seisusekohane) 2.8. Elementaarvajadusi rahuldavate ja luksushüviste erinevus 5 Hüvise nõutavat kogust mõjutavad selle ja teiste hüviste hinnad ja sissetulek. Mõlemad on normaalhüvised, kuid sissetuleku suurendes sureneb luksuskaupade ja väheneb elementeerkauoade nõudlus. 2.9. Hüvise hinna mõju teiste hüviste nõudlusele Ühe hüvise hinna muutus mudab suhtelist sissetulekut kuigi nominaalne sissetulek on sama suureneb või väheneb vastavalt hüvise hinna muutusele suhteline sissetulek ehk ostujõud. Muutub eelarvejoone tõus. Ühe hüvise hinna mõju teisele hüvisele sõltub sellest, kuidas ned hüvised on majapidamise jaoks omavahel seotud ja MP eelistustest. Ühe hüvise hinna muutuse mõju nii selle kui ka teise hüvise nõudlusele võib jaotada kaheks osaks: asendus- ja sissetulekuefekt
R = 8314,51 J/(K .k mol) = 8,31451 J/(K .mol) = 0,082 dm3 .atm/(K .mol) = = 62 400 cm3 .mmHg/(K .mol) Gaasi tihedus Ühe gaasi suhteline tihedus teise suhtes on selle gaasi kindla ruumala massi suhe m1 teise gaasi sama ruumala massi m2. Kuna gaaside ruumala sõltub rõhust ja temperatuurist, siis peavad olema gaasid samal rõhul ja temperatuuril. Suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest gaasist raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu (Dõhk) või vesiniku (DH2) suhtes. Teades, et õhu molaarmass on 29 g/mol ja vesiniku molaarmass on 2 g/mol, saame: Suhtelist tihedust kasutatakse sageli gaaside molaarmasside määramiseks. Gaasi tihedus on gaasi mass teatud kindlas ruumalaühikus. Kuna gaaside tihedus on väike, siis võetakse ühikuks g/dm3. Normaaltingimustel saame arvutada tihedust molaarmassi ja molaarruumala abil: Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist
Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne.potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
määrdumisest sõltuvalt: Uuele lumele Start LFseeria floormäärde pakendil oleva temperatuuriskaala järgi. Kui suhteline niiskus on üle 60-75%, siis tehakse valik kõrgfloormäärete vahel lume karedusest ja määrdumisest sõltuvalt vastavalt Start HFseeria floormäärde pakendil oleva temperatuuriskaala järgi. Vanale, karedale või määrdunud lumele, aga ka kunstlumele Start BM-seeria floor/molübdeenmääre. Samuti vastavalt pakendil olevale temperatuurile. Niisketes oludes, kuni 100% suhtelist niiskust, kasuta NANO lisanditega N määrdeid, mis tekitavad suusa talla alla erilise niiskust ja vett hülgava kihi Põhimäärde järgne pindamine - libisemine paraneb - tekib kulumiskindel pind - lumekristallid ei suuda tungida määrdesse - libisemine paraneb Kui ilm on eriti niiske ja lumepind tihe, siis vajame suusapõhjale jämedat pikisuunalist struktuuri ehk joonist. Kui põhi on sile või struktuur põhjal liialt peenike, siis võid libisemise parandamiseks
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
Ülejäänud osa aastast, 180210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel. Välimus *Kõrge keha ei ole seotud suure kasvukiirusega. Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. *Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus sentimeetrites). *Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). *Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. *Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,93,3, peegelkarpkalal kuni 4,0. *Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug. Sugukalade valik
a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Neli kindralkomissariaati olid ühendatud riigikomissariaadiks Ostland, mis omakorda allus Alfred Rosenbergi juhitud okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestis taastati enne 20. juunit 1940 kehtinud seadused, kui need ei olnud vastuolus Saksa seadustega. Kindralkomissari juures tegutses kohalik haldusaparaat Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel. Okupatsioonireziimi suhtelist leebust Eestis, võrreldes isegi Lätiga, on põhjendatud nii eestlaste nõukogudevastasuse, nende kõrgema asetusega Saksa ,,rassiedetabelis", Soome läheduse, tsiviil- ja sõjaväe kaksikvõimu kui ka Eesti strateegilise tähtsusega tagalapiirkonnana, põllumajandustoodangu tarnijana, aga samuti põlevkiviõli tootjana, mille roll kasvas pöördvõrdeliselt Saksamaa kütusemaardlate langemisega vastaste kätte.
filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele. Stoikute füüsika
enamuspuuliigiks Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse + Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku võrra Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega Reeglina on kultuurpuistul vanus teada, külvamise algusest, mitte istutamise aeg, vaid taime vanus Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja Metsa vanus määramisel peame silmas pidama puuliiki o Lage ala o Selguseta ala o Noorendik o Latimets o Keskealine mets o Küps mets o Valmiv mets Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks
Puitkarkasspiirete materjalivalik Tuuletõkkeplaadi puhul on olulised tema niiskusjuhtivus ja soojatakistus: Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini vä välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vä vähendab see oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud “elamine” vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei “mängi” niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. 94 47 Puitkarkasspiirete ehitus
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
sündmuse kõige usaldusväärtuslikumad faktid. • Esiteks tähendab see, et sinna ei panda uduseid, kontrollimata fakte või sündmusi, mis võib-olla toimusid. Ei panda ka sündmusi, mis võib-olla juhtuvad tulevikus, kui täidetakse teatud tingimused. Arvamusi pannakse juhtlõiku ainult erandjuhtudel. • Teiseks, ajakirjanik peab juhtlõigu kirjutamiseks oskama hinnata faktide ja tegelaste omavahelist suhtelist väärtust. Siin on abiks uudisväärtuse kriteeriumid ja uudisküsimused. • Esmalt on vaja leida, milline uudisküsimustest annab meile juhtlõigu keskme. Kas eriti tähtis, mõjuv jne on mis juhtus; kes osalesid sündmuses, kus või millal ta toimus, kuidas ta toimus või miks ta toimus. Enamik juhtlõike rõhutab seda, mis juhtus. Küsimustele, kuidas ja miks juhtlõigus enamavasti ei vastata. Vastus miks küsimusele
kujutisel oleks võimalik eraldada võimalikult palju detaile. Objektiivi lahutusvõimet väljendatakse joonte arvuga kujutise ühe millimeetri kohta. Lahutusvõime ei sõltu ainult objektiivi kvaliteedist, vaid ka valitud diafragmaarvust ja filmimaterjali omadustest. Lahutusvõime praktiliseks mõõtmiseks kasutatakse vastavaid testtabeleid. Kuigi teoreetiliselt objektiivi lahutusvõime väheneb, kui vähendame suhtelist ava, pole see praktikas aga siiski mitte nii. Asi on nimelt selles, et mistahes optilisel süsteemil on teatud optilised moonutused, mis vähendavad objektiivi eraldusvõimet. Optilised moonutused on aga vähendatavad diafragmeerimise abil. Nii ongi tänased objektiivid konstrueeritud nii, et maksimaalne lahutusvõime saavutatakse mitte täisava, vaid mingi keskmise avaarvu, tavaliselt 8, 11 või 16 puhul.
Kaost langeb 1. aastale 87 %, 2.-3. aastale 13 %, valdav osa kaost toimub suveperioodil Paljundamine Karpkala sugukala 77 VÄLIMUS Kõrge keha ei ole seotud suure kasvukiirusega. Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus sentimeetrites). Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,9–3,3, peegelkarpkalal kuni 4,0. Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug.
kasutades teadaolevaid sidemete nurki, van der Waalsi raadiust, sidemete pikkust ja võimalikke eelistatud konformatsioone. Ei ole mõõdetavad, ainult arvutatavad. Mida väljendab jaotuskoefitsient? Jaotuskoefitsient P aitab määrata aine hüdrofoobsust eksperimentaalselt. Määratakse aine jaotumist süsteemis n-oktanool/vesi, kus hüdrofoobsed molekulid eelistavad üleminekut oktanooli faasi, kuid hüdrofiilsemad eelistavad jaotumist veefaasi. Sellist suhtelist jaotust iseloomustab aine jaotuskoefitsient (P), mida arvutatakse: 19 aine kontsentratsioon n−oktanoolis P= aine kontsentratsioon vees Hüdrofoobsetel ainetel on suur P väärtus ning hüdrofiilsetel väike P väärtus. Kuidas arvestatakse asendajate hüdrofoobsust? Asendajaid varieerides saadakse juhtühendist analoogide seeriad, mis P väärtuse poolest erinevad
arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4dm3. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4dm3/mol. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O/m3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tX / Küllastatud veeauru rõhk samal temp-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX [g H2O/m3]/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp-l [g H2O/m3]*100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp
Elektri- ja (põhjus: vabade elektronide olemasolu tõttu metallide kristallvõres). soojusjuhtivus (head) Ag, Cu, Al, Au, Fe (halvad) Hg, Pb Sulamis temp. kergsulavad 100°C [Hg, Fr] rasksulavad (üle 1000 °C ) [Ru, Li, Ca] Kõvadus on korrelatsioonis sulamistemp; rasksulavad on kõvemad; omadused seotud kristallvõre ehitusega. Metallide suhtelist kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi Kõige kõvem metall on kroom, mis kriimustab klaasi,kõige pehmemad on leelismetallid - leelismetalle võib aga noaga lõigata. Kõvad (Cr, Os, W, Ta, Ir, Mn). Pehmed (Pb, Au, Sn). Tihedus 0,5 22,5 Li kõige kergem; Raskemad Ir, Os; Tihedus sõltub aatommassist ja kristallvõre ehitusest, aatomi raadiusest. kergmetallid [5] < 5 g/ cm3 raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3
Stortingis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi valijate lojaalsus parteidele on vähenenud. Seda seletab võib-olla suhteliselt tugev parteidistsipliin: Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasõda on Stortingis olnud esindatud 6–9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see võib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Stortingis on esindatud järgmised parteid: Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA) Progressipartei (Fremskrittspartiet; Frp, FrP) Norra Konservatiivne Partei ehk Parempartei (Høyre; H) Norra Kristlik-Demokraatlik Partei ehk Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti; KrF) Keskpartei ehk Tsentrumipartei (Senterpartiet; SP)
ühikut), siis suurelt kauguselt vaadatuna sulavad need näiliselt ühte täppi ning ka pikksilmas paistavad vaid üksiku tähena.], on võimalik üldiselt eraldada füüsikalisi kaksiktähti optilistest paaridest, nagu ülal seletatud; selleks on vaja vaid kestvaid mõõtmisi pikema aja vältel. Füüsikalisiks tuleb lugeda paarid, mis näitavad kas selget kõverjoonelist orbiidiliikumist või on muutmatus asendis üksteise suhtes, või näitavad nii väikest suhtelist muutust, et seda võib tõenäoliselt lugeda orbiidiliikumiseks (suure vahekauguse tõttu nõrga raskustungi mõjul); optilised on paarid, mis näitavad sirgjoonelist liikumist üksteise suhtes, nii suurt, et seda tõenäoliselt vastastikuse raskustungi mõjuga seletada ei saa. Väärtuslik on juba paljas teadmine, et antud tähtede paar moodustab ühe füüsikalise süsteemi; uurides statistiliselt füüsikaliste paaride komponentide omadusi (heledusi,
· Ühised seisukohad. Mõlemad riigid saavad kasu kaubavahetusest. Mõlemal riigil absoluutne eelis. Mõlemad riigid spetsialiseeruvad absoluutse eelise tootele. 10. Alternatiivkuludele baseeruv suhtelise eelise teooria: tekkepõhjused, püsivad alternatiivkulud, tootmisvõimaluste raja kuju, täieliku spetsialiseerumise võimalus. · Tekkepõhjused. Aitas seletada Ricardo teooriat- Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. · Püsivad alternatiivkulud- on muutumatud kogu tootmisvõimaluste raja ulatuses. · Tootmisvõimaluste raja kuju on sirge. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis näitab alternatiivseid kombinatsioone kahest kaubast, mida riik võib toota, kasutades täielikult oma ressursse parima kasutatava tehnoloogia puhul. · Täielik spetsialiseerumine poleks võimalik ilma kaubavahetuseta, sest riik tahab
mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga. Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 79. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on.
Sarvede pikkus, kaal, maht vajalik trofeede (sarvede) hindamisel. Maht kaalutakse kuivalt ja vees. Kaaluvahe annab mahu. Teise osana hinnatakse (subjektiivselt) laiuse suhet pikkusele, värvust (mida tumedam, seda hinnatum), kibunate rohkust. Ka seda kui kõrgel nad sarvede peal on kasvanud, kibunapärgi (kui ühtlased ja laiad nad on), sarvede tippude teravust ning värvust. Kihv pikkus ja alt laius, ülemisel kihval ümbermõõt. Hinnatakse ka lihvimisjälje suhtelist pikkust. Hinnatakse ka kihval kasvamise harmooniat. Mida mustemad ülemised kihvad on, seda hinnatumad. Nahk 1) hunt kaks mõõtu, sabast ninaotsani ja esikäppade tagant. Mõõdud korrutatakse omavahel ja jagatakse 100-ga. Loeb ka karvade pikkus (10% mõõtude hinnangust). Loeb ka karvastiku ühtlus (10%). Laka võimsus (5%). 2) Ilves pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga
seosed või sisemised ebakõlad. Olulisus ja auditeerimisrisk 14.12.2010 Et kujundada arvamust aastaaruande kohta, peab audiitor sooritama erinevaid kontrolli protseduure, et veenduda, et aruanne kajastab kõiki ettevõtte olulisi valdkondi õigesti ja õiglaselt. Oluline on see, kui võrd korrektselt on arvestus koostatud lähtuvalt olulisuse printsiibist. Kuid arvestades auditi väljavõttelist iseloomu ja sisekontrolli süsteemi suhtelist piiratust, säilib alati risk, et olulised ebatäpsused jäävad avastamata. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi, muudab tõenäoseks, et selle info asjatundlik teadlik lugeja, laseb end nendest ebatäpsustest mõjutada. Olulisuse määratlemisel tuleb see piiritleda ka objekti seisukohast lähtudes.Nt. kui mingi
raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine). 1)Liited jagunevad: lahtivõetavad liited (keermes-,liist-,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-,joote-,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik.
Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? a. kulutatakse kapital ära ja siis vaadatakse lui palju teda kulus. b. amortisatsiooni kaudu. c. kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d Mida näitab kapitali marginaalprodukt? a. näitab, miks investeerimine on kahjulik! b. iseloomustab seadmete kulumist! c. näitab kui palju saadakse suhtelist kasumit e. uutest masinatest saadud täiendava kasumi ja masinate maksumuse suhet. Rahateooria Mida kujutab endast barterkaubandus? a. kaubavahetus pikaajaliste lepingute alusel b. kaubavahetust, kus üks pooltest tasub järelmaksuga kauba eest c. barterkaubandus on kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine otse, ilma raha vahenduseta d. tehing, mis realiseerub tulevikus Kas paberraha on kaupraha? a. kindlasti on, kuna omab ka numismaatilist väärtust b
h2=VA/VP 19. põlvnemistabel, selle hindamine Põlvnemistabeli alusel tehakse kindlaks looma põlvnemine. Põlvnemistabelisse märgitakse uuritava looma eellased ja nende andmed erinevate omaduste kohta. lisatakse põlvnemistabelisse kõige tähtsam informatsioon nii jõudluse, välimiku, sigivuse, tervise, järglaste, tõulisuse jne kohta. 20. sugulus- ja inbreeingu koefitsent Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Isendi X inbriidingukoefitsient (Fx) näitab tema vanemate geneetilisest sugulusest tingitud homosügootsuse suurenemise tõenäosust ehk samade alleelide kohtumise tõenäosust. 21. kehaehituse põhiregioonid Pea,kael,turi, selg, rind, kõht,jäsemed, sõrad,udar,nisad 22. eri tootmistüübile omane kehaehitus Veised:piimaveis, lihaveis, tööveis. Hobused: veo-, universaalne, kiirus- (traavi- või ratsa) hobune, poni.
(kliima). 2. Kuntslik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne. a) Potensiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus. b) Efektiivne kuntslik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 60. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala. Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste). Hindamisskaala: 100-81 väga head maad; 80-61 head maad; 60-41 keskmised maad; 40-21 halvad maad; 20-1 väga halvad maad. Mulla määramine: Mulla boniteedi
VIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla. Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt vähemalt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. 2 2011. aasta seisuga kuulub süsteemi 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Neljale elemendile ei ole 2012. aasta seisuga veel ametlikku nime antud. Keemilise sideme liigid. Keemilise sideme polaarsus.
Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega. Seepärast tuleb ostustiimulitena käsitleda nii tulus sisalduvaid väärtusi kui kulude struktuuris olevaid elemente. 34. Selgitage lühidalt keskkonna mõjurite olemust tarbijate ostukäitumises? Majanduslikest mõjuritest üheks olulisemaks on ostujõud. Ostujõud näitab raha suhtelist väärtust, mis väljendub rahaühiku eest saadavate toodete ja teenuste hulgas. Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused. Kultuur on tarbija vajaduste ja käitumise kujundamise kõige laiema kandepinnaga mõjur. Iga inimene, kasvades üles teatud kultuurilises keskkonnas, saab kaasa seal omaksvõetud
RIISTAVEAGA. Näiteks joonlaua veaks lubatakse võtta täpse tulemuse korral pool jaotisest ehk 0,5mm ning ümardatud tulemuse korral ¾ jaotisest ehk 0,75mm. See tähendab, et juba tootmisel on lubatud joonlaua skaala sellised hälbed, mida nimetatakse standardhälveteks. Ka muude mõõteriistade puhul on lubatud standardhälbed, kuid elektrimõõteriistadele on tavaliselt lisatud täpsusklass. Selleks on number (0,1; 0,2; ... 2,5; 4), mida nimetatakse ka taandatud veaks, mis näitab suhtelist piirviga protsentides mõõteriista maksimaalse näidu korral. 2) Mõõtja enda ebatäpsusest ja ümardamistest tingitud parandusi nimetatakse PROTSEDUURIVEAKS. 3) Mõõtmise ebatäpsusi, mis on mingi suuruse korduval mõõtmisel üks ja sama, nimetatake SÜSTEMAATILISEKS VEAKS. (tekib tavaliselt sama mõõteriista kasutades) 4) Mõõtmise ebatäpsusi, mis on juhtumisi kord suurem, kord väiksem (positiivne ja negatiivne) nimetatakse JUHUSLIKUKS VEAKS. (võib tekkida mõõteriista vahetamisel)
kirjetega. Kasumiaruande vertikaalanalüüsi korral võetakse 100%-ks müügi netokäive ning kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel; kindlaks määrata ettevõtte positsiooni konkurentide suhtes; tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid, mis muude meetoditega võivad märkamata jääda. 14
7. KIHISTUMISTEOORIA ühiskond jagatakse vanuse ja majandusliku seisundi järgi: 1. jõukus 2. vaesus Sündivuse järgi perioodideks 20 aasta kaupa. Sellega jälgitakse ea elukaart põlvkonna uurimusi ja kantakse üle järgmisse põlvkonda. VANURITE TERVISHOIU JA PÕETAMISE PROBLEEMID Viimastel aastatel on märgata vanurite hulga nii absoluutset, kui ka suhtelist suurenemist. See tendents jätkub ja toob selgelt esile vanurite tervishoiu põetuse tähtsuse. Eriti käib see kõige eakamate vanurigruppide kohta, kes haigestuvad noorematest kergemini, ka on nende hulk võrreldes nooremate vanusegruppidega suhteliselt enam suurenenud. Samas suunas mõjuvad arstiteaduse viimase aja edusammud, mille tulemusena on saavutatud võit, mitmete nakkushaiguste üle. Terapeudilised võimalused paljude haiguste ravis on paranenud ja
Book mark kaardidokumendis andmev aate reziimis kindla ulatusega ala salvestamine, mida on dokumendiga töötades ka hiljem kiiresti ja koheselt kättesaadav (nn. järjehoidja) Toolbars tööriistaribade aktiveerimine ja ekraanile toomine Status Bar olekuriba info kuv amine Overflow Annotation kaardidokumendis Overf low Annotation akna kuvamine Scrollbars riba ekraani/kaardiakna serval, millega juhitakse kerimist ja kus näidatakse kuvatavate andmete suhtelist asukohta Rulers kujundusvaates kaardilehe ülaosas ning vasakul poole asuvate joonlaudade sisse-välja lülitamine Guides kujundusv aates püstjate ja rõhtsate abijoonte kuvamine Grid kujundusvaates asetuskohtade tähistamine punktidega Data Frame Properties andmef reimi parameetrite akna aktiv eerimine Insert menüü käskude lühikirjeldus Data Frame andmef reimi lisamine Title kujundusvaates pealkirja teksti lisamine Text teksti lisamine graaf ilise objektina
Infoühiskond - arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.
kõigi elusorganismide summa kogu elus maailm on liigilises mitmekesisuse. Bioloogiline mitmekesisus on (1) kompleksne ja (2) pidevalt muutuv. Bioloogiline mitmeksisus ei tähenda ainult liikide mitmekesisust vaid ka geenide populatsioonide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike mitmekesisus. Need tasemed jagatakse omakorda komposatsioonilisteks struktuurideks ja funktsionaalseteks osadeks. Kompositsioon hõlmab populatsioonide geneetilist ehitust, liikide identiteeti ja suhtelist arvukust looduslikus koosluses aga ka maastikul levivaid kasvukohtade ja koosluste tüüpe. Struktuuri alla lähevad väikesed lombid, tiigid, kärestike jada, murdunud puud, taimkatte rindelisus. Funktsiooni alla paigutame kõik evolutsioonilised protsessid, mis loovad bioloogilist mitmekesisust ja hoivad seda muutuvana. Muutus on universaalne nähtus, kuid mõnd liiki muutsed ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Ntks
Toob kaasa enamasti turu ülejäägi, mis tähendab et pakutav kogus on nõutavast suurem. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Mõistet kasutatakse, et kirjeldada nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastsuskoefitsendi abil, mis mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. Leitakse nõutava koguse suhtelise muutuse jagamisel hinna suhtelise muutusega. Valem: Nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise. Miinusmärk valemis aitab negatiivse arvu muuta positiivseks. Elastsuse uurimisel kastutatakse suhtelisi , mitte absoluutsuurusi. 1)suhtelised muutused ei sõltu sellest,
a-tüvelistel, mille lühikeses esisilbis u > e (tube, mune) Kõigil ülejäänud a-tüvelistel > i (eks ämm söö kodus sütt); nt pärni, vendi, külmi 13. Võrdluskategooria. Kategooria väljendab eri esemete, nähtuste, tegevuste ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2. komparatiiv e keskvõrre – suurem 3. superlatiiv e ülivõrre – kõige suurem e suurim. Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda
19,20 869,451 7,3 0,03195 0,03022 5,869 Tabel 6.10. Tulemused kulul Qmin = 0,0125 m3/h. Vee temp. Etalon Veearvesti ºC Aeg, s Maht, dm3 Veekulu, m3/h Veekulu, m3/h Suhteline hälve, % 19,20 764,151 3,1 0,01242 0,01460 -14,410 Võrreldes tabelites 6.8…6.10. toodud suhtelist hälvet eelnevate käsitsimõõtmiste tulemuste suhtelise hälbega (tabelid 6.3…6.5.), selgub, et suurim erinevus sensori ning sensorita mõõtmiste vahel on kulul Qt, kus erinevuseks on 0,059 %. Kuna sellele lähima punkti (0,024 m3/h) laiendmääramatus U = 0,33 %, siis võib kindlalt väita, et antud erinevus ei suurenda mõõtmise määramatust olulisel määral ning süsteem on taatluseks sobiv. 42 7. ARVUTUSED 7.1. Tööaja arvutus.
On tähtis, et pealkirjad koosneksid sisusõnadest. Sisukorra põhjal tuleks üle vaadata: 1) Kas käsitlus katab nimetuse väljendatud terviku? 2) Kas pealkirjade kaudu ilmneb kirjutise mõte ja käsitluse käigu loogilisus? Kas alapealkirjade põhjal saab tuletada töö üldise nimetuse? 3) Kas tervik kujuneb tihe ja loogiline? 4) Kas pealkirju on vajalikul määral? Kas kõiki pealkirju on vaja? 5) Kas pealkirjastamine kajastab mõistlikul viisil kirjutise osade suhtelist pikkust? 6) Kas igal alapealkirjal on selge suhe peamise pealkirjaga? 7) Kas iga pealkirja alla kuulub vähemalt kaks alapealkirja? 8) Kas samaväärsed seigad on väljendatud samalaadsete või sama tüüpi keeleliste vahendide abil? 9) Tasub pöörata tähelepanu, et ükski pealkirjadest poleks täpselt sama kui kogu töö nimetus ega meenutaks seda liialt. (2004: 285286) TABELID JA JOONISED Teksti loetavust ja mõistetavust parandatakse tabelite ja jooniste abil. Tabelis peab olema:
Võrdlus joonis 8-ga näitab, et vaadeldavatel ettevõtetel on kõigil selline soodne olukord, kus oma vahendeid ei pea varude alla panema. Kui Kui Tallinna Vesi AS esimesed aastad välja jätta, siis on isegi klientide laekumisperioodid lühemad kui tasumisperioodid, mis näitab, et tegevust finantseeritakse klientide ja tarnijate rahaga. Kuna vaadeldavate ettevõtete näol on tegemist suurte börsiettevõtetetega, siis olukorra selgituseks võib pidada nende suhtelist jõupositsioonil olemist võrreldes tarnijatega, kelledele on võimalik maksetingimusi dikteerida. 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades See suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha tasumiseni kliendilt (4 lk 141). 28 Antud suhtarvu võrreldakse teiste ettevõtetega samal tegevusalal, kuid meie näites püüame
b) mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muundamiseks c) jne...(F.Reuleaux (1829-1905) andis 17 masina definitsiooni, tema tõlkija lisas veel 7) 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks (vt järgmisel leheküljel toodud tabel 1, kus on kujutatud tehnikas enamkasutatavad kin. paarid) Kinemaatiline paar koosneb kahest elemendist. Elemendiks nim paari moodustavate lülide omavahelises kokkupuutes olevaid osi. Tabel 1. Klass Seondite Säilivate vabadus Skeem Tingkujutis Tingtähis Ülekantavad jõud ja Paari nimi ja säiluvad
läheb üle vastuseks vastuseks "võrdne" , ja punkti, kus vastus "väiksem" läheb üle vastuseks "võrdne") vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose:
Objektiivne ja subjektiivne aeg. Subjektiivne e psüühiline kui pikk ajavahemik inimesele tundub, mitte see kui pikk ta tegelikult on. Sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest (mida haaravam on, seda kiirem on aja kulgemine) ja isiku hoiakutest (meeldiva sündmuse ootus aeglustab aja kulgu), vanusest (lastel aeglaselt, vanematel aeg lendab). Ruumitaju valdkond on oluline, sest ruumis orienteerumine, liikumine ja ruumisuhete hindamine on praktilise kallakuga probleemid. Esemete suhtelist asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude tunnuste abil. Asukohtade, vahemaade, kauguste, suundade, sügavuse, ruumisuhete jm hinnangud peavad olema kiired, täpsed, et tagada häireteta ja sujuv liikumine, ümbruse õige mõistmine. Sügavustunnused(nende abil saab tajuda esemete asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust) jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Lähemalasuvate objektide selgeks nägemiseks
Välisjõudude suuna kõrvalekaldel kiudude suunast 3 kraadi võrra detaili tugevus väheneb 3%, kõrvalekaldel 5 kraadi - 8%, 150 - 28%, 450 - 50%. 6. Detailid ja sõlmed peavad olema tehnoloogilised. Et neid oleks võimalik valmistada masinatel. Konstruktsioonide tehnoloogilisust saab hinnata tema valmistamise töömahukuse ja detailide unifitseerimise järgi. Toote valmistamise töömahukus ei sõltu üksi tema konstruktsioonist, seepärast arvestatakse suhtelist töömahukust võrreldes teiste samatüübiliste toodetega. Töömahukuse määramisel liidetakse detailide ja elementide valmistamise ja toote montaai töömahukus, seega vaadeldakse seda kui üksikute elementide töömahukuse summat. Konstruktsioonide väljatöötamisel tuleb arvestada, et kahest ja enamast võrreldavast ühetüübilisest tootest on vähem töömahukas see, mille konstruktsioon vastab enam alljärgnevatele põhinõuetele:
Paljuski määrab toidu kvaliteet meie tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka meie oma toiduainete tööstus hakkab üha julgemalt ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki, kes näevad
tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSENT mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E=Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ELASTNE NÕUDLUS nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on > 1 ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsent = 1 MITTEELASTNE NÕUDLUS nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on < 1 Kaarelastsuse valem:
- Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka
lahustes. Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist. 134. Korrosioonitõrje kuiva õhuga. Tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga. Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka allveelaevades. Pakitakse hermeetilistesse silikageeli sisaldavatesse kilekottidesse. Vähendab õhu suhtelist niiskust kuni 40-45%, mis pole korrosiooni seisukohalt ohtlik. 135. Biokeemilise korrosiooni tõrje. Mikroorganismid tuleb hävitada: lisatakse Hg, Cu jm. värvidele või metallide koostisesse; Kõrvaldada mikroorganismide eluks vajalikud ained; Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast; Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. 136. Betooni korrosioon, liigitus, tõrje. I tüüpi- tsementkivi korrosioon Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist.
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
