Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma metsatööstus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis metsad kasvavad maailma eri paigus?
  • Kuidas maailma metsad jagunevad?
  • Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru?
  • Mis on tihumeeter mis ruumimeeter?
  • Kellel on metsa palju kellel vähe?
  • Kuidas on muutunud metsa pindala riikides?
  • Kuidas on muutunud istutatud metsade osatähtsus?
  • Kuidas suurendada puidu väärtust?
  • Milleks eri regioonides puitu kasutatakse?
Maailma metsatööstus
2011 rahvusvaheline metsa-aasta
  • Rahvusvahelise metsa-aasta logol on kujutatud puud, mille sisse on joonistatud elus- ja eluta olendid.
  • Üks aasta on kuulutatud metsa-aastaks, et tõsta inimeste teadlikust metsade kohta (kasutus, kaitse jne).
Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust…
  • Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha.
  • 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud.
  • Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest.
  • Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest.
Metsade tähtsus
  • Erosiooni tõkestaja
  • Hapniku tootja
  • Veeringe reguleerija
  • Tooraine
  • Tähtis elupaik, liigirikkuse säilitaja
Mis metsad kasvavad maailma eri paigus ?
  • Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud.
  • Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud . Segametsad on mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu , kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne . Eesti kuulub segametsavööndisse.
  • Lehtmetsade viljakatest muldadest tulenevalt on see vöönd soodne elupaik inimesele, mistõttu ongi see piirkond kõikjal tihedalt asustatud. Looduslikest metsadest on suur hulk maha raiutud ja nende asemele on rajatud põllud.
  • Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Mandrite idarannikud on tavaliselt aastaringselt sademeterikkad, kusjuures ookeanilt puhuvate passaatide mõjul on neile piirkondadele iseloomulik just suviste sademete ülekaal. Talviti , kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad.
  • Troopilised metsad levivad ekvaatori lähedal, kus keskmine aastane temperatuur varieerub vähe, olles ca 25˚C. Sademetehulk on varieeruvam ja mõjutab vegetatsiooni rohkem kui temperatuur. Muld on troopilistes vihmametsades tüüpiliselt vaene, sest kõrged temperatuurid ja sademed viivad kiirele lagunemisele , mis saavutavad orgaanilise aine moodustamise protsessidega võrreldes ülekaalu.
  • Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. See on mitmerindeline ja liigirohke kooslus , millele on iseloomulikud kiire aineringe , igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne.

Kuidas maailma metsad jagunevad?
  • Mitmeotstarbeline kasutus
  • Tulundusmetsad- puit, tselluloos , bioenergia
  • Teadmata kasutus
  • Puhkemetsad, uuringuteks
  • Loodusliku mitmekesisuse säilitamine
  • Kaitsemetsad - mulla ja vee kaitseks
Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru ?
  • Metsamaa pindala (ha)  - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa.
  • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%.
  • Puiduvaru (m3 e tihumeeter ) - annab ülevaate metsavarude suurusest . Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha
  • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit.
  • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad.
Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter ?
  • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots.
  • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega.
Kellel on metsa palju, kellel vähe?
  • Üle 70% Suriname, Soome, Prantsuse Guajaana, Guyana
  • Alla 10% Sudaan , Saudi- Araabia , Jeemen, LAV
Kuidas on muutunud metsa pindala riikides?
  • Väheneb- Brasiilia ja Austraalia, sest metsade asemele rajatakse kiirteid, suured tulekahjud
  • Suureneb- Venemaa ja Norra, sest metsa looduslik juurdekasv või istutamine
Metsade pindala väheneb:
  • Põllumaa ja karjamaa arvel
Looduslik või istutatud mets?
  • Istutatud mets on inimese poolt kasvama pandud mets, looduslik mets on looduslikult kasvama hakanud mets (seemnete lendlemine)
Kuidas on muutunud istutatud metsade osatähtsus?
  • Istutatud metsade pindala on pidevalt suurenenud, viimastel aastatel just eriti Aasias. Okeaanis on olnud istutatud metsade pindala suhteliselt stabiilne.
Kuidas suurendada puidu väärtust?
  • Mitte müüa lihtsalt puitu, vaid anda sellele lisaväärtust. Näiteks valmistada puidust juba valmistoodangut ja siis see maha müüa. Lisaks annab see inimestele tööd.
Puidu väärindamine
  • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel.
  • Puitesemed, tselluloos ja paberitooted on tunduvalt kallimad kui töötlemata puit.
  • Puidu väärindamisel kasvab ka tööhõive.
Metsaklaster
  • Metsaklastrit võib käsitleda kui metsa- ja puidutööstuse ja sellega seotud ettevõtete ja muude organisatsioonide kogu, kus iga liige on oluline konkurentsivõime huvides.
Milleks eri regioonides puitu kasutatakse?
  • Tööstuslik puit
  • Küttematerjal
Peamised küttepuu tootjad
  • India, Hiina ja Brasiilia
Tööstusliku palgi tootmine ja eksport
  • Tootmine- USA, Kanada ja Brasiilia
  • Eksport- Venemaa, USA ja Uus- Meremaa
Paberi tootmine, eksport ja import
  • Tootmine- Hiina, USA ja Jaapan
  • Eksport- Saksamaa, USA ja Soome
  • Import- USA, Saksamaa ja Suurbritannia
Paberi tarbimine ja suurimad paberitootjad
  • Paberi tarbimine inimese kohta 2008. aastal (maailmas keskmiselt 58 kg/in)
  • Suurimad tarbijad- Põhja-Ameerika, Euroopa, Okeaania
Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik
  • Euroopa kõige metsarikkam riik.
  • Metsasus 73%
  • Peamiselt okasmetsad ( kuusk , mänd)
  • Väga hästi arenenud metsaklaster

Maailma metsatööstus #1 Maailma metsatööstus #2 Maailma metsatööstus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailma metsatööstus
23
ppt

Maailma metsatööstus

Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit

Metsandus
Maailma Metsad
14
docx

Maailma Metsad

• Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad • Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas • Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Kuivad lähistroopilised metsad  Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud  Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike pruunmullad  Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske  Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm,

Geograafia
Geograafia - Metsandus
6
doc

Geograafia - Metsandus

Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad

Geograafia
Metsamajandus
23
ppt

Metsamajandus

mis on > 0,5ha ja seal kasvavad puud on > 1,3m Euroopas metsa 0,3 ha inimese kohta, Eestis 1,3 ha. Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks ­ 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat

Geograafia
Kalandus ja metsandus
12
docx

Kalandus ja metsandus

METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda.  süvaookean (valguse ja toidu puudus)

Metsandus
Metsavarud ja metsatüübid
4
docx

Metsavarud ja metsatüübid

Liigiline bioom Puudus: Lehtmetsade aastane juurdekasv on Parasvöötme leht- koosseis suurem kui okasmetsadel, kuid okasmetsad ja segamets suudavad kasvada karmimates tingimustes, kui lehtmetsad 4. Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Metsamajandamise põhinõue on, et metsa tuleb raiuda sama palju kui on aastane juurdekasv 5. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas: Rootsi, Soome, Hispaania, Prantsusmaa, Norra, Ukraina, Poola Aasias: Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Birma Põhja-Ameerikas: USA, Kanada Lõuna-Ameerikas:Peruu, Mehhiko, Columbia, Boliivia, Venezuela Aafrikas: Kongo DV, Angola, Zambia, Tansaania, Mosambiik 6. Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Miks? Qatar, San Marino Malta, Bahrain,Maldiivid

Metsandus, Kalandus, Põllumajandus
LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE
14
docx

LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE

PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5

Geoloogia
MAAILMA METSAD
4
docx

MAAILMA METSAD

Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse,

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun