Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
ESMAABI
Loengu andis Kamerik Irene
Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst
 
 
ESMAABI
 
**kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi
*ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara
*süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis
*tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral
**kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku , ka veri ja okse valguvad välja)
 
ESMAABIPAKK:
termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad , plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik ), võrksidemed
 
*veri hüübib ligikaudu 5 minutiga
*haava puhastamiseks :
0,3% vesinik , sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid , mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on värsked (säilivad tavaliselt 1 nädal), soolalahus , kaaliumpermakonaat
*sideme mahavõtmisel niisuta enne
*suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi
*näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk
*suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale , siduda kinni
*žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult
**auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga
*kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada
**teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali , jalad ülespidi
*Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul
*hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse
**hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine
 
NIKASTUS :
ootamatu vigastus
hüppeliigese vigastus:
tõsta vigastatud jäse kõrgemale
vajuta vigastatud kohale
pane peale külmakott (20-30 min. hoida)
kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole.
 
*esmaabi:
peatab verejooksu
vähendab valu
aitab paranemist
 
 
 
 
LUUMURD
tunnused:
deformatsioon
valu
naha värvi muutus
funktsiooni puudumine
krepitatsioonid, turse
*kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi
*õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna
*inimesel on 7 kaelalüli (kõige peenemad 4. ja 5. lüli)
4. lüli vigastus – hingamisseiskus
5. lülist alates alakeha halvatus (käed võivad veel liikuda )
 
*raske HÜPOTERMIA ( alajahtumine )
lihasvärin ( kehatemp . 35-33°C)
teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C)
nahk jahe ja kahvatu
lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C)
hingamine ja südametegevus aeglustunud
*hüpotermiat soodustavad tegurid:
alkohoolne joove
ravimite üledoseerimine
traumad
põletused
kõrge iga, vastsündinud
kaasnevad haigused
*süda kardab külma verd, seega ei tohi oma tegevusega veresooni laiendada (ei tohi kannatanut kloppida, hõõruda, ahju või radika lähedale paigutada), lihtsalt kinni katta termotekiga ja lasta rahulikult lamada, vähimgi liigne liigutus võib olla eluohtlik, kannatanu peab ise üles soojenema ( kahjutu 1°/min.)
 
KÜLMUMINE (tundlikkus puudub)
1. aste
kahvatu valge nahk
torkiv valu
esmaabi:
sooja vette
ei tohi hõõruda, kloppida, lumega hõõruda (lõhub nahka)
2. aste
küliliarstiabi
 
PÕLETUS
*jahutada põlenud pind mehhaaniliselt (u. 20 min.)
*riided pealt ära, haavalepõlenud sünteetilised rõivad lihtsalt ümbert ära lõigata (mitte kiskuda)
*1.astme põletus – panthenol
*2.astme põletus – arstiabi, juua mitte anda, samuti mingeid ravimeid
*3. astme põletus – pind ei ole valulik
*kui 2. ja 3. astme põletus suurem kui labakäsi, pöörduda arsti poole, mitte ise midagi teha
*põletushaavadega kannatanut mitte ise transportida, oodata kiirabi
 
RÄSTIKUHAMMUSTUS
*peale panna külma
*jäset mitte liigutada
*juua võib anda juhul, kui iiveldus puudub (mitte alkoholi)
 
MINESTAMINE
*jalad üles – veri valgub pähe, teadvus taastub
*kui mitte siis keerake abivajaja külili ja kutsuge arst, sest tegemist võib olla millegi muuga
 
EPILEPSIA – suured krambid
* hoog tavaliselt raugeb 15 min. jooksul, kui mitte, siis kutsuge arst – raugedes paluge arsti juurde minna
*ära püüa krampe ära hoida
*kaitse pead vigastuste eest (pane midagi pea alla)
*ära pane midagi suhu
* keera külili
 
VERESUHKRU LANGEMINE
*kahvatu, väriseb, keha kaetud külma higiga, pomiseb arusaamatult
*esmaabiks magus ( jook , söök )
*diabeetik toimub 10-15 min. jooksul
*kui minestab:
süstida glükoosi (arsti poolt või väljaõppega inimene)
keera külili
 
ÄKKSURMA PÕHJUSED
*haiguslikud :
südamelihase infarkt
südame rütmihäired
kõriturse jne
*mittehaiguslikud
uppumine – kopsusattuv vesi tekitab paari tunni pärast kopsuturset
elektritrauma – eriti ohtlik kui vool läbib korraga kaht kätt
võõrkeha hingamisteedes
 
INFARKT
*valu rinnas, kandub vasakusse käsivarde, õla-kaenla piirkonda
*haige asendis, kus end paremini tunneb
*ära transpordi haiget ise
*ära jäta üksi, rahusta, eemalda ahistavad riided
*kui tarvitab, anna nitroglütseriini
 
HEINLICH´I VÕTE (võõrkeha eemaldamine hingetorust)
*kannatanu köhib või proovib köhida
*ei saa rääkida, hoiab kurku kinni
*** pea kallutada allapoole vööd ja 4 lööki abaluudele
kui see objekti hingamisteedest välja ei too, siis:
****astu selja taha, aseta käed kannatanu käte alt läbi, suru rusikas „kolmnurka“, võta teise käega rusikast kinni ning suru taha-üles. Sellega suurendad rõhku rinnakorvis
 
 
 
ELUSTAMINE:
Süda asetseb täpselt rinnaku ja selgroo vahel
1. pea kuklasse , lõug üles
2. puhu õhku kopsu – nina suletud
2 korda õhku – 15 korda massaaži
Vasakule Paremale
Esmaabi konspekt #1 Esmaabi konspekt #2 Esmaabi konspekt #3 Esmaabi konspekt #4 Esmaabi konspekt #5 Esmaabi konspekt #6 Esmaabi konspekt #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anu Rutov Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Esmaabi konspekt 2011
83
ppt

Esmaabi konspekt 2011

hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn ­ gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha

Terviseõpetus
ESMAABI küsimused - vastustega
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

Esmaabi
ESMAABI ÕPPEMATERJAL
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................

Esmaabi
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

Tervis
Esmaabi kursus
8
docx

Esmaabi kursus

Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi ­ päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi ­ annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise.

Esmaabi
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Kategoriseerimata
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Kategoriseerimata
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun