haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb sanglepp 3% tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest. tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud Alusmets - põõsad ja madalamad
162. Potentsiaalne võimalik 163. Prestiis mõjukas 164. Profaanne oskamatu, võhiklik 165. Pretensioon nõudlus, taotlus 166. Professionaalne väljaõppinud, elukutseline 167. Progressiivne edasiviiv 168. Propaganda selgitustöö 169. Prozektor helgiheitja 170. Psühholoogia hingeteadus 171. Psüühiline hingeline 172. Religioosne usuline 173. Renessanss taassünd 174. Reportaaz sündmuste kirjeldus, ülevaade 175. Ressurss tagavara, varu 176. Rezissöör lavastaja 177. Revans kaotuse tasategemine 178. Revolutsioon tõsine murrang 179. Rutiinne igapäevane 180. Röntgen läbivalgustus
- Eritusorgan- Higistamine- kuumenemisele aitab. - Retseptorid - Sünteesitakse aineid. - Melaniin- sõltub naha värvus. Marrasnahk- naha väline kiht, nt. küüned, juuksed, karvad. Marrasnaha alumine osa koosneb jagunemisvõimelistest rakkudest. - Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe. Luud 1. Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse. - Kõhrkude- võimaldab luudel kasvada. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu. - Luuümbris- ühendab luud kudedega, moodustab uusi rakke, luud muutuvad jämedamaks lastel
· Loodusliku mitmekesisuse säilitamine · Kaitsemetsad- mulla ja vee kaitseks Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga.
6. Patendiamet kontrollib tööstusdisainilahenduse registreerimisel järgmist: b. et tööstusdisainilahenduse näol ei oleks tegemist mikrolülituse topoloogiaga c. et tööstusdisainilahendus ei tuleneks üksnes toote tehnilisest otstarbest e. et tööstusdisaini järgi oleks võimalik käsitöönduslikult või tööstuslikult tooteid valmistada f. et tööstusdisainilahendus ei oleks ajas ebapüsiv g. et tööstusdisainilahenduse puhul ei oleks tegemist tagavara või sellise koostisosaga, mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks h. et tööstusdisainilahendus ei oleks vastuolus heade tavadega 7. Kaubamärgi funktsioonideks on: b. Kvaliteedi tagamise funktsioon - tarbijad teavad et mingi tähisega toode on mingi kvaliteediga, mida mainekam on märk, seda paremini see kvaliteedi funktsiooni täidab c. Eristusfunktsioon - et tarbija eristaks ühte toodet teisest. e
Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena. Ja seda kõike analüüsides, saab igaüks väita, et meie teadmised põhinevad nendel kahel allika põhjal ja mitte millegi muu abil pole me omandanud teadmisi. SISU: Inimeste teadmiste allikaks on ainult aistimine ja refleksioon ning muidu allikaid pole. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamiku meie ideede allikas on väliskogemus?
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed
- adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16. Mis rolli mängib ligniin puidus? Lingiin on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina tervikuks ja annab sellele jäikuse 17. Mida teevad hemitselluloosid puidus? Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks 18. Mis roll on malts- ja lülipuidul? Maltspuit: tüve väline, heledama värvusega osa ; koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ; kevadpuidu rakud sisaldavad palju niiskust ; imab ja kaotab vett kiiresti ; asustatakse kiiresti kahjuritega . Lülipuit: tüve sisemine, vahel tumedama värvusega osa; koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse; ei võta osa vedelike transpordist; sisaldab tunduvalt
keskliit, et vähendada töötuskindlustusmakse määrad 2012. aastaks 3%-ni. Seda pooldasid Reformierakonna ja IRL-i esindajad, kuid Rahandusministeerium ei pidanud seda otstarbekaks. Põhjuseks toodi, et Töötukassa reservid ei ole piisavalt suured ning tulevik võib tuua palju ootamatusi, milleks tuleb olla nii valmis kui võimalik. (Tööandjate keskliit, 2011.) Lisaks on Töötukassa juhatuse esimees ise öelnud: " Nii on meid varem sageli sarjatud, selle eest, et kogume liiga suurt tagavara ja meie tulud ületavad kulusid kümneid kordi. 2009. aasta näitas valusalt, et töötukassal oli olnud õigus: headel aegadel on mõistlik raha koguda, et me suudaks oma kohustusi täita ka majanduskriisis". (Eesti Töötukassa, 2010.) Seevastu leiab töötukassa nõukogu, et praegused reservid on piisavad ning kui maksumäära langetada 1,2% võrra, kasvaksid reservid vähemalt 400 miljoni euroni, mis piisaks majanduskriisi üleelamiseks
tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid. Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine juurdevedu. Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust,
419 solicitor jurist 420 solvency maksevõimelisus 421 spoiled product praaktoode 422 stamp tempel, pitsat 423 standard output töönorm 424 standard rate tavaline norm 425 statement väljavõte, aruanne 426 stationery kirjatarbed 427 statutory seadusel põhinev 428 sting raha välja petma 429 stock tagavara, varu 430 stock exchange börs 431 stock fund aktsiafond 432 stockholder aktsionär 433 strike streik 434 student loan õppelaen 435 subsidiary filiaal, haruettevõte 436 substantial mahukas, oluline 437 success fee edukustasu 438 supplier tarnija 439 supplies tarvikud, varud 440 supply pakkumine 441 supply tagavara, varu
pehmenevad ning moonduvad)) Millest sõltub ainevahetuse kiirus? *Kehamassist- mida kõhnem seda kiirem *Vanusest- mida noorem seda kiirem *Keha temperatuurist- mida madalam seda aeglasem *Toitainete hulgast- halb on nii toitainete puudus kui ka üleküllus Kui on puudus siis hakkab organism kasutama kehasse talletunud toitainete varusid. (Kõige rohkem talletatakse rasvu, vähesel määral süsivesikuid. Valkude erilist tagavara inimesel pole, seda ei saa ka asendada. Valkude puudus organismile on ohtlik) Kuidas organism mõjutab ainevahetuse kiirust? *Energiavahetuse abil-kehaomaste ühendite süntees osutub võimalikus siis, kui lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust
*Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu. *Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS *Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- PLINKOLLUS-, sellest eespool paikneb pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS. *Osa luid on SEEST ÕÕNSAD, see teeb luustiku kergemaks. *Luu sees on LUUÜDI. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. *Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitustele väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. *LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. *Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka
aminohapped põhiainevahetust. Kõrvalkilp- parathormoon Peptiid Mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. nääre Kõhunääre insuliin Proteiin Vähendab glükoosi sisaldust veres, muutes rakumembraanid glükoosile läbitavaks ja suurendab glükogeeni tagavara maksas. glükagoon Peptiid Suurendab glükoosi hulka veres, stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Neerupeali- glükokortikoidid Steroidid Suurendab stressi korral vere sed nt kortisool glükoosi sisaldust mineralokortikoi- Steroidid Reguleerib vee tagasiimendumist
ligikaudu 486 milj m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 208,6 m3/ha. Suurim keskmine hektaritagavara on männil (239) ja haaval - 237 m3/ha ja väikseim tammel – ca 120 m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,7 ha metsa. Metsade keskmise pindala osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev
Liigne aja ja ressursside raiskamine pärsib ka positiivset emotsiooni, mida uusi kohti avastades saadakse. Teisalt majanduslikust küljest võib eurot pidada Eesti päästerõngaks. Kuna antud valuuta on stabiilse väärtusega ning selle kõikumine vähetõenäoline, tekitaks see usaldust ka välisinvestorites, kes siin tegutsedes aitaksid kaasa siinse majanduse tõusule. Selleks aga, et ühisraha üldse kasutusele võtta saaks, peab riik omama tagavara ootamatuste vastu ja vastama kindlatele kriteeriumitele. Arengufondi majandusekspert Heido Vitsut on märkinud, et tuleva aasta riigieelarve projektis prognoosib valitsus kogu valitsussektori puudujäägiks 2,95 protsenti, samas on teada, et euro kasutuselevõtmiseks ei tohi eelarvedefitsiit ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nii selle kui ka tuleva aasta eelarve on väga täpselt tehtud, kuid ei SKP suurust, tööpuudust,
Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral. Kõhunääre ehk pankreas mao taga asuv nääre, mis toodab insuliini. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi e. Veresuhkru tungimist rakkudesse ja insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis.
nende abil võimalik analüütiliselt mitmeid ühendeid määrata (suhkruid, vitamiine). Piimhappebaktereid kasutatakse mitmete toiduainete tootmisel. Neid leidub palju ka looduses. Piimhapet kasutatakse kondiitritööstuses, mittealkohoolsete jookide valmistamisel, tekstiilitööstuses, keemiatööstuses, meditsiinis, farmaatsias. Kuivõrd piimhappebakterid ei kuulu seedekulgla loomulikku mikrofloorasse, on otstarbekas nende tagavara aegajalt uuendada tarbides hapendatud piimatooteid. Sellega hoolitsete seedimise korrasoleku eest. Levinumad probiootikumid Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on piimhape): · Lactobacillus acidophilus. · Lactobacillus bulgaricus. · Lactobacillus cosei. · Lactobacillus delbrückii. · Lactobacillus plantarum.
hingamisel. Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja energiaallikana organismidel. 2. Mis tähtsus on vee fotooksüdatsioonil eralduval hapnikul? V: Seda kasutavad teised organismid oksüdatsiooniks. 3. Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat? V: Need saavad energiat kloroplaste sisalduvate rakkude poolt toodetud glükoosist. 4. Kuidas säilitab taim oma glükoosi tagavara? V: Taimed säilitavad oma glükoosi tagavarad tärklise näol. 5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? V: Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosünteesi universaalsus? V: CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed
lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia tootmiseks vajaminevad seadmed läheksid meie riigile liiga kulukaks maksma ning sealt saadav kasu on liiga väike. Sellist raiskamist pole meie riigile vaja, eriti praeguses majanduskriisis. Millised on puitkütuste varud Eestis? Statistilise metsainvesteerimise (SMI) andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm. Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal. Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid.
Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia. Muundumise kasutegur on väike, valdav osa energiat hajub kasutult. Sellepärast on teiseseid energiavarasid suhteliselt vähe. Nende varud täienevad ja uuenevad ise. V.III. Kolmandased energiavarad on geoloogilise mineviku biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks. Muundumisel on väga palju energiat kaotsi läinud, allesjäänu on Maa eluea 5 miljardi aasta jooksul kogunenud fossiilsete kütuste tagavara. Nende energia on kergesti kasutatav (kuna energia on neis tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa. V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad: traditsioonilised energiavarad nende otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline: kõik kolmandased energiavarad, veejõud, osa biomassi (puit), tuumaenergia; (peamiselt nafta & gaas)
· Olenemata sellest, et kalurite majanduslikul ja kultuurilisel ühistegevustel on Eestis pikk ajalugu ja esimesed kalandusseltsid loodi juba eelmise sajandi alguses ei ole viimase 17 aasta jooksul kalurite ühiselt tegemine/otsustamine siiski piisavalt arenenud. Eesti metsandus Metsanduse osa SKTst: 6,1%. Metsatööstus: 20 % töötleva tööstuse SKPst. Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk
kaubaveoühikut. Sellega on Tallink Läänemere juhtivaid reisilaeva firmasid, kasutuses on neil 15 alust ja opereerib kuuel erineval laevaliinil. 2017.aasta alguses alustab ettevõte Tallinna-Helsingi liinil seilamist uhiuue keskkonnasõbraliku LNG- kiirlaevaga. Pärast Soome ja Eesti peaministrite veeldatud gaasi (LNG) teemalist kokkulepet muutunud olukorras on Eesti piirkondliku LNG terminali parim asukoht Muuga sadam, Teatas nafta logistika firma VOPAK Eesti. Julgeolekuvaru tagavara arvestades ja trassitaristuga arvestades on LNG Muuga hea valik. Eesti ja Soome terminalid ühendatakse omavahel Balticconectori torujuhtme kaudu. Arvestades aga projekti muutunud iseloomu on Muuga LNG projekt kahtlemata palju soodsam lahendus, võttes arvesse olemasolevat sadamataristut ning vahekaugust gaasi põhivõrguni. Peale selle rahuldaks kohalik terminal peale valmimist kogu Eesti turu vajaduse. Seoses ühiste projektidega on juba soomlaste ajud tööle pandud ja välja käidud üks
liigniisked alad; d) eriotstarbelised maad - õuemaad, elektri - ja sideliinid, alalised laoplatsid, metsateed, sihid, kraavid. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. Takseereraldus on osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast ja mida on võimalik kui tervikut kirjeldada ja majandada. Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised (h. haab, sookask,sanglepp) 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet
kraadini.[5] Sademete hulk on põhjaosas suve perioodil rohkem kui lõunaosas, aga kokkuvõttes pole sademeid palju: põhjaosas 700 mm/aastal, lõunaosas 500 mm/aastal. Mägedes sademete hulk on ligi 2500 mm/aastal. Vahe sademete hulga põhja- ja lõunaosa vahel on seotud üleminekuga ühest loodusvööndist teisesse.[4] Joonistus 3. Keskmised temperatuurid 1.3.3. Loodusvarad Portugal võtab esimest kohta Euroopas wolfraami tagavara eest. Selle maht on umbes 13 tuhat tonni. Ka rikkad uraani paigad asuvad Urzeirikas. Oluline koht võtab tina, vase, piriiti, berriliumi, marmori, plii, kivisüsi ja soola tagavara, aga Portugal on vaene kütuseressurside suhtes. Üks olulisemaid looduvarasid on korgipuu.[4] 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad Portugal on Euroopa Liidu liige, Vahemere Liidu osaleja, Euroopa Nõukogu, NATO,
võitlejad piduliku vande teenida truult Suurt Isamaad ja Seltsimees Stalinit kogu oma mõistuse ja jõuga nin vajadusel olema valmis andma oma elu nende eest. 9. oktoobril 1942 sai diviis lahingulipu. 10. veebruar 1942 anti luba ka teise diviisi formeerimiseks , mis sai nimeks 249. Eesti Laskurdiviis nin 8 samal kuul ka anti käsk kolmanda diviisi asutamiseks, selleks sai 1. Üksik Eesti Tagavara Laskurpolk. Mais külastas Diviisi Riikliku Kaitsekomitee komisjon, mis hindas väljaõpet ja poliitilist meelsust, üksus sa hindeks mitterahuldav, eelkõike olid vajaka jäämised poliitilises väljaõppes, kuigi sõjalise poole pealt o kõik parimas korras. Need kolm väeosa olidki eelduseks Punaarmee Eesti rahvuskorpuse asutamiseks. 1942 aasta septembri lõpu loodigi 8. Eesti Laskurkorpus. 1942.aasta lõpus oli 7. eesti laskurdiviisis 10.052 sõdurit ja ohvitseri. (http://korpus.rindele ht
Suuri erakorralisi raieid tehti ka 1930-ndate aastate majanduskriisi ja II Maailmasõja puhkemisel tekkinud majandusraskuste leevendamiseks. Metsade intensiivsem raie toimus aastatel 1936...1940 ja ekstensiivsem aastatel 1926...1930. 2. Metsade kasutamine Eestis 1945 kuni Nõukogude korra lõpuni. Vaadeldaval perioodil oleks pidanud lõppraiete mahtu limiteerima arvestuslank ja hooldusraiete mahtu metsakorralduse poolt määratud raiete pindala ning väljaraiumisele kuuluv tagavara. Tegelikult ei järgitud täpselt kumbagi: lõppraieid hakati arvestuslangi piires tegema alates 1961. aastast, kuid ei enne ega pärast seda peetud alati kinni arvestuslangist majanduste lõikes. 1946-60 oli lõppraie arvestuslangi suurus keskmiselt 1 201 500 m3 aastas, tegelikult raiuti 1 565 700 tihumeetrit ehk 30,3 % enam. Juba 1955. aastaks oli küpsete puistute pindala kõikide puuliikide osas peale kuuse langenud madalamale normaalseks peetavast. Uuesti ületati okaspuistute arvestuslank
(Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) 4 1.2.3 Silelihased
(Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) 4 1.2.3 Silelihased
tootmise tagamiseks. Maksumus - hinna poolest suudab tuul konkureerida tuumaenergia, kivisöe ja gaasiga. Peamine kuluallikas on tuuleturbiini valmistamine ja paigaldamine. Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta niivõrd kütusehinna kõikumine. Puudused: mõnes piirkonnas domineerivaks energiaallikaks on vaja sinna juurde rajada tagavara energiaüksuseid, mis tuulevaiksel ajal kompenseeriksid energiapuudujäägi. Mõju linnustikule Müra. Korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli. Visuaalne reostus- rikuvad ilusaid puutumata loodus vaateid, ja seega võivad mõjuda halvasti turismindusele Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena
3. Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, 4. Laiarööpmeline soomusrong nr. 4, 5. Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald; 6. Laiarööpmeline soomusrong nr. 6. Kitsarööpmelised soomusrongid 1. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1) 2. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2 3. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3 4. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong) 5. Soomusrongide Divisjoni Tagavara Pataljon Soomusautod 1. Soomusautode kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer 2. Soomusauto "Estonia" 3. Soomusauto "Tasuja" 4. Soomusauto "Wahur" 5. Soomusauto "Toonela" 6. Soomusauto "Wibulane" 7. Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg 8. Soomusauto "Vanapagan", August Hendrikson 9. Soomusauto "Pisuhänd" Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto Soomusrongide Diviis 1. Soomusrongide Divisjon nimetati 23
sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile. Vastuabinõud Importtoiduainete kvaliteeti peaksid kontrollima tollilaborid, et riknenud kraam ei satuks müüki. Koduses majapidamises tuleb endal hoolas olla. Mahlapudelisse või keedisepurki ei ilmu hallitus juhuslikult. Hallituse eoseid leidub kõikjal ning seepärast peab hoidistamise ajal piinlikku puhtust pidama. Mahla ja moosi ei tasu kaua säilitada. Kõige parem, kui tagavara lõpeks enne uut saaki. Ja mitte kunagi ei sobi hallitanud mahla või moosi veini kääritamiseks kasutada, sest käärimine ei kõrvalda mürke. Rõske hoiuruumi tuulutamine ja desinfitseerimine hoiab ära niiske taara saastumise ja hallituse ülekandumise toidule. Hallitusseened vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, seepärast levivad nad eeskätt pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui
hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks
Vee- ja kaitseülikonna küljes peab olema vile ja patareiga varustatud valge tuli, mis valgustab 8 tunni kestel , valve ja päästepaatidele jne. 3. Morse tähestik Pilet 24 1. Päästepaadi varustus Päästepaadi varustusse kuuluvad: aerud tullidega(kui pääsrepaat on lahtine või osaliselt kinnine); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujämiseks ekstreemisetes tingimustes; paadikompass; tormiankur tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara (1,5 l inimese kohta paadi mahutavusega arvestades); roostevaba topsik nööriga; roostevaa mõõtutega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kota, säiltiatakse hermeetilises konteineris; 4 punast langevarjuga raketti, 6 punast säratuld(falshfeierit); kaks ujuvat poid oranzi suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patareid ja pirn;
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ
ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Economics and Social Sciences BOOK REVIEW ("Foreign direct investments in the Estonian economy", University of Tartu, Urmas Varblane) (Pages : 10 20) Prepared: Kadri Tamm, MF-I-5 Tartu 2007 I read book about direct investments in the Estonian economy. The book is issued by University of Tartu and the writers are also scientists from University of Tartu. "Foreign direct investments are relatively new phenomenon for Estonia because during the nearly five decades as part of the Soviet economic system, our economy received virtually none. Such economic isolation from the West lasted until the early 1990s. In consequence of the mid-...
toimub ka meie seedekulglas. Meie organismi ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 56-60%. Oma panuse energiavarustusse annab ka sahharoos. Suhkur on väga sobiv energia saamiseks, sest ühe grammi suhkru lõplikul lõhustumisel meis on energiasaagis ligikaudu 4 kcal. Oluline on seegi, et suhkrust saame energia suhteliselt kiiresti kätte. Seetõttu loob organism ka veresuhkru (glükoosi) varusid. Maksas ja lihastes olev glükogeen ongi glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsalt kasutada. Kahjuks pole see varu aga kauakestev ja nii peab toiduga süsivesikuid pidevalt saama. Inimene armastab sahharoosi eeskätt magusa maitse tõttu. Nüüdisajal rahuldatakse sahharoosiga organismi üldisest energiavajadusest ligikaudu 20-25%. Seda on loomulikult liiga palju ja sahharoosi pidev liigtarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Valge suhkur.
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad l...
couldn’t work up the energy to even curse properly.(page 279) 12.Distinction- vahe, eristamine, esiletõstmine He waved off my petty distinction, the old Derek sliding back.(page 282) 13.Decipher- dešifreerima, lahti mõtestama, tavalisse kirja üle kandma It was like deciphering a foreign language.(page 109) 14.Derive- tuletama,tuleneb The word derives from the Greek nekros ‘’dead’’ and manteia ‘’divination.’’(page 47) 15.Stockpile- tagavara, varud I’d really rather not use it, but if I squirmed at the thought of stockpiling urine, it would only prove I was the flighty girlie girl he expected.(page 211) 16.Proportion- suhe, propotsioon, osa You’ll tell Dr. Gill that I apologized and maybe you blew the whole thing out of proportion.(page 248) 17.Evaporate- ära kaduma, haistuma Any notion I’d had of confessing the truth to Aunt Lauren evaporated.(page 249) 18.Culminate- haripunkti saamine, tippu saamine
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
Mõnedel okaspuudel on vaigukäike rohkesti (mänd, kuusk, seeder),teistel vähem (lehis), kolmandatel puuduvad üldse (nulg, kadakas). Vaigukäikudes toimub vaigu eritamine ja säilitamine. 5.6. Säsi. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune või hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne, vahtral ja jalakal on ümmargune. 5.7. Kambium. Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba ehk juudekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv
tootespetsifikatsioonis (ISO 8217); - numbri, mis vastab raskekütuse suurimale lubatud kinemaatilisele viskoossusele /s temperatuuril C. (Destilleeritud kütuste kooditähis numbreid ei sisalda). 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis- tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse. - Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ;
majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Ministeerium esitab soovid. Valitsus koostab. Eelarve projekt saadetakse riigikogusse. Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk eelarveaasta on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada
hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3. Tööruum uurijatele 4. Tööruum arhiivi töötajatele Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja olmeruumidest, kus säilitatakse või kasutatakse keemilisi või toiduaineid. Neil ei tohi olla ühiseid ventilatsiooni kanaleid, hoidlaid on varustatud tagavara väljapääsuga. Arhiiviruumides ei tohi olla kanalisatsiooni, gaasi, veetorusid. Harutorud on lubatud spetsiaalse kaitsevahendiga kaitstud. Välisuksed ja piidad on tuld tõkestavad, akendele paugutatakse metallraamid. Tuletõrje signalisatsioon paigaldatakse ja kasutatakse spetsiaalset elektrijuhtmestikku. Kaitsmed ja lülituskangid asuvad väljaspool hoidlat. Vastavalt ruumisuurusele on paigaldatud tulekustutid. Niiskust kontrollitakse vähemalt 2x nädalas kindlal kellaajal
Türeotropiin kilpnäärme kasv ja talitlus 12. Adrenaliin seda toodavad neerupealised; hirmuhormoon põhjustab viha, erutust, hirmu; valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 13. Glükagoon seda toodab kõhunääre; suurendab glükoosi sisaldust veres, stimuleerides glükagooni lagundamist maksas. 14. Insuliin samuti kõhunäärmes; vähendab glükoosi sisaldust veres; suurendab glükogeeni tagavara maksas. 15. Neerude ülesanne: Hoida organismi veehulk stabiilne Reguleerida anorgaaniliste ioonide hulka Eraldada jääkaineid Hoida pH tasakaalu (ensüümide toimimiseks) Toota erütropoetiini (soodustab vere punaliblede teket) 16. Uurea inimese lämmastikuainevahtuse jääkprodukt; aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis on organismile ohtlik aine, ning sellest sünteesitakse kohe ohutu uurea. 17
aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Kreeka mõju · Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelmine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks · Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevaladungite viisi toodi Kreekast skulptuure. · Kui nende tagavara lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate jägi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. · Kultuurid pidid olema hästi täpsed ja loomutruud Monumendid · Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju · Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt
vabaneda muudest soovimatutest tunnetest? Oled sa hakanud rohkem koos nende sõpradega aega veetma, kes joovad palju? Kas su sõbrad joovad vähem alkoholi kui sina? Oled sa kunagi oma joomise tõttu probleemidesse sattunud? Oled sa kunagi alkoholi ostmiseks raha laenanud või asju müünud? Kas joomine on sinu mainet teiste silmis rikkunud? On sul juues tunne, et alkohol muudab sind tugevamaks ja võimekamaks? Kas sa lõpetad joomise alles siis, kui kogu tagavara on otsas? Oled sa kunagi alkoholi tõttu sõpru kaotanud? Kas sa arvad, et joomine võib olla sinu jaoks probleem? Kasutatud kirjandus http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholism http://www.kordamed.ee/cgi-bin/m.cgi? p=3&l=e http://www.alkoinfo.ee/kogused/mis-on- alkohol http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.h tm
õitsema löönud põllumajandusele ületasid järve vee mikrobioloogilised näitajad ja vetikad 1967. aasta projekteerimisel kasutatud andmeid ca 200kordselt. Selleks, et selitites tõsta vee liikumise kiirust, lisati veele lubjapiima, et saada raskemat sadet. Filtritele lisati täitematerjalina granuleeritud aktiivsöe kiht, mis pidas paremini kinni vetikaterikast sadet. Filtreid ehitati juurde 141 m2. Nii et oodatud leevenduse asemel töötati ikkagi tingimustes, kus puhta vee tagavara oli vaid tunniks ajaks. Siiski tegi heameelt, et kogu personal sai uued ja senisest avaramad tööruumid. Veepuhastusjaama kahe hoonetekompleksi maksimaalseks toodanguks loeti nüüd 270 000 m3/ööpäev. Uuenenud tehnoloogia Seadmete stabiilse töö ja kvaliteetse joogivee tagamisel oli suureks abiks 1987. aasta juulis veepuhastusjaama 60. sünnipäeva künnisel tööle rakendatud veepuhastuse automaatse juhtimise ja kontrolli süsteem Damatic, mis saadi Soome firmalt Valmet.
Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid. 5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku Sest nende juurtel elavad mügarbakterid, mis vütavad õhust lämmastiku. 6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms. Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje, kartulimardika häivitamine. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
