Näiteks need lapsed, kel oli esimeses klassis probleeme, saavutasid teises klassis, kui isa nendega rohkem tegeles, paremaid tulemusi. Uuringud näitavad veel, et emadel on hüperaktiivsete lastega palju raskem hakkama saada kui isadel. Kuigi isa osalus ei väldi kõiki probleeme koolis, siis on lähedase isasuhtega lastel eelisi paremini hakkama saamise osas. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Lapsevanema ja lapse vaheline mäng on aluseks sellele, kuidas laps õpib teiste inimestega suhtlema. See on vahend lapse positiivseks emotsionaalseks arenguks. Emotsionaalne väljendumisvõime on aga aluseks headele suhetele omavanustega. Isa roll lapse emotsionaalses arengus on sama tähtis kui ema oma. Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi. Ka lapse moraalses arengus on vanematel oluline osa. Igapäevased
Tegelikus elus see paraku nii ei ole ja leheomanik avaldab neid kuulutusi, mille eest talle on makstud. Sisu teda ei huvita ja kontrollima kedagi ei hakata. Internet on koht, kust võid leida infot üle maailma. Eesti on tänu tiigrihüppele väga arvutiseeritud riik lausa 6.kohal maailmas. Interneti vahendusel saab ennast eksponeerida (postimüügipruudid!), saab suhelda võõramaalastega. Et aga ekraani taha ei näe, satuvad lapsed vahel suhtlema ka pervertidega (ameerikas on politseirühmad, kes otsivad pedofiile internetist, milleks on olemas vastavad arvutiprogrammid), saab reklaamida lõbustusasutusi jms. Välismaal töötamine on tavaliselt tore saab õppida keelt, harida ennast võõras kultuuris ning lisaks kõigele saab ka head palka. Ent järjest rohkem tuleb välja juhtumeid, kus kõik nii roosiline ei ole. Üheks suuremaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud vanuses 17-18 ja naised, kes on olnud
kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab hasartmänge mängides mõningast edu ning suudab oma perele natukene raha saata. Lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vanem mees, kes elab samuti Vauqueri pansionis. Ta oli väga edukas
nad on loodud reageerima ja vastama enne tähtaega. Näiteks range tähtaeg, kus on eriti tähtis, et arvutused oleksid enne tähtaega tehtud, muidu see võiks põhjustada ebaõnnestumise, mis oleks tuumareaktorites katastroofilise tagajärjega. Kuid on olemas ka leebe reaalajasüsteem, mida ei kasutada elulise ja ajalise tähtsusega valdkondades, kuid siiski ajaline tähtaeg on olemas. Suurtematel süsteemidel on olemas oma operatsioonisüsteem, mis paneb seadmed omavahel suhtlema ja töötama. Ma olen täiesti kindel, et reaalajasüsteemid on väga suureks abimeheks iga inimese ja elukulgemise jaoks. Reaalajasüsteemid KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Dr. Fernando S.Schlindwein vanemlektor, magistriõppe juhendaja. [Online] http://www.le.ac.uk/eg/fss1/real%20time.htm [11.02.2010] 2. Carnegie Mellon University. Author: Kanaka Juvva, 1998 [Online] http://www.ece.cmu
esmaülesandeks integratsioon. Selle taga seisis idee, et vastavalt laste vajadustele ja võimetele tuleb neid säästvas keskkonnas teatud metoodilis-didaktilisi põhimõtteis kasutades selliselt arendada, et see lihtsustaks nende ühiskonda lülitumist või teeks selle üldse võimalikuks. Pedagoogilisel eesmärgipüstitusel lähtuti sellest, et vaimupuudega lapsed peavad õppima ümbritsevas keskkonnas iseseisvalt toimima, orienteeruma ja suhtlema. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset,
Seega olid linnad algselt senjööride mõju all. Hiljem suutsid mitmed linnad ennast vabaks võidelda. Täieliku või osalise omavalitsuse saavutanud linna juhtis linnanõukogu ehk raad, mille eesotsas seisis linnapea (Prantsusmaal meer, Saksamaal bürgermeister). Rae liikmed valiti jõukate linnakodanike (eelkõige kaupmeeste) seast. Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga. Raehärrad käisid koos tihti ja täitsid paljusid ülesandeid, ent palka nad ei saanud. Keskajal oli see auamet . Tihti tõi see auamet aga palju rikkust. Linna juhtimine omale kasulikus suunas tõi sisse rohkem kui ametipalk oleks toonud. Samuti olid raehärrad vabastatud mitmetest maksudest ning neil oli palju privileege (eesõigusi). Sagedased olid ka uhked peod, kus söödi ja joodi end linnarahva rahakoti arvel.
Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima, aga salaja soovis, et too Jakobilt infot välja pinniks, Tydruk algul natuke proovis, aga hiljem loobus ja hakkas Jakobiga hulga intiimsemalt suhtlema. Hiljem kui Laming ära aeti ei tahtnud tolle tytar Jete taga kaasa minna ja palus, et Jakob ta enda juurde võtaks, ent too keeldus, sest ei tahtnud spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna on ka tegelikult Lamingi sohilaps (ainult 10 aastat vanem) - see põhjustas jälle
20 000 km kõrgusel ja saadavad pidevalt raadiosignaali. Vastuvõtja mõõdab satelliidi väljasaadetava signaali teeloleku aega ja arvutab selle järgi kauguse satelliidist oma antenni keskpunktini. Asukoht on üheselt määratud, kui on teada kaugused kolme satelliidini. Neljandat satelliiti on vaja vastuvõtja kella sünkroniseerimiseks. Side suurema arvu satelliitidega võimaldab täpsemat kohamäärangut. Paremad GPS-vastuvõtjad on võimelised üheaegselt suhtlema kuni 12 satelliidiga ja suudavad mõõta ka taevast tulevate signaalide kandevsageduse faasi. Kui atmosfäär satelliitidelt lähtuvate signaalide levikut ei häiriks (sihiliku häirimise lõpetas USA aasta tagasi), lubaks see "trikk" asukohta määrata sentimeetri täpsusega. Atmosfääri mõjust põhjustatud viga (kuni 10 m) parandatakse diferentsiaal-GPS-meetodil. Selleks kasutatakse tugijaama, mis "teab" oma tegelikke koordinaate. GPSi pakutud asukoha ja õige asukoha vahe
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..................................................................................
Lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, ka siis, kui vanemad elavad eraldi. Vanem on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab tema kasvatamist. Kohustus võimaldada lapsel suhelda vanematega ja mitte kahjustada tema ning vanemate vahelisi suhteid kehtib ka siis, kui last ei hoolda ega kasvata vanem, vaid keegi teine. Lapsel on õigus suhelda oma vanematega ka juhul, kui elab asenduskodus või viibib muus lasteasutuses. Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine on talle muul põhjusel ebameeldiv. Kui laps suhelda ei soovi, ei ole vanemal õigust seda nõuda. Tänapäeval on üsna tavaline, et vanem töötab lapsest eemal, mille tõttu ei saa nad iga päev vahetult omavahel suhelda ja vanem ei saa hoolitseda lapse eest otseselt. Vanem peab kaugemale tööle asumist arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda arvestama tema seisukohtadega
Loomulikult tuleks kontrollida ka Alice'i vaimset tervist, sest ta koguaeg räägib vanadest aegadest. 3. Hooldustöötaja eesmärgiks oleks see, et ta aitaks Alice'l igapäevaselt toime tulla, näiteks koristada tuba, pesu pesta, käia poes ja süüa teha. 4. Davidi eesmärgiks oleks olla Alice usaldus isik, kes korraldab ka tema makse, olla talle moraalseks toeks ning mingil määral saaks David mõjutada Alice't, kas mujale elama asuma või inimestega suhtlema. 5. Proua Tammi ja teiste naabrite eesmärk võiks olla Alice'l silma peal hoidmine, samuti tema abistamine, kui muidugi Alice sellega nõus on ning ka Davidile teavitamine Alice'st. 9 Laura-Roberta Ründva Kokkuvõte ja enesereflektsioon Selle juhtumi puhul sai suur osa sellest alguse, et Alice naaber Proua Tamm võttis ühendust
sõnavara. Õpetaja toetab, julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Suulisele kursuse kaudu kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Loetakse ja kirjutatakse sel kooliastmel peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui osaoskuste järjekord on samasugune kui I kooliastmes. 21. Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne. 22. Otsene ja kaudne vigade parandamine
Just valu ja vaev motiveerib probleeme lahendama. Ka vastupidine on tõsi: õnneliku või lahendatud probleemiga kliendi rõõm võib olla metsikult motiveeriv. (ibid.: 129) Lõpetuseks räägitakse veel ka (organisatsiooni)kultuurist. Autorid on arvamusel, et kultuuri pole võimalik luua, see tekib ise. Seetõttu pole uutel ettevõtetel oma kultuuri. Kultuur on järjepideva käitumise kõrvaltoode. Kui julgustate inimesi suhtlema, saab see suhtlemine osaks teie kultuurist. Kui hoiate au sees usaldust, saab usaldus osaks kultuurist. Kui kohtlete kliente hästi, saab ka see osaks teie kultuurist. (ibid.: 134) Kindlasti on oluline oma töötajaid usaldada, pidada kinni ettenähtud tööaegadest, mitte eeskirjastada kõikvõimalikke olukordi, suhelda nii alluvate kui klientidega viisakalt ning kõige tähtsam tuleb jääda iseendaks.
sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja. 34. Kirjelda ühte sotsiaalpedagoogilist harjutust ja selgita, miks see töötab? Nt toolide harjutus, eesmärk grupi ühtlustamine, koostöö, eduelamus, avalik esinemine, ühised tegevused ja mälestused liidavad, sundolukord oli, et pidi suhtlema ja tegema koos plaani (meeskonnaülesannet ei saa üksi sooritada), füüsiliselt pidime olema suures kontaktis, aga ise me ei tajunud seda, tavaolukorras selliseid poose ja asendeid me ei võtaks. 35. Selgita oma sõnadega Hämäläineni "Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" olulisemaid aspekte. Raamatus analüüsitakse sotsiaalpedagoogika eripära maailma kujutamisel ja teaduse moodustamisel, esitletakse teadusala põhimõisteid, visandatakse sotsiaalpedagoogika asend
Liiga vähe tegijaid teevad liiga palju Liiga palju tegijaid teevad liiga vähe. Liiga palju tegijaid teevad valesid asju. Juhiks olemisel küsiks veel, et mis pakub kõige enam rahuldust oma töö juures? Me saavutame siis parimaid tulemusi töös, mis meile meeldib ,kui me teeme tööd mida me naudime. Elu on selleks liiga lühike, et mitte rõõmu tunda sellest, mida Jumal meie jaoks on valmis pannud. Tõesti ma ei pea töötama sellisel töökohal kus mulle ei meeldi töötada, ma ei pea suhtlema nende inimestega kes pakuvad väljapoole ainult negatiivsust. Väga väsitav on ka koos elus edasi minna nende inimeste kes nö istuvad sinu kelgul ja sina pead olema see kes nöörist tõmbab ja neid elus edasi aitavad. Kas siis inimesed ei taha või ei viitsi või kasutavad sind hoopis ära. Olen oma elus seda kõike juba kogenud ja elu ise- või võiks öelda saatus on korrigeerinud mu sõpruskonda nii,
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata ...
Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav. · Otsustab grupp 4. Alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema (piisav intelligentsuse tase ja tehnilised teadmised) KASUTATAKSE OLUKORDADES, KUS LIIDER VÕIB JÄTTA KOGU 5. Osalejad peavad suhtlema häireteta ("rääkima sama keelt", vältima VALIKUÕIGUSE RÜHMALE. SOBIB LOOMETÖÖ JUHIKS. suhtlemisbarjääre) 6. Osalejad ei tohi tunda, et nende positsioon oleks osaluse tõttu ohus: Autokraatlik Osalev Vaba · Alluvad ei tohi tunda seda nendega mängimisena ning et see staatust
Aga vaatamata sellele juba järgmise aasta detsembris saabus linna inspekteerima ka tsaar, kes huvitus sellest ennekõike kui mereväebaasist, kuna Läänemerel jätkus sõda rootslastega ning Vene impeerium vajas hädasti sõjasadamat võimalikult kaugel läänes.Pärast Põhjasõja lõppu Eesti alal 1710. aastal polnud pärimuse järgi Riia ja Pärnu vahel kuulda ei kuke kiremist ega koera haukumist. Peeter oli raiunud akna Euroopasse ega pidanud enam Euroopaga korstna kaudu suhtlema, nagu Vene ajalookirjutuses levinud väljend ütleb. Kuidas aga tekkis Peeter I-le mõte, et Tallinnas võiks olla ilus loss? Kokku Peeter I on Tallinnas viibinud üheksa korda. Täpselt 300 aastat tagasi, 1711. aasta 13. detsembril jõulude paiku saabus tsaar Peeter koos armastatud abikaasa Katariinaga ja saatjaskonnaga tollasse Revali . Sõidu eesmärgiks polnud mitte ainult siinse talve ja mere nautimine vaid ennekõike linna- ja rannakindlustustega tutvumine
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003...
ning see on kahjuks päris kulukas. Et arenduskulud käest ei läheks peame väga targalt oma lahinguid valima ning vähemalt alguses asju tähtsuse järgi kategoriseerima. VÄLISRISKID Inimeste madal usaldus: Veganid on väga tundlikud ning teavad, mida tahavad. Nad on põhimõtetega ja keelduvad soetamast tooteid, mis ei kattu nende põhimõtetega. Niisiis on vajalik, et nad suudaks meie poolset infot usaldada. Selleks peame end kõvasti tõestama ja klientidega ning tootjatega tihedalt suhtlema ja läbi viima pidevaid uuringuid ning kontrolle. Ühekordsest infost, kas toode on vegan või mitte ei piisa, sest asjad muutuvad ning vananenud info edastamine oleks väga suur hoop meie usaldusväärsusele. Konkurendi laienemine välismaalt Eesti turule: Peame olema võimelised pidevalt arenema ning rakendust konkurendivõimelisena hoidma, et olemasolev konkurent kaaluks, kas on üldse mõtet oma ressursse raiskama hakata turule sisenedes.
järgnevad - Vaadata ka ajaloolis-kultuurilist konteksti Arengu verstapostid Erinevus või arenguhäire? - Individuaalsed erinevused suuruses, füüsilises küpsuses, temperamendijoontes, - Soolised erinevused - 2 esimest aastat arvestus vastavalt sellele kui vara sündis (40 nädalat = 100%) - Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused arengu või terviseprobleemid - Enneaegsetega peab rohkem suhtlema Kultuurierinevused - Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või iseseisvust ja eneseteostust? - Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega
jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks. Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn. lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei tohiks jätta Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem rõhutama mõtet, et ,, Euroopa tsivilisatsiooni laienemine oma loomulike piirideni on Euroopale ainsaks võimaluseks püsida konkurentsis ka algaval aastatuhandel." 8
Karjääri alguses ei teadnud ta, mida ja kuidas rääkida, vaid purskas kõik mõtlematult välja. Tal polnud veel kogemust meediaga suhtlemisel. Kristina pildus suuski ja nuttis otse kaamerate ees ja see pakkus meediale palju kõneainet. (Press 2006: 234) Varasematel aastatel nimetati meediaga suhtlemise vältimise pärast Smigunide tiimi suletud süsteemiks. Tänaseks on Kristina ajakirjanike eest ei põgene, vaid ta on kehtestanud täpsed reeglid enne starti Kristina ajakirjanikega suhtlema ei nõustu ja treeningperioodil tuleb aktsepteerida pakutud kellaaega. Ajakirjanikud küll aktsepteerivad Kristina tiimi reegleid, kuid ikka ja jälle enne suuremaid võistlusi tõstatatakse küsimus miks tippsportlane ei jaga infot nii, nagu teevad seda enamus Eesti ja maailma tippsportlasi? Samas pakub emotsionaalne tippsportlane sageli oma viha või rõõmuhõisetega meediale jutuainet. Kristina väidab, et pidev meedia tähelepanu keskpunktis olemine on väikeses
-date aastate algusest on pidevalt suurenenud peresünnituste osakaal ja iga teise sünnituse juures viibib isa (Poolamets, jt 2000: 72). 2002. aastal korraldas Eesti Lastefond kampaania ,, Mul on õigus isale" ja ,, Lapsel on isa vaja". Teavituskampaania "Lapsel on isa vaja" eesmärgiks sai ühelt poolt võimendada laste soove ja vajadusi ning sellest tulenevalt kaitsta laste õigust mõlemale vanemale. Alaeesmärgiks oli: Julgustada isasid oma lastega suhtlema, ka neid isasid, kes ei ela oma lastega koos ja eestimaalaste väärtushinnangutes perekonna ja lapse esikohale seadmine. Etisad hakkaksid teadvustama seda, et nende panus lastega tegelemisel on väga suur ja neil on võimalik võtta isapuhkust ning hoolitseda laste eest ja õppida neid tundma juba imikueast alates. Üha sagedamini võimegi lugeda sellest, et isad jäävad oma lastega isapuhkusele. Kes siis peaks lapsega tegelema perekonnas? On täiesti ükskõik kumb vanematest imikut
suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Algselt oli rael kaks koosseisu, mis täitsid ametiülesandeid kordamööda, nii et puhkav koosseis sai tegelda oma elatise teenimisega. Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga. Raad pidi mõistma kohut, kuid samas pidi ta teadma ka seadusi.. Rae ülesanded näiteks: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest, juhtima käsitööd ja kaubandust. 18) Kelle huve kaitsesid tavaliselt väikegild ja suurgild? Suurgild kaitses kaupmeeste huve, väikegild käsitööliste huve(ainult selle linna omi)
Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid
ehk mudelit ning interaktiivse turunduse funktsiooni kujutab endast teenuse tarbimise protsessi, mille jooksul klient tavaliselt suhtleb (interacts) teenuse pakkuja süsteemide, füüsiliste ressurssidega ja palgatöötajatega (klienti ei tohi vaadelda passiivse poolena nagu tehakse 4P puhul). Huvi "kliendisuhete majanduse" vastu Pikaajalised suhted, mille puhul mõlemad osapooled aja jooksul õpivad üksteisega kõige paremal viisil ja efektiivsemalt suhtlema, viivad suhtlemiskulude vähenemisele nii kliendi kui varustaja või teenuse pakkuja jaoks. Ei piisa vaid kliendirahulolust, vaja on kliendisuhete kasumlikkuse analüüsi baasil segmenteerida. Suhete arendamine turunduse nurgakivina Üksikutele tehingutele orienteerumise asemel tuleb keskenduda pikaajaliste suhete loomisele. Oluline on eksisteerivate klientide "kinni hoidmine", sest uute värbamine on tunduvalt kulukam. Teenuste konkurents
suurtes kogustes. Et inimesed tarbivad tihti alkohoolseid jooke muutuvad paljud arusaamad nende jaoks. Kõigile tundub et alkoholitarbimine kuulub igapäevaelu juurde, kuid see ei tohiks nii olla. Inimesed hakkavad oma pereliikmetest kaugenema ja paljudel noortel tekib turvalisus tunde puudumine. Vanemas eas isikud jätavad lapsed hooleta, käituvad nendega halvasti mis tõttu ka lapsed muutuvad sarnaseks vanematega. Nad ei tule toime kooliga ja hakkavad suhtlema inimestega kes pole suurem asi eeskujuks. Üks suurimaid näiteid kus laps saab mõtte alkoholi tarbimisele, et see on hea ja teeb meeleolu paremaks on reklaamid. Ei tohiks kallutada last alkoholi tarvitamisele. Seega on ka keelatud müüa alkohoolseid jooke alla 18-aastastele noortele ilma dokumendi esitamiseta. Sõidukite juhtimine ebakaines olekus Läbi aastate on olnud alkohol suurim liiklusõnnetuse põhjustaja. Eestis põhjustatakse aastas keskelt läbi 380
Bradleyga. Me teame seda, et ükski vanem ei pea heaks oma lapse suhet palju vanema kaasaga. Arnold tunnistab lõpuks üles, et armastab Christiani (seda ta tunnistab Bradleyle), kuid sellegi poolest armastab ta ka oma naist. Arnold tahab elada kaksikpere elu. Ta on kõikide inimeste suhtes väga uudishimulik. Bradley ei taha Francisega suhelda, kuid Arnold suhtleb temaga meeleldi ja suhtlemise käigus uurib ta kõige kohta, ning selle tõttu hakkab ta suhtlema Christianiga. 8 Francis Marloe Francis Marloe on Christiani noorem vend, hädafilosoof, põrunud arst ja alkohoolik. Hiljem tuleb välja, et ta on homo ja on armunud Bradleysse. Ta on abivalmis, sõbralik ja kõigega leppiv. Vahest ka väga tüütu. Tüütuseks on Ta Bradleyle ja ka Chrsitianile oma raha lunimistega. Siiski osutub Marloe Bradley ainsaks tõeliseks sõbraks, kes ka kohtus tema poolt on
luuletused. Palju mõtiskles surmast surm kui karistus; surm kui lunastus süümepiinadest. Palju ka surnud armastatu / vastamata armastuse motiive. Koolis õppis Byron oma luulet ka esitama, mida tegi elegantselt ja suurejooneliselt. Koolivaheaegadel külastas Byron ema ja tajus üha enam, et ema pole eriti kultuurne isik, kuigi pärines soliidsest suguvõsast. Elu lõpupoolel tekkisid emal lisaks veel alkoholiprobleemid. Sel ajal hakkab Byron tihedamini suhtlema poolõde Augustaga, 2 kellega on ka tihedas kirjavahetuses. Kutsus Augusta ka kooli lõpupeole, kus kandis hiilgavalt ja elegantselt ette oma luuletusi. 1803 tutvus Byron Newsteadis koolivaheajal olles tütarlapsega, kelle nimi oli Mary- Ann. Byron armus lootusetult. Neiul oli peigmees, mida Byron raskelt üle elas. 1805 (17-aastaselt) lõpetas Byron Harrow` kolledzi ja astus Cambridge ülikooli
vastu võõras. (Topf, 1998) 4.4 Sotsiaalne tsoon Alates 1,2 meetrit kuni ligikaudu 3,6 meetrit. Kui viibitakse inimeste hulgas, kes pole väga tuttavad, muutub kehatsoon veelgi tugevamaks. Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpru ja kohe muututakse valvsaks, kui mõni võõras tungib isiklikku ruumi. Kuid on palju igapäevaseid olukordi nagu poes millegi ostmine, asjaajamine torulukksepaga või bussipileti näitamine kontrolörile mis sunnivad suhtlema inimestega, keda me ei tunne. Lihtsalt öeldes mida ligemal seisavad teatud inimesed meile füüsiliselt, seda lähedasemad on nad ka emotsionaalselt. (Topf, 1998) 8 5. Kehakeelest üksikasjalikumalt Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele
kord siiski tulemust ei anna. Veelgi enam see võib anda oodatule vastupidise tulemuse. Aga vaatleme nn ebapädeva õpetaja töö võimalikke negatiivseid tagajärgi usus, et sellist õpetajat ei 8 ole igas koolis, ja kus ka on, siis ehk mõni üksik. Kui õpetaja ebaõiglus esineb koolis korduvalt, on see seotud konkreetsete inimestega, kellele oleks nõuandeid, toetust või isegi koolitust vaja, et ta õpiks eksinud õpilastegagi suhtlema tema väärikust alandamata. 9.Temperamendi teoreetilisi käsitlusi Antiik-Kreeka arst Hippokrates uuris temperamenti V-VI saj. E.m.a. ; ja Rooma arst Claudius Galenos mitu sajandit hiljem. Nad töötasid välja nn kehamahlade teooria, millest temperament lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik),
7. kuu: Laps reageerib nüüd väljastpoolt tulevatele häältele, helidele ja ka loote silmad reageerivad valgusele.Ta tunneb ära ema hääle ning reageerib sellele rõõmuga. Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Kasvava emaka surve tõttu põiele, võid sagedamini käia tualetis. Rindadest võib aeg-ajalt immitseda piima. Kui silitad oma kõhtu, vastab laps sellele tihti põtkimisega(joonis 2). Ta tunnetab väliskeskkonda ja on üha enam valmis suhtlema. Imemise harjutamine lõpeb vahel luksumisega, mida tunned rütmilise põksumisena kõhus(1). 6 Joonis 1.Laps liigutab end, ning võib ka näha jala- või käejälge. 8. kuu: Sünniks valmistudes hakkab beebil tekkima rasvapolster. Pikapeale muutub tal kõhus kitsaks. Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba
..............................................................................15 Huvitavad küsimused ja vastused.............................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.....................................................
kuid viimastele on kogu aeg täiesti selge, et juhti nende arvamused ei huvita. Selline osalus pole tõeline, vaid pseudoosalus.Eeltingimused osaluseks:piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel; osalusest saadav käsu peab olema suurem sellega seotud kulutustest;osalus ei või takistada põhitöö tegemist;osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav;alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema (piisavintelligentsuse tase ja tehnilised teadmised), ;osalejad peavad suhtlema häireteta (rääkima sama "keelt", vältimasuhtlemisbarjääre· mõlemad osapooled (juhid ja alluvad) ei tohi tunda oma positsiooniosaluse tõttu ohus olevat· alluvad ei tohi tunda seda nendega mängimisena ;osalusealased otsused peavad vastama antud rühma ametialasevabaduse suurusele Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma otsuste tegemisse, selleks et motiveerida neid otsuseid ellu viima.
Üldmulje kujunemine- hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi Sotsiaalsete tunnuste tajumine-rahvus,perekonnaseis, amet jne... Omavaheliste suhete prognoos- milliseks kujuneb suhe Meeldivus: Väidetavalt 20 % inimstest meeldib meile, meie meeldime ka 20% inimestele, 60% jätab meid ükskõikseks, 20 % ei meeldi meile, ja meie ei meeldi 20-le %le . Tihti peame suhtlema inimestega, kes meile ei meeldi, me ei saa valida inimesi sümpaatia alusel. Esmamulje kujuneb 30 seki jooksul peale kohtumist ja seda on raske muuta. Stereotüübid- inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite tunnuste alusel. Oreooliefekt- inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal, kui on isikust hea mulje siis märkame tema juures positiivset, negatiivne jääb tahaplaanile. Kontekst: ühte nägu võib tajuda vähem atraktiivsena, kui enne seda on nähtud väga atraktiivset
võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt
külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega Huvitav, ekstsentriline Ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult kohmetu Pöörad vähe tähelepanu oma välimusele ja stiilile Loomulik, välisest muljest mitte huvitatud Seltskondlikult hooletu, loid, enesessetõmbunud Ootad, et sind esitletaks Neutraalne, tagasihoidlik Eemaelhoidev, kohmetu, tõrjuv, passiivne Jälgid ja hindad teisi, enne kui asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN
saaksid J kohta kirjutada. Paber sattus J kätte ja see oli tõeline sokk mis teda sealt tabas: Johannes on ülbe ja pealetükkiv, mis võib-olla tingutud tema lokkavast ebapopulaarsusest. J on arg ja imeli. J on ebameeldiv. J on ülbe tropp. J on ematsionaalselt tasakaalutu nilbik, kellega ma pigem ei suhtleks. J on veider- ei oska tema kohta ühtegi positiivset sõna öelda... -8.Juhtunu põhjustas J haigeks jäämise ja ta tuleb koolist koju. Ikkagi on tal järgmiel päeval lootust teistega suhtlema saada, et see aastaraamatu asi ikka ei ole nii oluline. Koolis ei taha Raimo, et J ta kõrvale istub, kuigi Mihklit ei ole koolis. Kui ta varem istus inglise keeles Reelika kõrval on Reelika ette piki istunud. Liisa ja Marileenu vestlusesse lisanduda sooviv J- tüdrukud lihtsalt eiravad teda. J proovid Kõnetada Peepu ehk Petsi, aga kõik on sama- keegi ei soovi temaga suhelda. Ainus kes soovib ta noorsoovahetus programmi kutsuda on Kairi- kellelt ta esimesel päeval
Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane. Ööklubis pole temaealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi. Ta räägib ja tantsib klubis mingite 30 aastaste naistega, kes teda aga eriti tähele ei pane. Peale ööklubist lahkumist mõtleb ta uuesti Jane-le. Sellele, kuidas ta temaga suhtlema hakkas, koos golfi ja kabet mängis jne. Temas tekitab vastikust mõte Janest ja 3 Stradlaterist. Ta on mõnda aega hotelli vestipüülis ja läheb siis ühte öölokaali (Earni`s). Taksoga sõites hakkab ta uuesti rääkima pargi partidest. Taksojuht ärritub. Tema suhtumine Earnisse (klaverimängija) on imelik: kord ta ütleb, et mäng meeldib talle,
ükski vanem peab heaks oma lapse suhet isast-emast vanema kaasaga. Arnold on naistemees. Rachel isegi teab seda ja võibolla sellepärast püüabki armusuhet Bradleyga alustada. Lõpuks tunnistab Arnold Bradleyle, et armastab Christiani, aga ka oma naist. Tahtis kaksikpere elada. Arnold on inimeste suhtes tolerantne ja väga uudishimulik. Näiteks olgugi, et Bradley Francisega suhelda ei taha, siis Arnold meeleldi suhtleb temaga ja uurib Franciselt kõige kohta. Uudishimu tõttu hakkab ta suhtlema ka Christianiga. Francis Marloe Francis Marloe on Christiani noorem vend, hädafilosoof, põrunud arst ja alkohoolik. Hiljem tuleb välja, et ta on homo ja on armunud Bradleysse. Ta on abivalmis, sõbralik ja kõigega leppiv. Vahest ka väga tüütu. Tüütuseks on Ta 12 Bradleyle ja ka Chrsitianile oma raha kerjamistega. Siiski osutub Marloe Bradley ainsaks tõeliseks sõbraks, kes ka kohtus tema poolt on. Ta varjab Bradley
1. Eemalda linnuke "Authentication control". 2. Eemalda linnuke "WEP enabled". 3. Obtain an DNS server address ja IP address automatically. Võrgu nimeks märgi ANY. Alustagem algusest Teil on teada, et asute lokaalse eetrivõrgu levialas. Mida on vaja, et sellest õnnest osa saada? Kõigepealt muidugi võrgu valdaja nõusolekut. Edasi peate ostma või rentima (ka see võimalus on suurema osa riistvara müüjate juures olemas) endale võrgukaardi, mis on suuteline selle konkreetse võrguga suhtlema. Nõuded selleks saate jällegi võrgu valdaja käest. Oletagem, et võrk toetab standardit IEEE 802.11b, mille lühendiks on WiFi (praegused üha enam levivad võrgud seda ka teevad, usun et olete isegi vastava tähisega liiklusmärke näinud). WiFi kaarte on saadaval väga mitmesuguseid ja ka üsna laias hinnaskaalas, suurem osa neist kipub olema mõeldud kantavatele arvutitele (PCMCIA kaardi), kuid on olemas kaarte (PCI kaardid) ka tavalistele lauaarvutitele.
klassikalis-romantilisestiili ajastust. KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3 asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud
Ja kuna Ann seda enam ei talunud ja tahtis vaid, et kõik oleks taas endine, otsis ta abi satanistide foorumist ja pöördus langenud inglite poole palvega kõik jälle endiseks muuta. Tegelikut ta ei uskunud alguses eriti sellesse ettevõtmisse, kuid kui laps oli sündinud ja selgus, et lapsel on suur südamerike hakkas Ann seda väga tõsiselt võtma ja uskuma. Ta tundis ennast jubedalt süüdi tema vennaga juhtunus ja üritas tehtut tagasi võtta, kuid see näis aina võimatumana. Ta hakkas suhtlema tema klassi tulnud uue tüdruku Mayaga, kes kuulus samuti satanistide hulka ja otsis kontakti kõigi nendega, kes selles vallas ennast vähegi rohkem kodus tundsid. Lõpuks ta sattus Maya poisi Sethi juurde ja satanistid ostustasid teda aidata. Nad korraldasid ohverduse ja ohverdasid sinise karvase jänese, mille Ann oli ostnud oma vastsündinud vennale, pannes selle põlema. See kõik juhtus tollel peol, kus Ann ennast esimest korda elus täis jõi ja oma süütuse Maya kutile Sethile kaotas.
kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama, näpistama ja tõukama. Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2 ja mida teeksid, kui keegi neid hammustaks, tõukaks või näpistaks. Emma hammustamiskorrad on nüüdseks oluliselt harvemaks muutumas, aga kui see juhtub, siis teeb
8 Viimne suur muutus oli Crotonville õppekeskuse arendamine. Selle eesmärgiks oli uute ideede otsimine, kaasates kõiki töötajaid. Algas pidev töötajate koolitamine, kes olid sobilikeks juhtideks ning hakati arutama kõikvõimalikke ideid. Seal oli igal inimesel võimalus või isegi kohustus tulla välja mõne uudse ideega ning siis võimalus seda kaitsta, kartmata et halb idee tooks ka kehvad tagajärjed. Pigem innustati mõtlema ning suhtlema erinevate valdkondade esinadajatega ning altminekuid hinnati rohkem, kui üldse mitte proovimist või siis arutlusest mitte osavõtmist. 5 Jack Welch’i juhtimisfilosoofia. 5.1 Ausus „Ausaks jäämine on aidanud mind läbi hea ja halva. Kuigi mõni inimene pole minuga ühel nõul olnud – ning alati ei pruugi mul ka õigus olla-, võib ta vähemalt kindel olla minu otsekohesuses ja aususes. Ausus on aidanud mul luua paremaid suhteid klientidega,
Nunnad olid inimestele abiks haiguste ja surma korral, nemad lohutasid ja jagasid almust, toetasid ja õpetasid. 6 3. Rüütli seisus 3.1 Rüütli kasvatus Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks ning noormees pidi olema saanud täieliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline.
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kas...
aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Eestis tavainimene sai endale osta esimesi laua arvuteid umbes 1993. aastal. Eestis püsiühenduse tulekuga turule aastal 1995. on kerkinud ka muud probleemid. Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
