Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma metsatööstus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis metsad kasvavad maailma eri paigus?
  • Kuidas maailma metsad jagunevad?
  • Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru?
  • Mis on tihumeeter mis ruumimeeter?
  • Kellel on metsa palju kellel vähe?
  • Kuidas on muutunud metsa pindala riikides?
  • Kuidas on muutunud istutatud metsade osatähtsus?
  • Kuidas suurendada puidu väärtust?
  • Milleks eri regioonides puitu kasutatakse?

Lõik failist

Maailma metsatööstus #1 Maailma metsatööstus #2 Maailma metsatööstus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
ppt

Maailma metsatööstus

Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit

Metsandus
thumbnail
14
docx

Maailma Metsad

• Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad • Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas • Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Kuivad lähistroopilised metsad  Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud  Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike pruunmullad  Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske  Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm,

Geograafia
thumbnail
6
doc

Geograafia - Metsandus

Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad

Geograafia
thumbnail
23
ppt

Metsamajandus

mis on > 0,5ha ja seal kasvavad puud on > 1,3m Euroopas metsa 0,3 ha inimese kohta, Eestis 1,3 ha. Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks ­ 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat

Geograafia
thumbnail
12
docx

Kalandus ja metsandus

METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda.  süvaookean (valguse ja toidu puudus)

Metsandus
thumbnail
4
docx

Metsavarud ja metsatüübid

Liigiline bioom Puudus: Lehtmetsade aastane juurdekasv on Parasvöötme leht- koosseis suurem kui okasmetsadel, kuid okasmetsad ja segamets suudavad kasvada karmimates tingimustes, kui lehtmetsad 4. Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Metsamajandamise põhinõue on, et metsa tuleb raiuda sama palju kui on aastane juurdekasv 5. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas: Rootsi, Soome, Hispaania, Prantsusmaa, Norra, Ukraina, Poola Aasias: Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Birma Põhja-Ameerikas: USA, Kanada Lõuna-Ameerikas:Peruu, Mehhiko, Columbia, Boliivia, Venezuela Aafrikas: Kongo DV, Angola, Zambia, Tansaania, Mosambiik 6. Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Miks? Qatar, San Marino Malta, Bahrain,Maldiivid

Metsandus, Kalandus, Põllumajandus
thumbnail
14
docx

LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE

PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5

Geoloogia
thumbnail
4
docx

MAAILMA METSAD

Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse,

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun