Magu on mahuti, kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde. Toit püsib maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävib enamik toidus olevaid mikroobe. Maost liigub toit edasi peensoolde, mille algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks (pikkus kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Peensoole seinte lainetusetaoline liikumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu
maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest, osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, kaksteistsõrmiksooles toimub peamine osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde, seal seedimist enam ei toimu. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mis väljuvad päraku kaudu, jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad meile mittevajalikest seedimata jääkidest, ka varustavad nad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele.
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva
uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti.
· Ensüümid enamasti kiirendavad reaktsioonide kulgu. Neid leidub kõigis kudedes. · Ensüümide kaasabil organismid kasvavad, arenevad ning toimuvad muud eluprotsessid. (Alates silmapilgutusest lõpetades vananemisega). · Lihtsamad ensüümid on valgulise ehitusega. · Keerulisemates liitensüümides on lisaks valkudele ka teisi ühendeid. Sageli vitamiine. Ainevahetuse kiirus sõltub: · Mida väiksem on organismi kehamass, seda kiirem on ainevahetus. (imikud) · Vanus noortes organismides kiirem · Keha temperatuur mida kõrgem seda kiirem (kõigusoojased) (lindude temp imetajate omast kõrgem.Inimesel kulgevad ainevahetus protsessid kõige paremini temperatuuril 36 37 C · toitainete hulk organismis. Kui vähe kasutatakse ära toitainete varud. Kui palju kogutakse tagavaraks.
hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded Suu-Toidu peenestamine, toidu segamine, toidu niisutamine Neel-Toidu juhtmine Söögitoru-Toidu juhtmine makku Magu-Toidu segamine, toidu soojentamine, toidu seemine, mikroobite hävitamine, 12sõrmiksool-Toidu põhiline seedmine Peensool- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine Jämesool- poolvedelast massist imendub tagasi vesi ja moodustub väljaheide, vitamiinide valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku.
kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud.
Kõik kommentaarid