50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teague
Õppematerjali autor
tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)?Vaimu tekivad väliste asjade ideed meie meelte kaudu, puutudes kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi, vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevuste tajumine, mida Locke kutsub reflektsioon.Ideed tekivad meie sisemaailmas kui vaim saab teadlikuks omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist, mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid uurides ja läbivaatust tehes oma arus, et kõik tema algupärased ideed ei
Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt aistingute kaudu, elades ja kasvades, sealt saame me informatsiooni ja seejärel meie vaimutegevus. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)? See tekib meie meele ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde.
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta
teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat
poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest. Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu ning neid tekib üha juurde. See ei kehti ainult filosoofiate puhul vaid ka printsiipide ja aksioomide puhul, mis on oma edu saavutanud ükskõiksuse tõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel, koopaiidolid inimindiviidi iidolil, turuiidolid inimeste vastasikkusest suhtlusest ning teatri-iidolid filosoofia,
nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi. Sellist protsessi nimetab Locke reflektsiooniks, vaim reflekteerib omaenda tegevusi iseenda sees. Sõna tegevused all mõistab Locke vaimu toiminguid oma ideedega, kui ka ideede põhjustatud teatud tundeid, näiteks rahuldus- või ebamugavustunnet. 5) Teistesse teadmiste allikatesse pole põhjust uskuda kuna need pole veel tõestust leidnud. Ükskõik kes meist, kui ta hakkab uurima omaenese mõtteid mõistab, et kõik tema algupärased ideed tulenevad eelpool mainitud allikatest ja on tekkinud kas
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid