RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM (0)

5 VÄGA HEA

EESTI MEREAKADEEMIA
Laevamehaanika kateeder
EESTI KEEL
RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM
Õppeliin: laeva jõuseadmed
Õpperühm: MM42
Praktikant: Sergei Dombrovski
Juhendaja : Astra Avarand
TALLINN 2013
RETSENSIOONID
SISUKORD

LAEVAKÜTUSED.......................................................................

1.1. Kütuste margid ja kategooriad ..........................................................

1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded .....................................................

1.3. Laevakütuste omadused .....................................................................

2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID.............................................

2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................

2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................

2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ...................................................................

2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................

2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................

3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ......

4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE............................................................

KOKKUVÕTTE .................................................................
1. LAEVAKÜTUSED
Kütus ehk kütteaine on põlevaine, mille põlemisel eraldub soojusenergia. Käesoleval ajal kasutatakse laeva mootorites peaaegu 100%liselt naftast toodetud vedelkütuseid2 (diislikütused ja raskekütused).
1.1. Kütuste margid ja kategooriad
Naftakompaniid toodavad ning turustavad laevakütuseid erinevate marginimetuste ja –tähiste all. Rahvusvaheline standard ISO 8217-1:2010 liigitab kahte põhirühma kuuluvad laevakütused kasutusalade ja omaduste järgi kategooriatesse. Põhirühmad on destilleeritud või peamiselt destilleeritud kütused (D – Destillated fuel) ja raskekütused (R – Residual fuel).
Kütuseid tähistatakse tähtede ja numbritega, mis moodustavad kooditähise.
Kooditähis sisaldab:
- tähed ISO;
- tähe F (tähistab toote kuuluvust kütuste klassi);
- kolmest tähest koosneva kütusekategooria, millest:
- esimene täht näitab kütuse põhirühma D või R;
- teine täht M näitab kasutusvaldkonda „Marine“- laevakütus;
- kolmas täht X, A, B, C, ...L osutab kütuse teatud omadustele (tihedusele) tootespetsifikatsioonis (ISO 8217);
- numbri, mis vastab raskekütuse suurimale lubatud kinemaatilisele viskoossusele /s temperatuuril C. (Destilleeritud kütuste kooditähis numbreid ei sisalda).
1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded
Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis-tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud:
- Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse.
- Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust;
- Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides;
- Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ;
- Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel.
1.3. Laevakütuste omadused
Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt , hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium , naatrium , vesi, tahked osised ) sisaldus, koksisisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja kütuseisesüttimise omadused.
2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID
Kütusesüsteem – on seadmetest ja agregaatidest koosnev süsteem, mille esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine.
Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada:

Madalasurve kütusesüsteem.
Kõrgsurve kütusesüsteemideks.

Madalasurve kütusesüsteem on laeva diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis on ettenähtud kütuse punkerdamiseks, hoiustamiseks, kütuse ettevalmistamiseks ja etteandeks kõrgrõhu süsteemi. Madalrõhu süsteemi moodustavad: tsisternid (tankid), filtrid , pumbad , segistid , separaatorid , homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik.
Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump -pihusteid kus pump ja pihusti on kujundatud ühtse agregaadina, mistõttu kütuse kõrgsurvetoru puudub.

Kütuse varusid säilitatakse laeva kahekordse põhja vahelistes kütuse põhjatankides. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, ülevoolu tagamiseks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega.

Põhjatankidest pumbatakse kütus ümberpumpamispumpadega settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarbimiseks . Selleks on settetankid varustatud drenaažiklappidega kütusesse sattunud võõrkehade ja vee väljalaskmiseks mudatankidesse (sludge tanks) või lekkeõli (slipp oil tanks) tankidesse. Settetankidest toimub kütuse separeerimine kulutankidesse.

Kütuse kulutankid (päevatankid), mis tavaliselt asuvad masinaruumis, on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga, mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmiseks. Mootori toitesüsteemi kulutankist lahutamiseks avarii korral on ette nähtud laeva ülemisel tekil kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp.

Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega.

Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine ) ja silindrisse pihustamiseks .

Kütusesüsteemi tüüpiline ülesehitus:
1- Põhjavaheline kütusetank (raskekütus); 2 - Põhjavaheline tank (diiselkütus); 3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi ; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank;
14- segutank; 15- gaasidepüüdja; 16- kütuseetteandepumbad; 17- eelsoojendid; 18- peenfilter; 19- mootori kõrgsurvepumbad; 20- kolmikkraan.
2.1. Madalsurve kütusesüsteem
2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur
Kütusemahutid, nivoomõõteseadmed ja kütusesegistid.

Laevas kütust hoitakse tankides. Kütusemahutid võivad olla kas põhja-, parda - või põiktankid. Põiktanke nimetatakse süvatank.

Madalsurve kütusesüsteemis on järgmised mahutid: põhitagavaramahutid, settetankid, kulutankid ja mudatankid. Põhitagavara mahutites säilitatakse pardale võetud kütust. Settetankides toimub kütuse eelpuhastamine suurematest mehaanilistest osakestest ja veetilkadest.
Kütuse soojendid ja viskoosimeetrid.

Kütuse pumpamise ja separeerimise normaalsete tingimuste loomiseks kasutatakse kütuse soojendeid mis tagavad kütuse vajaliku viskoossuse. Kütuse soojendeid on kahte tüüpi: kest- toru (manteltoru) soojendid ning plaatsoojendid.

Kütuse toite- ja ülepumpamise pumbad

Laeva kütusesüsteemides kasutatavad toitepumbad tagavad kütuse pideva survega etteannet kõrgsurvepumpadele. Kütuse ümberpumpamise pumpi kasutatakse kütuse pumpamiseks laevasiseselt, teistele objektidele või kasutatakse reservpumpadena.

Separaatorid

Separaatorid kasutatakse kütuste puhastamiseks mehaanilistest lisanditest ja veest, mis parandab kütuste kvaliteedi kuna paraneb energeetika seadmete efektiivsus, väheneb kütuse erikulu , detailide korrosioon ja pikeneb remontidevaheline aeg.

1. Trumli kere
2. Trumli kaas
3. Ühendusmutter
4. Taldrikuhoidja
5. Taldrikute pakett
6. Ülemine eraldusketas
7. Tahked ained ( muda )
Filtrid ja filtreerimisseadmed

Filter kaitseb mootorit, kuid separaator parandab ka kütuse kvaliteeti.

Nõudmised filterelementidele:
- nõutud peensusega filtreerimise;
- temperatuurikindlus ;
- vastupidavus mehaanilisele rõhule;
- Filtreeriva elemendi vastupidavus filtreeritava keskkonna agressiivsele toimele.
Filtrielementide tüübid:
Pindfiltrid- korduvkasutusega filtrielemendid.
Mahtfiltrid - poorsest plastist või keraamilistest materjalidest valmistatud filterelemendid,
Magnetfiltrid – sisaldavad püsimagnetit, mis seob ferromagnetilisi metalliosakesi
Tsentrifugaalfiltrid - töövedeliku hüdraulilise töö toimel pöörlevas filtrielemendis eralduvad raskemad osakesed tsentrifugaal jõudude mõjul elemendi sisepinnale
Isepuhastuvad filtrid: ” Moatti”
2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem
2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded
Et tagada kütuse täielik põlemine ja maksimaalne kasutegur, peab kõrgsurve kütusesüsteem:
Täpselt doseerima kütusekogust vastavalt mootori koormusele;
Täpselt ajastama kütuse sisspihustamise alguse, kestvuse ja lõpu;
Tagama kütuse kvaliteetse pihustamise kõikidel masina ekspluatatsioonirežiimidel, kaasaarvatud madalad koormused, tühikäik ja ülekoormusrežiimid;
Tagama kütuse pihustamisprotsessi järsu alguse ja lõpuga;
Tagama kütuse pihustamise karakteristika (kütuse rõhu jaotus pihustamise aja jooksul), mis võimaldab maksimaalse ökonoomsuse ja masina püsiva töö kõikidel režiimidel.
Kütuseaparatuuri konstrueerimisel püütakse tagada:
Minimaalset massi ja gabariite (eriti kiirekäiguliste masinate puhul)
Pumpade ja pihustite konstruktsiooni unifitseerimise võimalus mootorite võimsuste laias diapasoonis;
Kütuseaparatuuri tootmist kõrgtehnologiliste meetoditega.
2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid
3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED
1. Filtrite ummistumine
2. Separaatorite ummistumine
3. Pihusti otsiku nõelklapi ebatihedus
4. Nõelklapi kulumine, liikumine takistusega, kinnikiilumine
5. Rõhu langus pihustusprotsessi algfaasis
6. Pihustiotsiku sulamine
7. KKP täppispindade kulumine
8. KKP kütuse etteande ebaühtlus
9. KKP plunžerpaaride haardumine, pinnakriimustused ja plunžeri kinnikiilumine
10. Sette teke tankides ja soojendites
Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega.
4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE
Üheks tähtsamaks võimalike rikete ennetamiseks on laeva kütusesüsteemi kõigi elementide regulaarne hooldamine, tehnilise seisukorra kontroll ja nende töös esinevate ebanormaalsuste kõrvaldamine (kütusemahutite perioodiline puhastamine sinna kogutud setetest, filtrite ja separaatorite perioodiline puhastus, kütuse proovide võtmine ja analüüsi tulemuste kontrollimine).
KOKKUVÕTTE
Esimene peatükk kirjeldab laevakütuseid: vedelkütuste üldmääratlus, päritolu liigitus, tootmise põhimõtted.
Teine peatükk sisaldab ülevaadet laeva kütusesüsteemidest, kirjeldab nende otstarvet ja tööpõhimõtet
Kolmas peatükk annab ülevaate laeva kütusesüsteemides esinevatest probleemidest
Neljas peatükk vastab neljandale, töös püstitatud ülesandele

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 66 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sashlive Õppematerjali autor

kütus kütusesüsteem kütusesüsteemi kütust kõrgsurve pump kütusesüsteemide laeva kütusesüsteemi separaator

Sarnased õppematerjalid

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11

Laevandus

doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

põlema lahtise leegi juurde viimisel. Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C. Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt. HANGUMIS TEMPERATUUR See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla. HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke. Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C. ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi

Laevandus

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1

Merepraktika

docx

Laeva katlad

Joonis 1.C 7 Joonis 3.B Joonis 10.4 11 10 Joonis 8.4 Joonis 9.4 LAEVA KATLAD III I Põhimõisted ja liigitamine otstarbe, soojusallika, konstruktsiooni ja auruparameetrite järgi. Leektoru- ja veetorukatlad, nende tööpõhimõte, ehitus, küttepindade liigitamine ja paigutus, võrdlus, kasutusalad. Aurukatla otstarve on pidevalt toota auru mingi energialiigi muundamise teel soojusenergiaks, kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt

Laevandus

doc

Diisel

vähenemisega väikelitraaziga mootoritel, kuna sellistel O- 0,04 kg/kg läbipuhe akende kujust ja nende asetuse nurgast silindri telje suhtes. mootoritel silindri pinna ühiku kohta tuleb suhteliselt Küllaldase õhuhulga olemasolu korral võib kütus põleda täielikult, Õhule põlemiskambris pöörisliikumise andmiseks ja sellega väike silindri ruumala ja see toob kaasa kiire soojuse kusjuures põlemissaadustena tekivad süsihappegaas ja veeaur. kvaliteetse küttesegu moodustumiseks, antakse silindri kaane ja kolvi ülekandmise kokkusurutavalt õhult silindri seintele

Abimehanismid

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused