Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS (0)

1 Hindamata
Punktid
Haabersti Vene Gümnaasium
10A klass
Jan Kolossovski
SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS
REFERAAT
Tallinn 2016
SISSEJUHATUS
Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun.
AJALUGU
Soomusrongide kasutus
Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias . Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda . Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas.
Soomusrongide kasutate Eesti
Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters . Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris , kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva -Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn , soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919. aastal kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid. Pärast Karl Partsi haavatasaamist 23. jaanuaril 1919. aastal asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten Anton Irv. Soomusrongide Divisjoni staabi formeeris kapten Johannes Poopuu , Divisjoni adjutandiks määrati alamleitnant Johannes Eisenberg ja varustusülemaks sõjaväeametnik Mihkel Piperal. Pärast Anton Irve surma sai Soomusrongide Divisjoni ülemaks uuesti Karl Parts. 23. augustil 1919. nimetati Soomusrongide Divisjon ümber Soomusrongide Diviisiks. Muutus oli pigem vormiline. Diviisi ülemaks jäi edasi Karl Parts ja staabiülemaks Johannes Poopuu. Diviisiülema abiks nimetati Arnold Hinnom. Vabadussõja jooksul formeeriti Eestis ühtekokku 6 laiarööpalist ja 5 kitsarööpalist soomusrongi. Soomusrongide Diviisi ülemale allusid ka nn. löögiosad: Kuperjanovi partisanide pataljon , Kalevlaste Maleva ja Scouts -pataljon, mis tegid Vabadussõjas soomusrongidega aktiivselt koostööd. Soomusrongide Divisjoni koosseisu kuulunud tagavarapataljoni näol oli tegemist tavalise jalaväeüksusega. Pataljon formeeriti 1919. aasta märtsis Soomusrongide Divisjoni ülema kt kapten Anton Irve korraldusel. Väeosa ülesandeks oli valmistada ette täiendust soomusrongide meeskondadele. Pataljoni formeerijaks ja ülemaks oli staabikapten Emil Kursk . 23. aprillil 1919. aastal sõitis pataljon Lõunarindele ja sai tuleristsed Mõniste juures.
SOOMUSRONGID EESTI VABADUSSÕJAS
Eesti Vabadussõjas 1918–1920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga . Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. Hiljem kasutati ka laevasuurtükke ("Suur Tom" inglaste kingitus), mis oli saadud kas liitlastelt või võetud trofeedena Punaarmeelt või sakslastelt.
Eesti Vabadussõjas kandsid soomusrongid pidevalt rünnakuraskust. Esimene improviseeritud soomusrong lahkus Tallinnast 30. novembril 1918 ja kohtus vaenlasega Auvere jaama juures. Samuti mängisid soomusrongid võtmerolli Võnnu lahingus 1919. aasta suvel.
Eesti sõjaväes on olnud kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.
Ehkki soomusrong on tavaliselt mõeldud kaitseotstarbeliseks relvaks , kasutasid eestlased soomusronge edukalt ründerelvana. Soomusrongide ründerelvana ja dessantvägede kohaleviimiseks kasutamine tõi Eesti Vabadussõjas vaieldamatud edu, külvates vaenlase hulgas paanikat ja sundides teda taganema.
Kaasaegses kirjanduses on soomusronge iseloomustatud järgmiselt: "Soomusrongid on rikkalikult relvastatud tulirelvadega: kahuritega ja kuulipildujatega. Nende meeskonnad on julged , kavalad ja surmapõlgavad sõjamehed, seepärast on soomusrongid suure tulejõu ja moraalse mõjuga väeosad. Ilmudes kiiresti raudtee suunas hävitavad nad oma mõjuva tulega vaenlase ja annavad siis dessantosadega otsustava löögi. Püsivaks paigalseisvaks lahingtegevuseks soomusrongid pole kõlbulikud, sest nad kujutavad suurt märki vaenlase suurtükitulele ja võivad saada hävitatud."
SOOMUSRONGIDE DIVISJON
Soomusrongide Divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusvägede üksus. Soomusrongide Divisjoni (ja hiljem diviisi) ülemateks Vabadussõjas olid kapten Anton Irv ja kapten Karl Parts.
Soomusrongide Divisjon formeeriti seni Vabadussõjas eraldi tegutsenud laia- ja kitsarööpaliste soomusrongide, soomusautode kolonni, soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni ja remontrongide ning soomusrongide kuulipilduja kursusest 20. veebruaril 1919. aastal. Ametlikult kinnitati Soomusrongide Divisjoni ajutised koosseisud sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt 10. märtsil 1919.
Seoses 3. Diviisi moodustamise ja vägede ümberkorraldamisega Lõunarindel, liideti 27. märtsil 1919 Soomusrongide Divisjoniga veel ka Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva, Scouts-pataljon ning välisuurtükiväge. Nõnda kujunes Soomusrongide Divisjonist Vabadussõjas midagi eliitväekoondise taolist.
23. augustil 1919 nimetati Soomusrongide Divisjon ümber Soomusrongide Diviisiks.
SOOMUSRONGIDE DIVISJON
Juhtkond ja organisatsioon
  • divisjoni ülema kt. kapten, Anton Irv, (langes 27. aprillil 1919 Lätimaal Stakelni lähistel)
  • divisjoni ülem, kapten Karl Parts
  • staabiülem, kapten Johannes Poopuu
    • divisjoni adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg
    • divisjoni varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal
    • divisjoni insener, Eduard Jürgens

    Laiarööpmelised soomusrongid
  • Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”),
  • Laiarööpmeline soomusrong nr. 2,
  • Laiarööpmeline soomusrong nr. 3,
  • Laiarööpmeline soomusrong nr. 4,
  • Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald ;
  • Laiarööpmeline soomusrong nr. 6.
    Kitsarööpmelised soomusrongid
  • Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1)
  • Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2
  • Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3
  • Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong)
  • Soomusrongide Divisjoni Tagavara Pataljon
    Soomusautod
  • Soomusautode kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer
  • Soomusauto "Estonia"
  • Soomusauto "Tasuja"
  • Soomusauto "Wahur"
  • Soomusauto "Toonela"
  • Soomusauto "Wibulane"
  • Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg
  • Soomusauto " Vanapagan ", August Hendrikson
  • Soomusauto "Pisuhänd" Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto
    Soomusrongide Diviis
  • Soomusrongide Divisjon nimetati 23. augustil 1919. aastal Soomusrongide Diviisiks.
  • Juhtkond ja organisatsioon
  • diviisi ülem, kapten Karl Parts
  • diviisi ülema abi Arnold Hinnom
  • staabiülem, kapten Johannes Poopuu
  • diviisi adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg
  • diviisi varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal
  • diviisi insener, Eduard Jürgens
    Soomusrongide Diviisi reorganiseerimine
    Soomusrongide Diviis reorganiseeriti pärast Vabadussõja edukat lõppu 1921. aasta 1. veebruarist Soomusrongide Brigaadiks; 1923. aasta 1. augustist reorganiseeriti Soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: 1. Soomusrongirügement, Tapal ja 2. Soomusrongirügement, Valgas ; 1934. aasta 30. novembrist moodustati kahest soomusrongirügemendist üks Soomusrongirügement, asukohaga Tapal.
    KOKKUVÕTE
    Soomusrongid mängisid äärmiselt olulist rolli kaitses kui ka vasturünnakus, nende suurimaks plussiks oli nende liikuvus ja suuresti psühholoogilist rolli edu saavutamisel vaenlase vastu, külvates punaarmeelaste ridadesse hirmu.
  • Vasakule Paremale
    SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #1 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #2 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #3 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #4 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #5 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #6 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #7 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #8 SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor janzer12345 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    1-Soomusrong Eestis
    3
    doc

    1. Soomusrong Eestis

    Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919. soomusrongide isaks aga nimetatakse meremees, kontraadmiral Johan Pitkat, kelle ideel ja ettevõtmisel asi teoks sai

    Riigikaitse
    Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas
    5
    docx

    Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas

    Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918

    Ajalugu
    Vabadussõja uurimistöö
    14
    doc

    Vabadussõja uurimistöö

    Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda. Seda taibates asus Eesti väejuhatus Tallinnas soomusronge ehitama. Soomusrongid andsid Eesti vägedele üleoleku raudteedel ja kuna venelased ei suutnud remontida Narva silda, mille nad olid taganedes 28. novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919. aasta jaanuari alguseks 13000 meheni. Veebruaris oli sõjaväes juba 30000 meest. Paranes ka relvastus. Nõukogude Venemaa laienemine ei sobinud Inglismaa plaanidega ja nii saatis Briti valitsus Eestile appi oma laevastiku

    Ajalugu
    ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
    9
    docx

    ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

    maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle

    Ajalugu
    Eestlaste relvastus Vabadussõjas
    14
    doc

    Eestlaste relvastus Vabadussõjas

    TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2

    Ajalugu
    Eesti Vabadussõda uurimustöö
    20
    doc

    Eesti Vabadussõda uurimustöö

    Eesti vabastamine 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Järgmisel päeval Eesti väed asusid vastupealetungile. Tallinn- Narva suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud raudteesildade tõttu ei pääsenud Rakverest kaugemale, pöördusid lõunasse ning vabastasid koostöös Kuperjanovi partisanidega 14. jaanuaril Tartu. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner parlamendile ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Siit edasi oli lahingutegevus kandumas Läti ja Vene aladele. Veebruari lõpus koondati Eesti vastu 75 000 ­ 80 000 meest

    Ajalugu
    Julius Kuperjanov
    15
    doc

    Julius Kuperjanov

    · 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt · Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset · 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse moodustamiseks. · 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3

    Ajalugu
    Eesti vabadussõda
    10
    docx

    Eesti vabadussõda

    jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 12. detsembril jõudiski Briti laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses Soome lahes ka 1919. aastal (siis juhtis seda admiral Walter Cowan), rünnates muuhulgas Nõukogude

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun