Uurimustöö: Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule (1)

SAKU GÜMNAASIUM
Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule
uurimistöö
Saku 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Taustinformatsioon 4
Hallitusseened 4
Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus ja mitmekesisus 4
Hallitusseen – tervise ohustaja 5
Levinumad mürgitajad 5
Vastuabinõud 6
Katse kirjeldus 7
Tulemuste analüüs ja järeldus 8
Kasutatud kirjandus 8
Lisad 9
Pildid katsest 9

Sissejuhatus

Uurimistöö on kirjutatud teemal „Hallitusseened“. Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias . Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial , aga I kivistub.

Taustinformatsioon

Hallitusseened

Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe.
Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi. Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on  reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed.

Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus ja mitmekesisus

Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast.
Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele – nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas.

Hallitusseen – tervise ohustaja

Hallitusseened on mikroorganismid , mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda  ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale – niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet , isolatsioonimaterjalid, vaibad, tekstiil , liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne.
Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket.
Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga.
Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine.

Levinumad mürgitajad

Hallitusseened kuuluvad rohkearvulisse mikroorganismide rühma. Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna.
Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium , Aspergillus ja Fusarium . Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist . Samuti areneb seen niiskete , halvasti õhustatud ruumide seintel . Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid.
Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti . Mädanev mass ei haise.
Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on põhjustanud surmajuhtumeidki. Hallitanud toitu ei tohi tarvitada ise ega seda loomadele sööta, sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile.

Vastuabinõud

Importtoiduainete kvaliteeti peaksid kontrollima tollilaborid, et riknenud kraam ei satuks müüki. Koduses majapidamises tuleb endal hoolas olla. Mahlapudelisse või keedisepurki ei ilmu hallitus juhuslikult. Hallituse eoseid leidub kõikjal ning seepärast peab hoidistamise ajal piinlikku puhtust pidama . Mahla ja moosi ei tasu kaua säilitada. Kõige parem, kui tagavara lõpeks enne uut saaki. Ja mitte kunagi ei sobi hallitanud mahla või moosi veini kääritamiseks kasutada, sest käärimine ei kõrvalda mürke.
Rõske hoiuruumi tuulutamine ja desinfitseerimine hoiab ära niiske taara saastumise ja hallituse ülekandumise toidule. Hallitusseened vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, seepärast levivad nad eeskätt pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikuid (või pole tihedalt kokku pressitud, juustukeras on lõhed).
Vähenõudlikud hallitusseened kannatavad bakteritest paremini keskkonna suuremat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Seetõttu peaks kasutama õhukindlalt suletavaid hoiukarpe ja säilitusnõusid.

Katse kirjeldus

Katse algas 17.09.12 ja lõppes 26.09.12, ehk siis kestis kokku 9 päeva. Objekte vaatlesin kokku kolm korda nende üheksa päeva jooksul.
I sai: märg
II sai: 3 tilka
III sai: kuiv
kuupäev
I
II
III
19.09.12
Haiseb ja on pehme. Värvus pole muutunud
Midagi märgatavat pole muutunud
On kuivanud kivikõvaks
24.09.12
Hais on väga ebameeldiv - sellest järeldan, et on hakanud arenema haisubakterid, mis on saia täiesti ära lagundanud.
On tekkinud väike hallitustäpp, mis on u 2mm läbimõõduga. Sai on muutunud märgatavalt kõvemaks.
Täielikult kuivanud ja muutusteta.
26.09.12
Kuna katse muutus juba elusegavaks pidin katse 24.09.12 ära lõpetama.
On veel rohkem ära kuivanud, muu ei ole muutunud.
Muutusteta

Tulemuste analüüs ja järeldus

Katse tulemustest järeldan, et hallitusseened tekivad kõige paremini püsivalt niisketes tingimustes. Kuivades tingimustes hallitusseeni ei teki. Püstitatud hüpotees sai tõestatud ehk märjale saiale tekkis kõige rohkem hallitusseeni, niiskele saiale tekkis ka hallitus, aga väga väike. Kuivale saiale ei tekkinud hallitusseeni.
Katse tulemustest saan järeldada, et hallitusseened vajavad tekkeks ja levimiseks ohtralt niiskust.

Kasutatud kirjandus

http://www.tarbija24.ee/260407/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/257387.php

http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=23&go=leht&article_id=249

http://www.majavamm.ee/?page=20

Lisad

Pildid katsest

19.09.12 I
II
III
24.09.12 I
II
III