sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola- Leedu, Taani ja Rootsi), kuid Vana-Liivimaa oli endiselt killustatud. Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558-1560 a Vene-Liivi sõda. Venemaa rüüsteretk Tartu piiskopkonda, 18 juuli langes tartu piiskopkond.1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile.1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool -1563-1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule
jaanuar 1919): Wilsoni 14 Punkti ehk Neliteist teesi Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I maailmasõda. Mõned punktid: Salakokkulepete kaotamine. Desarmeerumine. Vabakaubandus. Versailles rahuleping | 28. juuni 1919 Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Pidi loobuma kõigist kolooniatest. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa pidi maksa reparatsioonimakse. Saint-Germaini rahuleping | 1919 Austria eraldati ametlikult Ungarist ja selle pindala vähendati ainult 25%-ni alast Kinnitas Austria vabariigi rajamise. Tunnustas Austria-Ungari alal tekkinud uute riikide - Tsehhoslovakkia ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi (a-st 1929 Jugoslaavia) iseseisvust.
aastal toimus veel üks suurem ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus. Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus Rooma paavsti õnnistusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes saavutas
novembril. 1918.a novembris lahvatas Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11.nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule.18.jaan 1919 avati Pariisis rahukonverents- seal hakati koostama rahulepinguid Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades. Saksamaaga sõlmiti Versailles'i rahuleping, millele kirjutati alla 28.juuni 1919. Saksamaa pidi Elsassi ning Lotringi andma Prantsusmaale, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud riikidele; pidi vähendama oma sõjaväge 100 000ndele mehele; ei tohtinud kehtestada üldist sõjaväekohustust, omada lennuväga ja allveelaevu; hüvitada tüli ka võitjariikidele sõjakahjud. Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582
Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (optoute) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi
3. miks ei suutnud Ajutine Valitsus Venemaal demokraatiat hoida? Ebakindel poliitika, koosseis vahetus kiiresti, nõrgalt organiseeriutd. V 1. MS tulemused : Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt ja ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Saksamaa pidi prantsusmaale loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist, ta pidi oma sõjaväge vähendama 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Austria ja Türgi kaotasid samuti suured territooriumid. Versailles'i rahuleping oli ebaõiglane ja tekitas uusi pingeid. Türgis tõusid rahvuslased rahuleping allkirjastanud valitsuse vastu üles
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569
Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583) Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Knossos), minolise
suhtes, kes olid peaotsustajad? Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa *reparatsioonide maksmine *territooriumite kärpimine võitjate huvides *kaotajade sõjaväe ja relvastuse piiramine 8. Kuidas kärbiti Versailles’i rahulepinguga Saksamaa territooriumi, millised sõjalised piirangud kehtestati? Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, millel 53,4% olid sakslased. *Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsusmaale *Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale -Kehtestati relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri) -Sõjaväekohustuse keeld (sõjaväe pidid moodustama vabatahtlikud) -Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, allveelaevu, suuri sõjalaevu 9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? 1920. aastal; eesmärgiga parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada julgeolekut, rahvusvahelistest lepingutest
maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes kasutati sillapeaks Vana-Liivimaal toimunud sündmustesse sekkumiseks. 3 3) Taani kuningriik: - Oli Kalmari uniooni juhtiv osapool (unioon Taani ja Norra vahel püsis kuni 1814. a); - 1219 – 1346 oli Taanile kuulunud Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkond), mis pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule; - Liivi sõja puhkedes oli luterliku Taani kuningaks Christian III (valitses 1534 – 1559) ning kelle pojast troonipärija Frederik II (valitses 1559 – 1588) ostis Johann von Münchhausenilt Saare-Lääne piiskopkonna, sekkudes sellega ühtlasi ka Liivi sõtta.
maailmakorralduse üle. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest.
juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles diktaadiks. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus
vaherahu-lõpetas Esimes maailmasõja; Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud terriotooriumitelt; see vaherahu oli kõigest sissejuhatus veelgi rängemale vaherahule Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 18 jan. 1919 Avati pariisi rahukonv. Versailles rahuleping,mis kirjutati alla 28 juunil 1919; selle kohaselt pidi Saksam. loovutama Pran. Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidel nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia; saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust; tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu ;reparatsioonide maksmine; I MS tagajärjed See oli katastroof; hukkus umbkaudu 10 milj. Inimest; haavata sai ligi 20 milj. inimestM sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki; kokku varisesid A-U; Rus ja Saksam;
1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega(resurssid, toit, kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W
„Tartu maks“ - Tuli tasuda Tartu piiskopkonnale Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku pealt. Peamine sõjapõhjus oli hoopis oma võimu ja maa-alade suurendamise eesmärk. Algas mitme Euroopa riigi vahel võitlus Läänemere ülemvõimu pärast. Vana-Liivimaad, kust läbisid mitmed olulisemad kaubateed, tahtsid naabrid endale. Tagajäred : Algas Rootsi aeg, väga suur rahvastiku vähenemine. Venemaa loobus Liivimaa aladest. Poolale jäi Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsil oli Põhja-Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. Olulisemad sündmused : 1558 ( kevad) – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt 1558 (suvi) – Tartu piiramine ja alistumine venelaste poolt. 1560 – septembris algas talupoegade ülestõus, enamus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Liivimaa lakkas olemast 1583 – Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis. 5. Millised muudatusi tõi reformatsioon Liivimaale? Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit.
liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.[5] 3.Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis 1715 Rootsi ning otsustas 1716 rünnata Taanile kuuluvat Norrat. Rootslased pidid aga taganema, sest Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. Aastal 1716 külastas Peeter I Taanit. Aastal 1717 tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. Peeter I tegi 1717 visiidi Prantsusmaale. Aastal 1718 pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. Karl ründas 1718 uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel
seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all. Põhjasõda 1700-1721 kolmas suur pöördepunkt Eesti ajaloos, Rootsi võim asendus vene võimuga. Veneaeg – algas pärast põhjasõda ja kestis kuni 24.02.1918 Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni. 18
PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rü...
· NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures
· Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Alguses on Eesti jagatud Saksa Ordu, Riia peapiiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Kuramaa piiskopkonna vahel · Sõja vallandab Moskva suurvürstiriik (1558 vallutatakse Narva ja Tartu esimene piiskopkond on vallutatud) · 1559 annab Ordu end Poola kaitse alla · 1559 müüb Saare-Lääne piiskopkond valdused Taanile · 1560 toimub Ordu ja Venemaa vahel viimane välilahing, Viljandi langeb Venemaale (toimub ka talurahva ülestõus, milles loodetakse Rootslastele) · 1561 saabuvad Tallinna Rootsi väed · 1561 annavad Ordu ja Riia piiskopkond oma valdused Poolale (moodustatakse Üleväina Liivimaa ja Kuramaa Hertsogiriik) Eesti alad on sellega jagatud Taani, Rootsi, Venemaa ja Poola vahel · Venemaa alustab Liivimaal ulatuslikumaid vallutusi ja otsib kohaliku aadelkonna
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa...
Kohalik rahvas ei suutnud kaugkaubanduses sakslastega konkureerida. Tänu ristisõjale hakkas Eesti aladel arenema linnakultuur, mis pani aluse tänapäeva linnade tekkele ning mis on suur muutus võrreldes eelneva ajaga. Erinevate maahärrade valduste piirid lähtusid üldjuhul muistsete maakondade piiridest. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju- Viru. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks, linnuses paiknes tema asehaldur. Sageli
Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919-jaan. 1920 Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil: Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine: Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest
Juhtriigid ja isikud: Itaalia Vittorio Orlando, Suurbritannia David Lloyd George, USA Th.Woodrow Wilson, Prantsusmaa Georges Clemenceau Võeti vastu otsus luua Rahvasteliit, kes pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada Versailles' rahuleping (28.06.1919): Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest- Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsumaale, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad, kolooniad. Reinimaa demilitariseeriti, Saarimaa anti 15.aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla. Saksamaa pidi maksma ulatuslike reparatsioone ehk pidi sõja võitjatele sõjakahjud hüvitama. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sealhulgas 4000 ohvitseri) Sõjaväe pidid moodustama vaid vabatahtlikud ehk kehtis
Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest 10. Ivo Schenkenbergi tegevus- 400 mehelise lipkonna juhataja 11. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Polale tema käes olevad Liivimaa linnused 12. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
Vene tsaar Peeter I oli 1696 vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-
See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu. Versailles`rahulepingu põhisisu: · Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku) Prantsusmaale läks Elsass-Lotringi piirkond.Tsehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne. Territoriaalsete muudatuste tagajärjel tekkis nn. Poola koridor, st. kitsas maariba läbi Saksamaa, et Poola pääseks mereni. See häiris Saksamaad iseäranis, oli üheks ettekäändeks Saksamaa kallaletungil Poolale II maailmasõja algul. Klaipeda linn läks algul võitjate kontrolli alla, 1923 haaras selle Leedu. Maavaraderikas Saarimaa jäi 15 aastaks liitlaste kontrolli alla, 1935 liideti taas Saksamaaga.
18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents keskenduti Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele, kaotanud riikide esindajad kutsuti ainult allakirjutamisele W.Wilson oli USA president aastail 19131921, üritas peale suruda oma rahuplaani G.Clemencau Prantsusmaa peaminister D.L.Georges Suurbritannia peaminister Versailles'i leping 28. juuli 1919 rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa tagastama vallutatud alad Prantsusmaale, Belgiala ja Taanile, Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele (ohvitsere koolitati Venemaal), Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, Saksamaal keelati omada raskerelvastust (suurtükid, tankid, allveelaevad, lennukid), Saksamaa pidi maksma reparatsiooni võitjariikidele Reparatsioonid kahjutasu, mida maksab kaotajariik võitjariigile Rahvasteliit organisatsioon, mis ei lase riikidevahelistel tülidel kasvada sõjaks, suudab taltsutada pööraseid riike Mustafa Kemal 1923
valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618.a Prahas tüli käigus viskasid böömi aadlikud keisri saadikud aknast välja hobuse sõnniku sisse. Tänu sellele tungis katoliiklaste liiga Böömimaale, et karistada protestante. Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased. 1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine. 1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja- saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha
Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale Travendali rahu ning pöördus itta. 30. (19.) augustil, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Türgiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja. Septembri keskpaigas (või 3. oktoobril) 1700 jõudis Vene eelvägi koos Peeter I-ga tugevalt kindlustatud Narva alla. 4. oktoobril 1700 hakkasid venelased, kelle vägi oli vahepeal kasvanud 37 000 meheni, valli rajama ning alustasid piiramist.
Hinnake selle perioodi mõju eestlaste ajaloole. Võitlus ülevõimu pärast Baltikumis 16.-18. Sajandil Jaanuar 1558 Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid Mai 1558 Venelased vallutasid Narva Juuli 1558 Venelased vallutasid Tartu August 1559 Orduriik andis end Poola kaitse alla September 1559 Saare-Lääne müüs oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile / Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani 2. august 1560 Ordu kaotas lahingu Härgmäe lähedal Sügis 1560 Harju- ja Läänemaal puhkes talurahva ülestõus Oktoober 1560 Talupojad piirasid Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnakuga nad hävitati Juuni 1561 Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ning Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande 28
Gustav III tutvus Prantsusmaal viibides valgustajate õpetusega ning nii pidi ka Rootsis saama uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism. Riigipööre tegi lõpus välisriikide sekkumisele Rootsi siseasjadesse. Gustav III 2. Taani Arengu põhijooned Võrreldes Rootsiga oli Taani üheks eripäraks kaubanduse suurem osakaal maa majanduselus. 1720.aastal sõlmitud rahulepinguga kohustus Rootsi taas Taanile tolli maksma, kui kaupade vedu käis läbi Taani väinade. Tulutoov kauplemine oli suhkruga, mis toodud Lääne-Indiast või kaubeldi India ja Hiina teega. Taanis oli mõisnikel suurem võim talupoegade üle, kui Rootsis. Christian VI kehtestas Taanis 1733.aastal uuesti pärisorjuse. Taani kuningatel oli erinevalt Rootsist ka 18.sajandil absolutistlik võim, mis poliitilisele opositsioonile kohta ei jätnud. Christian VI 18
püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse
sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Taani alad müüakse Saksa ordu Liivimaa harule: 1346 müüb Valdemar IV Atterdag Taani alad Saksa Irdu Liivimaa harule 19 000 marga eest. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: 13 saj Liivimaa haldusjaotus: Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju-Viru. maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. 2) Liivi orduriik suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Kolmekuninga aeg Sellel ajal oli kolm valitsejat: poola, taani ning rootsi Poola Taani Varasem Rootsiaeg Lõuna Eesti, põhja läti Saaremaa Põhja Eesti, Hiiumaa Alguseks võib pidada 1561 Alguseks võib pidada 1559, Algus 1561, kui tallinna linna aastat, kui liivi ordu alistus kui saare-lääne piiskop müüs ja harjuviru vasallide poola kuningale ja võib enda alad taanile. alustumisega rootsile ja võib pidada aastat 1582, kui pidada 1583, kui liivisõja sõlmiti Jan Zapalje asi lõpetuseks sõlmiti liivimaa ja rootsi vahel rahulepind nimega Pljussa rahuleping
Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 1996 on presidendiks Olafur Ragnar Grimsson. Riigikeeleks on Islandi keel, mis on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. 2. RELIGIOON Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut, sellesse kuulub 84,08% rahvastikust. Samuti on
Lk 84-88 1) Moska suurvürstiriik vallandab sõja, 1558 jaanuaris ületavad Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstavad Lõuna- Eesti külasid. Kevadel piiratakse Narva ordulinunst. Mais vallutati Narva, mis jäi veerand sajandiks Vene riigi tähtsaimaks sadamalinnks. Vallutati ka Tallinn. Väga edukas aasta Vene vägedele. 2) 1559 augustis annab Liivimaa tugevaim orduriik end Poola kaitse alla, uueks ordu meistriks sai Gotthard Kettler. Saare- Lõõne valdused müüdi Taanile. 3) 2.august 1560 pidas ordu viimase välilahingu Hoomuri lahing Härgmäe lähedal, saades ülekaalukalt lüüa. Samal kuul langes Viljandi linnus venelaste kätte. 4) Talurahva ülestõus 1560, Harju- ja Läänemaal, 5) 1561 Tallinass hakkab pihta Rootsi aeg, Tallinn on Rootsi võimu all. Lõppes Liivi ordu tegevus. 6) 1582 Jam Zapolski rahu, Poola Vene vahel, Poola sai endale Venemaa alasid
Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat
35. Mis oli Versailles rahuleping? Millal see sõlmiti, millised otsused seal vastu võeti? Millised tingimused suruti peale Saksamaale? Leping, mille eesmärgiks oli taastada kord Euroopas ja stabiilsus ja kindlustada, et sõda enam ei tuleks. See sõlmiti 28 juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa kandma vastutust esimese maailmasõja kahjude eest ning Saksamaale esitati nõudmised: - Elassi ja Lotringi loovutamine Prantsusmaale - Mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale - Sõjaväe vähendamine 100 000 mehele, nendest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid - Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust - Keelati omada lennuväge ja piirati laevastiku suurust - Saksamaa pidi maksma reparatsioone 36. Mis oli Rahvasteliit? Organistatsioon, mis loodi, et riikidevahelised konfliktid ei kasvaks üle sõjaks 37. I maailmasõja tagajärjed -väga suur tööpuudus - nälg ja rahulolematus -vaesumine
9. mai 1584 lubas stefan batory oma privileegiga tartu linnale rõhtsa poolitusega kahelaidse valge-punase lipu apostli sümbolid, kelle järgi nimetati toomkirik (paulus ja peetrus) Vana-Liivimaa lagunemine Selline jaotus provintsideks püsib kuni 1917. aastani: Liivimaa - Poola valdus Eestimaa - Rootsi valdus (lõuna-eesti) (põhja-eesti) Taani Saaremaal kuni 1645 Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas taanile kuulunud saaremaa läheb liivimaa külge 1917 ühendatakse eestlased ühte kubermangu seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja Poska Jesuiitide tegevus Ignatius Loyola 1491-1556 Societas Iesu 1540 (võitlemaks reformatsioonide vastu) rajas Ignatius sellest saab alguse vastureformatsioon seisis katoliku kiriku kaitseks haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine, tutvustas ideed rooma paavstile ja asutas ordu (Jesuiitide ordu) Tartu
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid) Holland - Indoneesia, Uus-Guinea, Gujaana (...
kujundamine uute piiride sees. Rootslaste unistus: Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt. Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija! 1810 Napoleoni marssali Jean Baptiste Bernadotte (1763-1844) valimine troonipärijaks. Rootsi kuningana Karl XIV Johan (1811/18-44). Troonipärija eestvedamisel Rootsi vahetas poolt 1813 (Napoleoni taganemine 1812-13): liitlased Venemaa ja SB (Taani vastaspoolel). 1813 Rootsi ja Venemaa ultimaatum Taanile loovutada Norra Rootsile (kompensatsioon Rootsi Pommerist) Sõda ja Kieli rahu 14.1.1814 5 1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani Holsteini. Kieli rahu osapooled Taani/Rootsi SB garanteerisid Preisimaa ja Venemaa: 1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra
vastu võeti, nõuded Saksamaale). 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotajariike sinna ei kutsutud ja võitjariigid tegid lepinguid omaenda huvides. Rahukonverentsi tähtsaimaks dokumendiks oli Versaille rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Selle lepingu kohaselt pidi Saksamaa anda tagasi Prantsusmaale Elsass-Lotringi ja loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle läbi kaotas Saksamaa kaheksandiku oma aladest ja nende lõigete puhul ei arvestatud üldse inimeste soovidega. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla suurem, kui 100tuhat kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Lennuväge ja laevastiku ja allveelaevu ei tohitinud olla sammuti. Analoogilisi lepinguid sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Baltimaade olukord jäi lahtiseks.
1560. aastal asusid Vene väed uuele pealtungile. Härgmäe/Hoomuli lahingus purustasid nad Liivi ordu väed. Seda loetakse keskaja lõpuks Eestis. Sama aastal lõpul valgusid Eestisse poolakad, kes hõivasid enamiku venelaste poolt vallutamata kindlustest. Järgmisel aastal ajasid Toompealt poolakad välja rootsi väed. Põhja-Eestis kehtestati Rootsi ülemvõim. Rootslased ja taanlased sõlmisid rahu, ning Saaremaa jäi Taanile. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik tegevus Venemaa vastu. Poola ja Venemaa sõlmisid 1582a. Jam Zapolski vaherahu, millega Liivimaa läks Poola valdusesse. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti kolme kuninga valduses Liivi sõjaga oli Eesti kolme erinevad võimu all. Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsile, Liivimaa alad Poolale ning Saaremaa Taanile. Liivimaal alustas Batory poolastamist: saadeti omad ametnikud, kõrgeimaks määrati asehaldur.
Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida üha uusi võimalusi kalale lisaväärtuse andmiseks, et vähendada toorkala hindadest tulenevaid järske lööke riigi sissetulekutele. 4.2 TEENINDUS 60% Islandi elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt
Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja-Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Läbi keskaegse Vana-Liivimaa ajaloo toimus siinsetel aladel võitlus vaimuliku (Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Riia piiskopkond) ja ilmaliku (Liivi ordu, Taani hertsogiriik) võimu vahel, mis ilmestas ka Lübecki õiguse eelistamist Taanile kuuluvates Eestimaa hertsogkonna linnades. Arvatavasti võis Tallinn saada Lübecki linnaõiguse juba Taani kuningalt Waldemar II-lt, kuid selle kohta puudub kirjalik materjal. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
