Referaat Džässist

Kelder, Silver

Referaat Džässist (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Referaat
Džäss
Silver Alex Kelder
Tallinna Reaalkool
9a klass

Mai 2012 a
Sisukord:

Sissejuhatus ………………………………………… 3 lk

Džäss Eestis ………………………………………… 4-7 lk

Džässi tuntumad inimesed ………………………… 8-10 lk

Džässis kasutatavad pillid ………………………. 11-12 lk

Kasutatud materjalid ……………………………. 13 lk

Sissejuhatus:
Džäss ehk džässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodiaarendus ( soolo - ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime 'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud , et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab džässi iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub - kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, on ka džässis iga muusiku helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, sest ta sünnib just antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks džässi. Džässpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon . Koos improviseerides ei tea üks muusik , mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia - ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes.
Džässmuusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui “kurvad noodid ”. Püütakse tabada ka veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda . Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid meie kõrvale tundub see võõras, “mustalt” mängimisena. Džässmuusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib.
Džäss Eestis:
Eestisse jõudis džässmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati seda muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed sving - orkestrid “Merry Pipers” ja Kuldne Seitse ” loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi džäss keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste džässorkester. Sõjajärgsel ajal esitas džässmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika , millel oli lääne mõjusid, seetõttu keelati ka džäss. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine sellesse muusikastiili siiski jälle vabamaks muutuma .
Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas džässmuusikas esimesena helilooja Uno Naissoo . Ta on tuntud paljude populaarsete laulude autorina ning ta oli teerajajaks eesti instrumentaalses džässis. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna džässifestivalid aastatel 1949-1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond . Seitsmekümnendail algas džässmuusika vaibumine Eestis, selle üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi džässi vastu ning taas hakati korraldama festivale. Neist pikaajalisemaks on kujunenud “Tudengijazz” Tallinnas ja suvised džässifestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud “ Jazzkaar ”, mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Džässmuusikat on Eestis tutvustanud Valter Ojakäär raamatus “Jazzmuusika” ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites.
VILLU VESKI
Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus ) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Džässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid : Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodžässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist.
URMAS LATTIKAS
Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, džässpianist ja ansamblijuht. Lõpetas 1974. aastal Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledžis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja džässklaveri erialal.1983. aastal asutas omanimelise džässkvinteti. Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup " 'i laureaat 1990.
JAZZKAAR
Jazzkaare festival toimus 23korda see aasta ning see rahvusvaheline festival rõõmustas ligi 24 000 muusikasõpra enam kui saja sündmusega Tallinnas ja veel kuueteistkümnes Eesti linnas. Uus sündmuspaik ja festivalikeskus Merepaviljon, mis püstitati koos festivali produktsioonipartneri RGBga vanalinna vahetusse lähedusse mere äärde, sai ääretult positiivse vastuvõtu nii külastajatelt kui muusikutelt. Selle festivali märksõnadeks olid uus eesti ja euroopa jazzmuusika, uued kontserdipaigad, aktiivsem suhe linnaelanike ja oma kuulajatega. Jazzmuusika kõlas kümne päeva jooksul üle Eesti ja tõi palju värsket ja head loomingut kuulajateni, Klassikaraadio tegi mitmetest kontsertidest otseülekanded ning festivali meediatiim kajastas toimuvat Jazzkaare veebis. Festivali peaesinejad Jan Garbarek Group koos india löökpillivirtuoosi Trilok Gurtuga ning Lizz Wright tõid rohkearvulise publiku ja võitsid kuulajate südamed jäägitult. Rekordarv kuulajaid Merepaviljonis, ligi 1400 inimest, nautisid Merepaviljonis legendaarse ansambli Brand New Heavies kontserti. Väga positiivselt üllatasid Tingvall Trio ja Rudresh Mahanthappa kvartett. Publiku lemmikute hulka kuulusid ka eesti muusikud – muuhulgas Oleg Pissarenko, Villu Veski-Tiit Kalluste NordicSounds koos külalistega, Joel Remmel trio, Raul Vaigla Aces of Basses, Duo Raivo Tafenau- Meelis Vind, Tõnis Mägi bluusikava ja galakontsert " Jazzis ainult tüdrukud" meie heade lauljataridega. Jazzkaare kontserte Tallinnas külastas 14 000 inimest.
Päikselise ilma ja Jazzkaare koostöös kujunes meeldejäävaks Kalamaja päev oma kümne erilise kontserdiga paikades Merepaviljonist Klaverivabriku ja Kalamaja pargini, päeva sündmusi külastas ligi 3000 linnaelanikku. Tallinna tänavatel, väljakutel, akendel, trammides ja kõikjal mujal võis neil päevil kohata musitseerimas ja vahetult kuulajaid üllatamas noori jazzmuusikuid ja bigbände - enam kui 40 linnaruumisündmusest osa üle 3000 inimese. Teistes linnades tõid mitmed kontserdid täismaja ja väljaspool Tallinna oli kontserdikülastajaid samuti ligi 3000, Viljandis toimus 5 kontserdiga festival Jazzkaareke. Kuuendat korda jagati jazziauhinnad - Elioni jazziauhinna pälvis eesti populaarsemaid jazzmuusikuid Villu Veski, noore jazzitalendi preemia läks trummar Kaspar Kallustele ja jazziedendaja preemia sai Viljandi kontserdikorraldaja Aivar Trallmann
Džässi tuntumad inimesed:
LOUIS ARMSTRONG :
Louis Armstrong (4. august 1901 – 6. juuli 1971 ) oli USA džässtrompetist ja laulja. Ta oli pärit New Orleansist Louisianas. Trompeti - ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven . Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks. Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv oli teisejärguline muusika järel. See võimaldas talle ligipääsu Ameerika ühiskonna kõrgematesse ringkondadesse, mis olid mustanahalistele raskesti ligipääsetavad. Kuigi ta ei politiseerinud oma rassi kunagi avalikult, oli ta võrdsete õiguste tugev pooldaja . Armstrong oli vabamüürlane ja kuulus Montgomery looži nr. 18.
JOHN COLTRANE
John William Coltrane oli USA džäss-saksofonist ( tenor -, sopran - ja altsaksofon, flööt), helilooja ja ansamblijuht. John Coltrane oli üks džässmuusika legendaarsemaid, ühtlasi vastuolulisemaid kujusid . Coltrane oli esimene tõeliselt autoriteetne vanema põlve muusik , kes avant garde või free jazz stiilile üle läks. Teenis 2.maailmasõja ajal laevastikus Havai saarestikus. Pärast sõda mängis altsaksofoni aga vahetas selle tenorsaksofoni vastu; populaarne kuid kinnitamata müüt seletab seda sellega, et Coltrane kuulnud Charlie Parkerit ja leidnut, et altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus ja 1950-ndate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955 aasta lõpus palkas ta Miles Davis , mis džässi maailmas tähendas tõelist läbi löömist.
STAN GETZ
Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia – 6. juuni 1991 Malibu, California ) oli USA tenorsaksofonist. Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 1944–1946 kuulus Getz Stan Kentoni ja Benny Goodmani bigbändide koosseisu. 1947. aastal tegi ta koostööd Zoot Simsi ja Herbie Stewardiga, 1948. aastal lõi kaasa Ralph Burnsi plaadil " Early Autumn ". Järgnevad 25 aastat püsis Getz kindlalt populaarsemate saksofonistide seas maailmas. 1950. aastate keskel langes Stan Getz sõltuvusse narkootikumidest . Sarnaselt mitmetele teistele Ameerika muusikutele nagu Kenny Clarke viibis ka tema 1950. aastate lõpul n-ö paguluses Skandinaavias. 1961. aastal läks ta USA-sse tagasi ning salvestas plaadi " Focus ", mis sisaldab Eddie Sauteri arranžeeringuid. Põhiliselt on Getz tuntud selle poolest, et ta üritas segada džässi ja bossanoova stiili. Getzile võlgnevad toetuse eest oma karjääri algusaastail tänu Gary Burton, Chick Corea, Tony Williams, Airto Moreira ja paljud teised tollal noored muusikud. 1970. aastate alguse free jazzi ja rocki liikumistega Getz kaasa ei läinud ja elas 1972. aastani Euroopas. 1980. aastate keskpaigas töötas ta õppejõuna Stanfordi ülikoolis. Stan Getz oli oma instrumendi üks tähtsamaid tõlgendajaid džässiajaloos ning tugevate svingijuurtega improviseerija. Karjääri algusperioodil olid tuntavad Lester Youngi mõjutused, ent hiljem arendas Getz välja isikupärase stiili, mis eristus 1940. ja 1950. aastate agressiivsest bebopi- voolust . Getz oli üks vähestest muusikutest, kes suutis tänu oma instrumendi suurepärasele valdamisele jääda lüüriliseks ka väga kiirete tempode juures.
Džässis kasutatavad pillid :
TROMPET
Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid , eksisteerisid juba 1500 aastat e.Kr. Trompeteid valmistatakse valgevasest. Valgevasest toru painutatakse kaks korda, et saavutada pikergune kuju. Heli tekitatakse puhudes õhku läbi huulte , tekib "sumisev" heli, mis tekitab helilained õhujoas trompeti sees. Trompeteid on mitmeid eri tüüpe; kõige tavalisem on B♭- häälestusega instrument . Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga alla vajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja džässis. Muusikut, kes mängib trompetit, nimetatakse trompetimängijaks või trompetistiks.
SAKSOFON
Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon, altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon.
TROMBOON
Tromboon on vaskpuhkpill. Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest (trombone), kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liuglev toru kuliss. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, seega ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart , Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga . Trombooni tarvitasid ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn . Inspiratsiooni heliloominguks andis oma aja tuntuim trombonist Thomas Gschladt Salzburgi õukonnaorkestrist.Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. Sümfoonias
KASUTATUD MATERJALID

Eesti Entsüklopeedia

http://www.jazzkaar.ee/et/

http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE%C3%A4ss

http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:D%C5%BE%C3%A4ssmuusikud

http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_d%C5%BE%C3%A4ssmuusikud

http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/jazzmuusika.pdf
13

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Silver Kelder Õppematerjali autor

Referaat Džäss muusika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

JAZZ-muusika

JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõ

Jazzmuusika

docx

Džässmuusika - Oscar Peterson

Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine,

Muusika

odt

Jazz muusika

Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid..............................................................................................................................

Muusika

doc

Tromboon

Tallinna Reaalkool TROMBOON Referaat muusikaõpetuses Koostaja: 9B Tallinn 2012 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 TROMBOONI EHITUS......................................................................................................4 TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD............................................ 5 TROMBOONI AJALUGU.................................................................................................7 ..............................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................

Muusika

odt

EESTI JAZZ MUUSIKA JA AIN AGAN

EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafr

Muusika

docx

Jazz - konspekt

Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängij

Muusikaajalugu

doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne

Muusika

docx

Jazzmuusika ajalugu

Jazzmuusika Jazzmuusika ajalugu Jazzmuusika alged pärinevad afroameerika muusikast(töölaul, spirituaal, ballad, blues), mis oli kujunenud USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikusel mõjul. Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid