Ainevahetus - seedimine, eritamine, (1)

AINEVAHETUS
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained.
Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia
Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres.
Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia.
Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne.
TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE
SEEDIMINE
IMENDUMINE
Üldine ainevahetus
Ensüümid
*Eriliste omadustega valgud , mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks.
*Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu.
*Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest.
*Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid.
Vitamiinid
*Orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks
*Neid sünteesivad seedekulglas elutsevad bakterid
*Kui organismis pole piisavalt mõnda vitamiini, häirub ka selle ensüümi talitlus, mille koostisse see vitamiin kuulub. Organismi talitluses tekivad sellisel juhul ainevahetushäired.
( Vitamiin C puuduse all- skorbuut , A-kuivsilmsus (lõpeb pimedaks jäämisega), D- rahhiit ( luud pehmenevad ning moonduvad))
Millest sõltub ainevahetuse kiirus?
*Kehamassist- mida kõhnem seda kiirem
* Vanusest - mida noorem seda kiirem
*Keha temperatuurist- mida madalam seda aeglasem
*Toitainete hulgast- halb on nii toitainete puudus kui ka üleküllus
Kui on puudus siis hakkab organism kasutama kehasse talletunud toitainete varusid.
(Kõige rohkem talletatakse rasvu, vähesel määral süsivesikuid. Valkude erilist tagavara inimesel pole, seda ei saa ka asendada . Valkude puudus organismile on ohtlik)
Kuidas organism mõjutab ainevahetuse kiirust?
*Energiavahetuse abil-kehaomaste ühendite süntees osutub võimalikus siis, kui lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud.
*Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub.
*Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades
SEEDEELUNDKOND
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga.
Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel , söögitoru, magu , peensool , jämesool ja pärak.
Mööda neid elundeid kulgeb lõhustub toit. Söödud toit muutub inimesele kasutatavaks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre.
SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse)
Magu
*lihaseliste seintega kott
* seedekulgla kõige mahukam osa
*asetseb kehaõõne vasakpoolses osas ülakõhus, sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht, need eritavad soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest.
*Mao ülesanded seedimises:
1. Mao seinad pidevas liikumises, seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega
2. Üks toidu seedimise olulisemaid organeid
3. Mahuti , kus toit püsib et seda saaks väljutada peensoolde
Soolestik
Peensoole algusosa nim kaksteistsõrmiksooleks- sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, seal algab rasvade lõhustumine
Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised.
Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud . Need annavad soolele sametise välimuse.
Peensooles jõuab seedimine lõpule.
Jämesool
*Sisaldis on poolvedel , kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu.
Maks
*Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus.
*Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks.
*Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid , mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.
*Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest
*Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks.
Kõhunääre
*Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga
*Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet
1. neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi
2. kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustuvad süsivesikuid, valke, rasvu
* Lipaas on ensüüm mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.
SEEDENÄÄRMETE JA-ENSÜÜMIDE TALITLUS
Sülg- Suuõõnde nõristub süljenäärmetest sülg. Kui suhu satub toit või vedelik hakkab kohe rohkelt sülge erituma. Sülje lima muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Seedimine toimub ensüümide toimel. Sülg sisaldab ka ühendeid, mis hävitavad suus leiduvaid baktereid.
Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduvat ensüümi amülaasi, mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub sealt edasi neelu . Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.
ERITUSELUNDID JA JÄÄKAINETE EEMALDAMINE
Ainevahetuses moodustunud jääke kõrvaldavad erituselundid.
Erituselundid on (tähtsaimad) neerud , kopsud , soolestik, nahk
Neerud- osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist, nad reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres
*Oakujulised paarilised elundid , mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu
Neerude ehitis on uriin, mille teke algab neerukehakestes.
NEERUKEHAKESED(eemaldatakse verest esmane uriin)NEERUTORUKESED(esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (nt glükoos) ning suurem osa verre tagasi) NEERUDKUSEJUHAKUSEPÕID
Nahk- eritavad higi(veest, mineraalsooladest, ainevahetusjääkidest koosnev vedelik)
Kopsud- eemaldavad koos väljahingatava õhuga ka veeauru
Soolestik- Seedimata toiduosised, peamiselt taimerakkude jäägid, kogunevad jämesoolde.
Väljaheitega koos eemaldub meie kehast ka vett.