Ajalugu kontrolltöö 2. Maailma Sõda (0)

1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS.
Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule. NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse . Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna.
2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid.
NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa . Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega( resurssid , toit, kaubad , informatsioon jne)
3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli „Fultoni kõne“?
Winston Churchilli Fultoni kõne peetakse üks olulisemaid punkte alguses "külma sõja". Esimest korda kasutas väljendit Euroopas on langenud raudne eesriie.
4, Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks?
Külma sõja algsündmuseks loetakse W.Churchill ”Fultoni kõne”,kus ta kutsus lääneliitlasi vastu seisma kommunismi levikule.
5,Mis on Trumani doktriin? Kui edukas see oli.
Trumani doktriini seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sisse- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskaitseid. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust.
7, Kirjelda Berliini blokaadi. Milliseid arusaamu muutis see poliitikas?
1948. aasta juunis alanud berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva mööduses oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama.
Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV.
8, Kirjelda võidurelvamist. Kes sellest võitis ja kes kaotas? Põhjenda.Võidurelvastumine – гонка вооружений
Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSVL-le ühekaal tevarelvastuses(tankerid, kahurid , lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv – tumapomm. (Stalin hakkas kiirendada oma tuumarelva loomist) 1949 aastal lõi NSVL oma pommi, sest USA-l puudutasid salajased dokumendid tumapommi tootmist. 1952 aastal Ühendriigid lõid vesiniku- ehk termopommi, järgmisel aastal NSVL ka. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne. Loodi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende tootmisega likvideeris NSV Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastuses, Lääs aga oli oma kunagise eduseisu minetanud.
Keegi ei võitnud, sest NSVL-l oli rohkem rakette ja tankid , õhukairsed, aga USA-l rohkem lõhkpead ja lennukeid.
9, Kirjelda demokraatia laienemist ja ilminguid Lääneriikides. Too näiteid erinevatest riikidest.
Teise maailmasõja järel laines demokraatia paljudes Euroopa riikides, mitmes Kolmanda Maailma riikides ja isegi Jaapanis tänu Ameerika survele. Poliitilises elus sai osaleda üha rohkem inimesi kuna langetati valijate vanuse alamäära, stabiliseerus erakordlik süsteem ja riigi valitsemine muutus stabiilseks. Kuigi kommunistide mõju oli Itaalias tugev, jäi seal püsima demokraatlik riik. Aga Hispaamia ja Portugal demokratiseerusid alles 1970. aastal. Suurenes ametiühingute mõju.
10, Võrdle erinevate Euroopa riikide arengut. Mis võimaldas mõnedel riikidel kiiremat aarengut?
Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA.Nad suutsin kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandust. Elutaseme tõus. Tugevnes maailma positsioon. Olid erinevad kompaaniad kommunistide vastu.
Suurbritannia oli võimsuse tipul, olles saavutanud võidu Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi. Aga pärast mõned tema alad iseseisvusid . Arengutempo Inglismaal 1950-el olid madalamad kui teistes Euroopa riikides. Suurbritannia rahvusvahelise tähtsus oli langenud. Seal säilis kaheparteisüsteem.
Sõda ja nelja-aastase okupatsiooni tulemusena tekitati olulist kahju majandusele. Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest. Juhina oli De Gaulle . Ta moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsust. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud. 1946. aastal sai Prantsismaast parlamentaarne vabariig . Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. De Gaulle oli 4 vabariigi põhiseaduse vastu. 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Hakkas Prantsuse kolonialimpeeriumi alanud lagunemine .
Saksamaa purustati sõjas ja jagati neljaks okupatsioontsoonideks. NSVL-u tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord , lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokratlikke reforme. Lääne-Saksamaal olid suured majanduslikud probleemid ja probleemid rahanduses: raha oli kaotanud väärtuse ning õitses must turg . Sotsiaalne turumajandus: Kehtestati reegleid, mida ettevõitjad peaksid järgima(Erhard); vaba konkurents , hinnad vabastati kontrolli alt. 1948. a toimus rahareform . Majandus hakkas kiiresti arenema. Saksamaa sai keerema majandusliku arenguga Euroopas. See on Saksa majandusime.
11, Nimeta vähemalt kolm idablokki kuulunud riigi tunnust.

Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte. Kui olid teised partied, siis neil võimu ei olnud. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.

Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis(võim, kultuur, haridus ). Kommunistlik võim püsis julgolekuorganete abil.

Majandus oli enamuses riigistatud ainult mõnes riigis oli lubatud ka väike eraettevõtlus. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud.

Kõige suuremad olid kuulutused armeele.
12, Kirjelda Stalinikku NSVL-u. Too näited.
Stalini kontroll ühiskonna üle oli ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Esiplaanil oli tema võimu säilitamise küsimus. Tema moto oli "Jaga ja valitse". NSVL-us repressioonid tugevnesid, sest see tahtis hoida ühiskonda hirmuseisundis. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised. Jätkusid küüditamised. Olid karistused, isegi ametnikel. Oli vangilaagrite võrgustik majanduse käigushoidmiseks. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli(tekkisid kolhoosid). Stalin arenes sõjatööstust. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Oli ka salapolitsei, isikukultus. Poliitilise vastase asi lõppes enamasti füüsilise hävitamisega. „Läänestumine“.
13, Korea sõda – (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina
Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja
läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda , et kogu Korea muuta kommunislikuks.
Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud
kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja
lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib
pidada „ külma sõja” üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in.
Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni – Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas
läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam .
(1940-41 suvi – I nõukogude okupatsioon , 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude
okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine .
Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid
Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tšehhosl. Ungari,
Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam ,
Kuuba, Hiina, Laos.)
14, Millised valikud olid Balti rahvastel 2. MS-s? Kuidas mõjutas see iseseisvuspüüdlusi? Too näited valikute tegemisest.
Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. Leedus 1941 a. algas ülestõus nõukogude võimu vastu. Seal kuulutati välja Leedu Ajutise Valitsuse. Kahjuks, Eestis ja Leedus oma jõududega iseseisvust taastada ei õnnestunud. Kohalikke elanike toel Saksa väed hõivatasid 1941. a juuli alguseks Leedu ja Läti. Baltiriikide iseseisvust taastada ei püüdnud, sest üks vallutaja oli asenenud tesega. Kehtestati okupatsioonreziim ja suri palju inimesi(Holokausid, tapeti mustlasi). Olid sellised, kes olid kommunistide võimu väsinud ja need käisid vabatahtlikult Saksa armeele. Olid ka neid, kes suhtusid sellesse eitavalt( metsavennad , soomepoisid ), mõned põgenesid riigist välja. Aga rahvas alati püüdis esimesega võimalusega oma iseseisvust taastada.
15, Mida Tähendas Lääne mittetunnustamise poliitika ning kuidas muutus see Teherani konverentsil ja kuidas Külma sõja käigus?
Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga, mis tähendab, et Balti riikide liitmist MSVL-ga loeti õigus vastateks. NSVL-le ei antud välja Balti riikide kulda. Lubati taastada sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvus. 1949. aastal Teherani konverentsil Ameerika president Roosvelt ütles, et ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu. Lääneriigid ei tunnustanud de jure Balti riikide liitmist. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946. võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Baltiriikide liitmist NSVL-ga.
16, Millised sündmused toetasid ja millised vähendasid metsavendade liikumist?
Metsavennad olid end Nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed. See liikumine oli kõige aktiivsem vahetult sõjajärgsetel aastatel. Ebavõrdses võitluses kandsid metsavennad raskeid kaotusi, seepärast hakkas nende jõud nõrgenema(1948. a). Veel vähendasid nende liikumist miilitsapataljonid, julgeolekuüksused kui ja sõjaväge. Aktiviseerus metsavendade küüditamine, murdi selgroot. Vastupanu lõppes 1955-1956 a.
17, Milliste meetoditega viidi läbi sundkollektiviseerimist? Mida muutis see Eesti põllumajanduses?
Põllumajanduse sundkolliktiviseerimine talurahva vastupanu murdus ja 1952 aasta lõpuks oli juba 95% taludest kolhoosis. Majandus oli täielikult allutatud riigi kontrollile ja põllumajanduse toodang vähenes järsult. Sundkollektiviseerimise tõttu oli langemud põllumajandus ja traditsiooniline maaeluviis oli hävitatud.