kokkuvõte

Ettevõtja on tegelenud ettevõtlusega jõudsalt ning on oma ettevõttele nime teinud. Mina isiklikult ei ole veel jõudnud seda kohta külastada aga pärast ettevõtjaga intervjuud tehes ning tausta uurides külastaksin ma seda kohta kindlasti. Ettevõtte saab kindlasti oma tulevikuplaanidega hakkama ning sellest puhkemajast võib üle Viljandimaa tuntud saada.
Viidatud allikad
Puhkemaja ajalugu. (n.d.) Loetud aadressil http://luuka.ee/index.php?page=ajalugu
Ettevõtlus. (n.d.) Loetud aadressil http://ettevotlusope.weebly.com/
2-ettevotildetlus.html
Paes, K., Raudsaar, M., Mets, T. (n.d.) Ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest – Globaalse
Ettevõtlusmonitooringu uuring Eestis. Loetud aadressil http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16668
Ärimudeli analüüs ja -arendamine. (n.d.) Loetud aadressil
http://www.netekspert.com/ne/arimudel.aspx

Lisa 1. Kava küsimustest ettevõtjale

• Kas paistsite ettevõtlikkusega silma juba lapsepõlves?
  
• Milline on Teie hariduslik ja ametialane taust, kas ta oli kasulik ettevõtte rajamisel ja juhtimisel?
  
• Miks otsustasite hakata ettevõtjaks?
  
• Mis aastal Te alustasite ettevõtlusega tegelemist ja mis motiveeris Teid?
  
• Milliseks ettevõtjaks end peate? Millised on Teie isikuomadused?
  
• Millised oskused ja kogemused on teil ettevõtluse alal?
  
• Kui vana Te olite ettevõtet rajades?
  
• Kuidas leidsite äriidee, miks valisite just selle tegevusala ?.
  

• Millised olid Teie esialgsed eesmärgid?
  
• Milles seisneb Teie ettevõtte konkurentsieelis?
  
• Kuidas te ettevõtte tegevust planeerisite?
  
• Kas Teil oli ettevõtte alustamiseks paberile pandud äriplaan, kui jah, siis kui põhjalik?
  
• Kui hästi saite esialgsed plaanid realiseeritud?
  
• Kuidas ja kes finantseerid ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali?
  
• Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud ületasid kulu?
  
• Mis juhtus pärast ettevõtte käivitumist?
  

• Millisena näete oma ettevõtet viie aasta pärast?
  
• Millised Teie iseloomuomadused toetavad edu ettevõtjana, millised aga häirivad või raskendavad ettevõtjaks olemist?
  

• Milles seisnevad ettevõtjaks olemise miinused Teie arvates?
  
• Kes võib püüda hakata ettevõtjaks? Milliseid nõuandeid te annaksite algajale ettevõtjale?