11. klassi bioloogia: Närvisüsteem (0)

1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2- Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda .4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid .5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus. Rakumembraanis jaot 2ks:1) sisepind (neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju , info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena kiirusega ligikaudu 100m/sek, näiteks katsudes palavat pliiti näpuga näpuotstes olevad närvid saadavad info otsekoheselt ajju, kus seda informatsiooni töödeltakse ning samamoodi saadetakse see informatsioon otsekoheselt tagasi näpuotstesse ning see kõik toimub vaid murdosa sekundis, siis alles on võimalik inimesel tunda füüsiliselt valu.
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad . Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone ). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks – kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust , piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu), väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal , mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine . Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Erutusi juhitakse elektriliste signaalidega, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust , toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks ) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks.
vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all.sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus;
parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud , toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse.
Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd.
19. Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale.
20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid.
21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel
väljakujunenud vastusreaktsioonid.
22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks , kaitserefleks, orienteerumisrefleks,
mängimisrefleks.
23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele.
24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset
ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja
peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda
aega koos.
25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused:
seoste loomise protseduure tuleb korrata
suurajukoor peab olema aktiivses seisundis
suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid
seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata

• Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani.
  
• Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient.
  
• Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels ) või avatus -suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels).
  
• Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaž- ja ligandtundlikud kanalid).
  
• Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele.
  

Naatrium - kaalium " pump "viib Na+ ioone kôrgema kontsentratsiooni suunas rakust välja ja K+ ioone rakku sisse. Samal ajal liiguvad K+ ioonid pidevalt (kontsentratsiooni languse suunas) rakust välja, suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised . Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised
Erutuse liikumine mööda refleksikaart: retseptor
närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemi poole
kesknärvisüsteem
info analüüs
närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemist eemale
lihas
Piirdenärvisüst jagunemine:
SENSOORNE :
Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid
SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM:
Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid
AUTONOOMNE:
Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid:
1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis
2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis
Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel.
Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne.
Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus.
Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon )
Ioonkanalites on transportvalgud , mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole.
Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus.
Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub.
Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal , mis levib suure kiirusega piki närvikiudu - see ongi närviimpulss.
Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks.
Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida.
Suuraju - mõtlemine
Piklikaju – südame töö, hingamine
Keskaju - silmade ja pea liigutused
Väikeaju - koordinatsioon , tasakaal
Refleksikaar :  Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites)
erutus , mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi.
Sealt liigub erutus eferentset närvi pidi kindla organi
piirkonda (nt lihasesse). Viimane reageerib erutuse toimel.