Referaat: Disahhariidid (2)

Disahhariidid
referaat
TALLINN 2009
Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks.
Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos , laktoos ja sahharoos . Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui glükogeenivarud on täis, võib suhkrutest moodustuda ka rasvasid.
Disahhariidide omadused
Füüsikalised omadused:
kõik on tahked , vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga , tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega.
Keemilised omadused:

Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks
Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos . Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi . Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel

Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid)
Maltoos e. linnasesuhkur glükoos + glükoos C12H22O11.
Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos moodustub seemnete idanemisprotsessis, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Nagu enamik disahhariide, lahustub maltoos vees hästi ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos.
Laktoos e. piimasuhkur galaktoos + glükoos
Sisaldub piimas. Laktoos moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lehmapiimas on laktoosisaldus ligikaudu 5%, Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Laktoos annab 30-50% piima energeetilisest väärtusest. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Laktoosi leidub ainult imetajate piimas ning loodusseadused ütlevad, et piim on loodud vastsündinute toiduks. Seda tõestab fakt, et imikueas on laktaas väga aktiivne ensüüm. Täiskasvanu toidule üle minnes pole lapsel enam laktaasi vaja ning organism lõpetab selle tootmise, enamasti juhtub see teise ja viienda eluaasta vahel.
Laktoositalumatus
Disahhariidide omastamiseks organismis tuleb need enne hüdrolüüsida monosahhariideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks oma ensüümid. Mõnel indiviidil võib geneetilistel põhjustel mõni ensüüm puududa või valmistatakse seda liiga vähe. Näiteks paljudel inimestele, eriti täiseas, on vähe laktoosi hüdrolüüsivat ensüümi laktaasi. Neid, kes rõõska piima ei talu, on eestlaste hulgas ligi kolmandik, lõunapoolsetel rahvastel enamgi . Kui laktaasi on vähe või see puudub üldse, ei saa piimasuhkrut lagundada ning ta ei imendu verre, ja kui imendubki, siis ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks . Tekkinud ühendid ärritavad soolt ja kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse ning valuhood. Mõningatel juhtudel võivad esineda ka külmatunne ja higistamishoog. On ka selliseid inimesi, kel puudub ensüüm, mis muundab galaktoosi glükoosiks. Sel juhul kuhjub galaktoos verre ja see võib esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid. Mõnel maal eraldatakse piimast laktoos ning asendatakse sahharoosi või maltoosiga. Selline piim on kallim, kuid sobib geneetiliste puuetega inimestele. Korralikult hapnenud piimas on laktoos ära käärinud ja sellepärast sobivad hapupiim , keefir, jogurt jms kõigile.
Sahharoos e.roo või peedisuhkur glükoos + fruktoos
Meile tuntud kui tavaline lauasuhkur. Sahharoosi tunti muistses Indias juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles viimasel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut. Tegelikult leidub seda veel maisis, vahtras, kases ja suhkrupalmis. Suhkrupeedist hakati suhkrut tootma XVIII sajandil. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185 kraadi. Sellest kõrgemal algab dehüdraatumine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse –saadakse karamell . Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritoodete ja jookide valmistamisel. Rakendatakse ka invertsuhkru ensümaatilist muundamist füktoosiks, sest fruktoos on magusam kui sahharoos ja palju magusam kui glükoos. Nii kuulub kondiitritoodete valmistamiseks vähem suhkrut ja need omakorda on väiksema kalorsusega. Sahharoosi on rohkelt suhkruroos (kuni 22%) ja suhkrupeedis (kuni 20%). Puhastatatult on tegemist kristalse, vesilahustuva ühendiga, mille sulamistemperatuur on 169…170°C. Üle kahesajakraadistel temperatuuridel hakkab sahharoos pruunistuma ehk karamellistuma. Teadmiseks, et lisaainena registreeritud värvaine kulöör (E150) ongi tegelikult karamell ehk pruunistatud suhkur! Happelises keskkonnas või ensüümi sahharaas toimel laguneb sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks, moodustub invertsuhkur. Ensümaatiline sahharoosi lõhustamine toimub ka meie seedekulglas. Meie organismi ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 56-60%. Oma panuse energiavarustusse annab ka sahharoos. Suhkur on väga sobiv energia saamiseks, sest ühe grammi suhkru lõplikul lõhustumisel meis on energiasaagis ligikaudu 4 kcal . Oluline on seegi, et suhkrust saame energia suhteliselt kiiresti kätte. Seetõttu loob organism ka veresuhkru (glükoosi) varusid. Maksas ja lihastes olev glükogeen ongi glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsalt kasutada. Kahjuks pole see varu aga kauakestev ja nii peab toiduga süsivesikuid pidevalt saama. Inimene armastab sahharoosi eeskätt magusa maitse tõttu. Nüüdisajal rahuldatakse sahharoosiga organismi üldisest energiavajadusest ligikaudu 20-25%. Seda on loomulikult liiga palju ja sahharoosi pidev liigtarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme.
Valge suhkur.
Rafineeritud sahharoosil, mida peensuhkur tegelikult on, puudub igasugune toiteväärtus, sest lugematu puhastamise käigus on eemaldatud vitamiinid , mineraal -, kiud- ja muud organismile vajalikud ained, mis suhkruroo ja -peedi mahlas olemas. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on just see suhkur kõige levinum, ka ülekaalulisi ja rasvumise all kannatajaid on seal kõige rohkem. Kanada arst, Nobeli preemia laureaat Sir F. G. Banting, kes 1922. a esmakordselt insuliini sai, märkas diabeeti uurides, et Panama suhkrurookasvanduste omanikud, kes tarvitasid rafineeritud suhkrut, põdesid diabeeti sageli, samas kui töötegijail, kes pidid leppima suhkruroo närimisega, tõbe polnud.

Sahhariidide tähtsus

Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide , nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises.
Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal.
Kasutatud kirjandus

http://www.tarbija24.ee/060607/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/264742.php

http://www.postimees.ee/leht/97/11/23/loodus.ht m

http://www.healthilife.ee/raamat/sysivesikud.html

http://www.toidutare.ee/termin.php?id=707

http://web.zone.ee/pohhuibiit/Sahhariid.doc

http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=3546

http://allergialaps.kolhoos.ee/stories/storyReader$157

http://et.wikipedia.org/wiki/Disahhariidid

Ants Tuulmets „Orgaaniline keemia“ Avita 2002