KESKKONNAKAITSE (0)

KESKKONNAKAITSE
Mis on keskkond?
Keskkond on meid ümbritsev maailm, kus kõigel elaval on õigus elada seni kuni elu maakeral (Tapa VÕK-is) kestab.
Maailm, milles me elame, koosneb keskkonnakaitse seisukohalt:
- inimkonnast, keda on vaja kaitsta
endi tegevuse eest
- maapinnast koos taimestiku ja
- loomastikuga
- õhust, mida me hingame
- veest, mida joome
Mis on keskkonnakaitse?
Keskkonnakaitse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi keskkonnapoliitikast, mis näeb ette meid ümbritseva keskkonna säästlikku kasutamist erinevates tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini.
Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest.
See abinõude kogum koosneb seadustest , määrustest jt seadusandlikest aktidest, kaasaarvatud kohalikul tasandil kinnitatud juhendid.
Miks peab keskkonda kaitsma?
- Kõige elava elukeskkond
- Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju tegemise vältimine
- Kaitseväe poolt loodud tehiskeskkonna säästlik kasutamine tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini
- Looduslikku tasakaalu ja mitmekesisust ei tohi rikkuda
Keskkonnaohtlikud tegevused kaitseväes:
-laskmine kaitseväe relvadest
-lõhkamine
-lõhketööd
-kaitseväe transpordivahendite
kasutamine
-kaevikute ja laskepesade
kaevamine
-maskeerimine
-majutumine telkides
-jäätmekäitlus välioludes
-välitualeti rajamine ja kasutamine
-lahtise tule kasutamine
Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna :
- keemiliste ühendite reostus laskemoonast , autokütusest,
- mootori- jm õlidest ja vedelikest
- transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon
- kuuli- ja killukahjustused
- sisepõlemismootorite heitgaasid
- relvade kasutamisel tekkivad gaasid
- müra, lööklaine
- jäätmekäitlus välioludes
- välitualeti rajamine ja kasutamine
- lahtise tule kasutamine
- kahjustused teedel
- floora ja fauna
Keskkonnaalase väljaõppe eesmärgid on:
- muuta keskkonnaküsimused sõjaväelise rutiini osaks nagu on taktikalised teadmised kaitseväes
olevate isikute väljaõppe osa;
- kujundada kogu personali hulgas positiivne suhtumine keskkonnakaitsesse;
- suurendada kaitseväelise personali teadmisi
- keskkonnaalastest seadusandlusest.
Metsa kasutamise üldised piirangud
Lubatud on:

- viia läbi harjutusi kooskõlastatud mahus
- rajada kokkuleppel polügooni juhtkonnaga laagripaiku
- liikuda mööda olemasolevaid teid jala, suuskadel, autoga
- korjata marju, seeni, maas olevat risu
- ujuda ja supelda veekogudes
- õngitseda
Keelatud on:
- ilma loata raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid,
- jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata,
- okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm ,
- kaevata välikäimlat puude või veekogude vahetusse lähedusse,
- lüüa puudesse naelu, jätta maha traate , nööre või kahjustada puid muul viisil,
- jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmeid ja prahti,
- põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid,
- jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused
- sõitmine maastikul , istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel,
- hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (puud, kiviaiad jne.)
- tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses,
- tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses,
Tulekaitse
- Tulekahju puhkemisel teatatakse viivitamatult päästeteenistusele telefon 112
- Tuleohtlikul perioodil on keelatud lahtise tule tegemine.
- Suitsetamine lubatud selleks ettenähtud kohtades.
- Laskepaikade sihtmärkide ümber luuakse tulekaitseribad (raiutakse oksi jne.)
Veekaitse
- Harjutusvälja planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvestada, et ranna- ja kaldakaitse seadus kehtestab piirangud veekogudega külgnevate alade kasutamisele. Ranna või kalda laius võib ulatuda 25 kuni 200 meetrini.
Suplemine ja ujumine
- Ujumine on lubatud, kui on tagatud tervisele ohutud tingimused:
- veekogu vee temperatuur ei tohi olla alla +16º C ja veevoolu kiirus üle 0,5 m/s;
- ujumiskoht ei tohi olla ohtlikult sügav;
- veekogu põhi peab olema liivane või kruusane, lauge, järsakuteta, aukudeta, teravate kivideta, mudata, ujumist segava taimestikuta ja veetaimedest läbikasvudeta;
- ujumiskoha piiridesse ei tohi jääda külmaveeallikaid ega veekeeriseid.
Ujumine on keelatud:
- kui välisveekogu vee temperatuur on alla +16ºC ja veevoolu kiirus on üle 0,5 m/s;
- varem kui 45 min pärast sööki;
- üksi või pimedas ;
- tundmatus kohas või väljaspool märgistatud ala;
- kui ujujal on väsimuse tundemärke;
- kui arst on selle keelanud.
Tualetid välilaagris
Välikäimlad tuleb rajada kohe laagri alale jõudmisel.
Välikäimla peab asuma:
- vähemalt 90 m köögist (alla tuult )
- vähemalt 50 m veevõtukohast
- vähemalt 50 m elamiskohtadest
Välikäimlate rajamisel tuleb arvestada:
- 1 käimla 10 - 20 naise kohta
- 1 käimla 20-25 mehe kohta
- või 1 käimla 20 inimese kohta mõlema soo tarvis
Tualetid välilaagris
- Kõik välikäimlad peavad olema varustatud tualettpaberiga.
- Iga välikäimla juures peab olema käte pesemise võimalus.
- Välitingimustes tuleb võimaluse korral kasutada keemilise ümbertöötlemisega käimlaid.
- Välikäimla täitumisel tuleb see katta vähemalt 25cm paksuse mulla- või liivaga ja tihendada kokkusurumise teel ning rajada uus välikäimla.
Tualetid välilaagris
- On olemas suur hulk erinevaid välitingimustes kasutatavaid käimlaid ja pissuaare.
- Need kõik võib jagada kahte liiki:
a) maa sisse kaevatud käimlas toimub roojamine otse auku , mille saab kohe mullaga katta.
b) mahuti või ämbri tüüpi käimlas tuleb kasutada mahuteid, see aga soodustab nakatumisohtu
Maa sisse kaevatud käimlad
- Maa sisse kaevatud käimlate hulka kuuluvad madala ja sügava kraaviga käimlad ning auguga käimlad.
- Neis kolme liiki käimlates ei ole väljaheidete hilisem käitlemine ega mahutite kõrvaldamine vajalik.
- Kõikide käimlate puhul tuleks arvesse võtta järgmist:
a) Asukoht:
- laagrist allatuult
- ei tohi saastada veevarusid ega toitu. Käimla kasutamise tagamiseks peab elu-/söögikohast olema sellele küllalt hea juurdepääs.
b) Kärbeste tõrje:
- toidule sattudes kärbsed levitavad haigusi
- tuleb takistada nende juurdepääsu jäätmetele.
c) Maapinna eripära:
- igasse kohta ei sobi.
a) Madala kraaviga käimla:

• kasutatakse lühiajaliste peatuste korral ja välilaagrites kus peatutakse vähem kui kolm päeva
  

b) Sügava kraaviga käimla:
- sobib laagritesse, kus peatutakse pikema aja jooksul
Tualetid välilaagris
Pissuarid
- Inimese uriin võib sisaldada haigustekitajaid.
- Pissuaaride puudumine toob laagriplatsi kiire reostumise.
- Pissuaarid peaksid paiknema käimlate läheduses.
- Nagu käimlate korral, nii võib ka pissuaaride puhul kasutada mahuteid, millel on aga käimlatega samad puudused.
Käimlaid ja pissuaare puudutavad üldreeglid
- Ei tohi reostada joogiveevõtukohta
- Kärbeste tõrje
- Saadaval peab olema tualettpaber ja kätepesemisvõimalus
- Käimlate selge tähistamine
- Pärast kasutamise lõppu tuleb välikäimla koht vastavalt tähistada
Nõudepesu üldreeglid:
- Välitingimustes peab kasutama võimalusel ühekordseks kasutamiseks ettenähtud nõusid.
- Välilaagri toitlustamise alal tuleb rajada:

• koht kööginõude pesemiseks
  
• koht katelokkide, taldrikute ja söögiriistade pesemiseks (ühekordsete sööginõude puudumisel).
  

- Köögi- ja sööginõude pesemise kohad peavad olema veevõtukohtadest ja välikäimlatest vähemalt 50 m kaugusel.
Joogivesi välilaagris
Üldnõuded
- Juhul, kui põhjavee kasutamise võimalus puudub või on piiratud võib joogiveena kasutada ka pinnavett ehk lahtiste veekogude vett (jõed, järved, veekogud jne), kuid enne tuleb seda nõuetekohaselt töödelda.
- Kui kasutatakse lahtiste veekogude vett, tuleb vett võtta kaldast kaugemalt , asulast ning suplemis-, pesupesemis- ja karja jootmiskohtadest kõrgemal (ülesvoolu) paiknevast kohast, st sealt, kus veeallikas on kõige vähem saastunud.
Looduskaitse ja looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet
Kaitseväe tegevus on tsiviilmaailma hoolsa jälgimise all. Meie tegevuse üks põhieesmärk on säilitada harjutusväljad võimalikult mitmekülgsetena ja eesti oludele tüüpilistena. Loodusliku mitmekesisuse all mõeldakse üksikuid taime ja loomaliike oma loomulikus kasvu ja elukeskkonnas .
Ohtlikeks jäätmeteks...
…loetakse vastavalt ained ja esemed, mis plahvatus -, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.
Ohtlikud jäätmed
- Kasutatud õlid ja õlised jäätmed (õlifiltrid, õlinõud jne.) ning õliradiaatorid
- Akud , patareid ja laetavad akud
- Värvid, lakid ja liimid
- Puidu kaitse- ja immutusained ning nendega töödeldud puit
- Päevavalguslambid
- Ravimid ja kraadiklaasid
- Taimekaitsevahendid ja nende pakendid
- Puhastusainete ja lahustite jäägid
Ohtlike jäätmete käsitlus väeosas
- Jäätmekäitluse puhul tuleb korraldada jäätmete kogumine, sorteerimine, ladustamine ja üleandmine või käitlemine.
- Tuleb korraldada ka jäätmete vedu.
Olmejäätmed
- Olmejäätmete hulka kuuluvad nii tava-
kui ohtlikud jäätmed.
- Klaas, metallpakendid, paber ja papp , plastikaat jne.
- Jäätmeid tuleb vältida või maksimaalselt vähendada.
Toidujäätmete käsitlemine
- toidujäätmed peab kokku koguma ja iga päev välilaagri territooriumilt välja vedama
- jäätmete väljavedamise eest vastutab väeosa tagalateenistus
juhul kui väljavedamine ei ole võimalik :
a) vedelatele jäätmetele - matmismeetod:
- kaugemal, kui 30 m veeallikast
- matmiskohti peab katma iga matmise järgselt
b) põlevatele jäätmetele (kuivad jäätmed)- tuhastamismeetod :
- vähemalt 50 m laagrist alla tuult
- rangelt kinni pidades tuleohutusnõuetest
Prügi käitlemine
Üldist:
- kaks jäätmete põhi liiki: toidujäätmed ja pakendmaterjalid (papp, paber, kilepakend jne)
- hea keskkond putukate ja näriliste jaoks
- kõik jäätmed tuleb kas hävitada (kõige tõhusam on tuhastamine ) või välilaagrist välja vedada
- matmist võib kasutada olukordades, kus tuhastamine ei ole võimalik
- oma prügimäe loomine on rangelt keelatud
Jäätmete kogumine
- Prügi kogumiseks võib kasutada kilekotte, konteinereid jm mahuteid.
- Kõik jäätmete mahutid peavad olema kaanetatud.
- Mahuteid tuleb sageli tühjendada
Jäätmete matmine
- Lühiajalise peatuse korral võib prügi ja jäätmed matta aukudesse.
- Pikema peatuse korral sobib jäätmete matmiseks kraav .
Saastamine

• Saastamine ohtlike jäätmetega. Ebaõigel käitlemisel võivad ohtlikud jäätmed tekitada saastet ja suuri probleeme sõjalise tegevuse järgsete puhastus-ja taastustööde käigus;
  
• Saastamine tahkete jäätmetega. Igasuguse sõjalise tegevuse käigus tekib tahkeid jäätmeid (nt. ehitusprügi, muu rämps ja prügi jm.).Tahkete jäätmete ebaõige majandamine võib kaasa tuua saastatuse.
  

Reostus

• Keskkonnareostuse vältimine ja ettenägematute olukordade planeerimine peab olema üks osa kõikide tegevuste planeerimisfaasist. Ülemal tuleb tegevuse käigus reostuse tekkimise vältimiseks võtta tarvitusele efektiivsed meetmed, mis ei sea ohtu eesmärki. Reostuse mahavoolamisel või õhkupaiskumisel sõltub selle peatamine ja kõrvaldamine valmisolekust. Igasuguse sõjalise tegevuse käigus peab reageerimine olema otsustav , sõltumata sellest, kas reostus tekib maal või merel;
  

Puhastus ja taastamine
- See nõue puudutab tegevuse käigus tekkinud tahkete, vedelate ja ohtlike jäätmete kindlakstegemist ja koristamist ning õppuste territooriumil õppustele eelnenud olukorra lähedast taastamist. Üldiselt eeldatakse, et õppustel osalenud sõjavägi koristab enda järelt ning taastab maaalad pärast õppusi;
Väldi mittevajalikku maastiku ja taimestiku tallamist
Väldi mittevajalikku lindude ja loomade häirimist
Loomad ja linnud
Loomad ja linnud satuvad harjutusväljal kaitseväelaste mõju alla. See on mõju, mida ajateenija ei saa vältida kuna peab käsku täitma. Laskeharjutuste ajal ei tohi lasta loomade ja lindude pihta, kes juhuslikult vaatevälja satuvad.
Müra mõjud
- Sõjaliste tegevuste käigus,eriti rahuajal tekitatav müra mõjutab ebasoodsalt avalikku arvamust kaitsejõududest. Tekitatavasse häirivasse mürasse peab suhtuma väga tähelepanelikult ning võimaluse korral püüdma neid mõjusid miinimumini viia;
Tänan tähelepanu eest!
6