Alternatiivenergia Eestis (2)

Andres Hillep 9.b klass
Alternatiivenergia Eestis – miks vajalik ja mida peaks muutma
Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta , maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas , mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas.
Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib praegu pidada puitkütuseid. Samuti ka tuule-ja hüdroenergia, geotermiline ning bioenergia . Kahjuks Eestis päikeseenergia tootmine ei tasu end ära, sest meil on väga sombused ilmad ning päikest paistab küllaltki vähe. Aga kuidas lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia tootmiseks vajaminevad seadmed läheksid meie riigile liiga kulukaks maksma ning sealt saadav kasu on liiga väike. Sellist raiskamist pole meie riigile vaja, eriti praeguses majanduskriisis.
Millised on puitkütuste varud Eestis? Statistilise metsainvesteerimise (SMI) andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm. Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal. Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse
arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid.
Eesti hüdropotentsiaal - Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav – üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja , Kasari , Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu (keskmine kõrgus 50 m üle merepinna ) on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõlblikud vee-energia kasutamiseks. Kogu tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel ainult 1…1,5% Eesti praegusest elektrijaamades installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1…0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15…0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama.
Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4…5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5…6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti:  Vormsi , Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit.
Eestit ootab ees energiakriis . On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Praegu ümbritseb Eestit tihe tuumajaamade võrk nii põhjast, idast kui ka läänest. Ka Leedu kavatseb pärast Ignalina energiaplokkide sulgemist kasutada jaama infrastruktuuri uue tuumajaama rajamiseks. Tuumaelektrijaamale üleminekul on mitmeid võimalusi. On võimalik ühineda Soome kuuenda tuumajaama ehitamisega. Sellisel juhul tuleb aga paigaldada merealune alalisvoolu kõrgepingekaabel Soomest Eestisse, mis on väga kulukas . Teine võimalus on ühineda Leedu Ignalina uue tuumaelektrijaama rajamisega. Kolmas võimalus on tuumaelektrijaama ehitamine Eesti pinnale Soomega kahasse ja siit elektrienergiat Soome üle kanda merealuse kaabliga. See variant oleks Eestile kõige ratsionaalsem. Nii saaks Eesti energiasõltumatuks. Majandusliku konkurentsi tingimustes ei ole meil tuumaelektrijaama rajamata lootustki odavamat ja keskkonnasõbralikumat elektrienergiat saada. On üsna tõenäoline, et kliima soojenemine on vaid ajutine. Inimese osa kliimamuutustes on võrreldes geoloogiliste ja planetaarsete protsessidega tühine. Kogu maailmas jätkub lähematel aastakümnetel fossiilkütuste tarbimine ja kui tahame tõepoolest süsihappegaasi emissioone pidurdada , on ainsaks reaalseks teeks tuumaenergia ulatuslik kasutamine, kas tahame või mitte. Päikese- ja tuule­energia pole väljapääs ja bioenergia veelgi ulatuslikum kasutamine süvendab arengumaade näljahäda.
Seega tuleb kindlasti Eestil energiat tootma hakata taastuvatest ressurssidest, et ka meie järglastel oleks koht kus elada ja olla. Väga tähtis on see, et alles jääks ka taastumatuid ressursse, mitte ei tarvitata neid ära - vaid, et neid jätkuks ka tulevastele põlvkondadele. Kindlasti tuleb suurt rõhku panna ka globaalse soojenemise ära hoiule ning kogu looduse säästmisele ja hoidmisele.
Kasutatud allikad:
http://www.energia.ee/index.php?id=119
http://www.energia.ee/index.php?id=120
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=229
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/05.04.08/peamearu/3.shtml
http://www.minut.ee/article.pl?sid=05/04/28/0744244&mode=nested
3