välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. Meeled on tundlikumad madala stiimuli korral, mida intensiivsemaks muutub stiimul,seda halvemini me seda tajume. Peab paika aga ainult keskmiste stiimulite korral. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi- ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes- mida madalam lävi, seda kõrgem analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.
ise suutma vastavas olukorras kasutada. Pere ja ühiskond peavad olema omavahel tihedalt seotud, sest muidu muutub lapse kasvatamisel üks osapool liiga domineerivaks. Pere, mis moodustab ühe tüki ühiskonnast, peab näitama ka teistele ka eeskuju. Näiteks erinevad väljasõidud ja ekskursioonid näitavad, et vanemad hoolivad neist ja avardavad nende silmaringi. Kool aga peab andma teavet lapse hinnete kohta ning riik peab noori rahaliselt toetama. Ühiseks ülesandeks on anda ka stiimul, mille nimel õpilane pingutama peaks. Vanemad võivad kinkida heade tulemuste korral kooli lõpuks moodsa tehnikavidina, aga koolist saab vähemtähtsa kiituskirja, kuid väga olulise kaasõpilaste austuse. Selleks, et laps tunneks vanemate hoolt, kuid õpiks ka ise oma elu juhtima, tuleb kasvatuslikud meetodid hoida omavahel seotuna. Noorest peab sirguma täiskavanu, kes otsustab ise ning saab oma eluga hakkama. Selle tagamiseks peavad pere ja ühiskond tegema algusest peale
13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei
Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek
Väikestel lastel reeglid selged. Eelpuberteet juba vaidleb reeglite üle. E. Erikson psühhosotiaalne arenguteooria 6-11 eluaastatel areneb töökus, edukus/alaväärsus. 11. Biheiviorismi mõjutusvahendid, sh. pos.-, neg. kinnituse ja karistuse mõisted Biheiviorismi mõjutusvahendid on käitumise muutmiseks mõeldud stiimulid, mida kasutatakse peale reaktsiooni (st piits ja präänik peale õiget või vale käitumist) Positiivne kinnitus stiimul, mille lisamine tugevdab soovitud käitumist kiitus, raha, maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele
· negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused, ..... 1.3 Mängurahade majandus (token economy) Vajalikud eeldused: · Individuaalsete vajaduste ja väärtuste hierarhia teadmine · Täitmiseks mõledud reeglite olemasolu
Keskendutakse tulemustele faktoriaalest* (factorial) eksperimentidest, mis uurib nii tehnoloogilise edasiarenduse, kui ka vägivaldse mängukeskkonna mõjusid mängijatele (sisseelamine ja agressiivsed mõtted ja tunded). Agressiivset tunnetust mõõdeti kasutades Anderson, Carnagey ja Eubaksi poolt modifitseeritud Bushman´i sõnade ühendamise ülesannet, kus osaleja hindab agressiivsete ja mitmemõtteliste sõnade paare. Anderson väitis, et vägivaldsus stiimul suurendab osalejatel agressiivset mõtlemist, mille tagajärjel mitmetähenduslikud sõnad tõlgendatakse agressiivsemal viisil. Katsealused pidid vastama 9 punkti süsteemis, kus 1 tähendas, et sõnad pole sugugi sarnased ning 9, et tegemist on sünonüümiga. Test näitas, et vägivaldne mõtlemine oli suurem rahuliku mängu puhul ja väiksem vägivaldse mängu puhul. Kaasa haaratavust mõõdeti sellistele küsimustele nagu ,,Kas olid tugevalt haaratud mängust?", ,,Kas panid
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatak...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetu...
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, k...
Ekstsentriline nägemine ilmneb aga peale nägemise kaotust vigastuse või haiguse tagajärjel ja patsient kohaneb pigem nägemise kaotusega kui ebanormaalsusega. 22. Miks võib olla egotsentriline nägemissuund nihkunud rohkem ühe sil ma poole? juhtsilm, heterofooria, strabism, silma kaotuse puhul terve silma poole. 23. Nimeta kolm silmajuhtivuse tüüpi? Silm, mis on parima nägemisteravusega, kontrastitundlikkusega vms; Silm, kus rivaalitsev stiimul tuleb sagedamini esile; Silm, mis määratakse silma juhtivuse määramise testidega. 24. Nimeta juhtsilma määramise meetodeid. Kirjelda ühte meetodit. MILES - kaks väljasirutatud kätt koonuses PORTA siruta käsi välja pöidla ja sõrmega ring DOLMANi meetod kaardis auk, pärast toob kaardi endale lähemale Konvergentsi lähipunkti test see silm, mis väjapoole hüppab ei ole juhtiv silm Läätse udususe meetodiga - aseta +1,5D klaas vahelduvalt
b. Armastuse tsükli /ratta teooria (reiss 1980)-ühepoolne i. Tihe vaimne side(sarnased sots. Ja kult. Muutujad) ii. Eneseavamine iii. Vastastikune sõltuvus (partneri vajaduste ja eesmärkkide täitmine) iv. Intiimsus (armastus, sümpaatia, toetus) c. Stiimul-väärtus-rolli teooria (murstein, 1970, 1976)- vastastikune i. Stiimul (välised tunnused, füüsilisne atraktiivsus ja käitumine) ii. Väärtus (väärtused, hoiakud, suhtumised) iii. Roll (sobivus erinevatesse rollidesse: abikaasa, lapsevanem..) d. Eelkooselu düaadi mudel (lewis, 1973)-vastastikune Perekonnaelu ökoloogia ja eetika i. Sarnasuse tajumine (demograafilised tunnused, väärtused..) ii. Paari vaimne side (poitiivsed emotsionaalsed ja käitumuslikud
Eksperiment- seletab käitumist. 7) Korrelatsioon, tunne ära negatiivne ja positiivne seos Korrelatsioon on seos kahe asja vahel. Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse Negatiivne mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas Eksperiment- .... Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e. stiimul Retseptor erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude KNS läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne
Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
(heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Meeltele ühine füsioloogiline protsess: väliskeskkonna stiimul meeleorganite retseptorid/sensorid transduktsioon sensoorne kodeerimine info liigub ajju. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Ülimaitsetundlikke on ligi 25% inimestest (25% maitsetundetud ja 50% keskmised). See sõltib keelenäsadest, maitsepungadest, genotüübist. Ülimaitsetundlikkus - kui inimesele maitsevad väga mõrud, teravad toidud (kohv, vein, tugevamaitselised toidud). 5
MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs
- Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. ( Hirm, ehmatus ja raev väljenduvad ühtemoodi) - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. - Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. ( sibul paneb inimese nutma ,aga kurbust tundma ei pane ) - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. (nähes mürkmadu ehmatame ja seejärel kahvatame) Selle teooria kohaselt paneb teatud stiimul inimest värisema ja hirmu tundma. Joonistage ja kirjeldage HIRMU ja VASTIKUST Inimese rahutu ja ärritunud oleks, mida põhjustab kujutlik või tegelik hädaoht. Väljendub näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonid ( higistamine ) Esile kutsuvad eemaletõukavad objektid ja sündmused.
Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine ...
Vabatahtlik töö peab olema mitmekesine ja paindlik, vabatahtlikule atraktiivne. Vabatahtliku töötaja panust ühiskonnas tuleb väärtustada, motiveerida ja avalikult tunnustada. Tuleb meeles pidada, et vabatahtlikud ei ole abitööjõud, keda värvatakse abitööde teostamiseks ja palgatöötajate käskjalgadeks täitma ülesandeid, mis neile endile meelepärased ei ole. Vabatahtlikele ei saa esitada nõudmisi, nende stiimul ja tasu on vabatahtlik töö ise, nende kaasabil peaks laienema uute teenuste hulk ja kvaliteet. Õige lähenemine väärtustamaks vabatahtlikku tööd saab alguse perekonnast. Kahjuks ei ole mitte kellelgi elus antud võimalust valida, kuhu pesakonda ta sünnib, siiski on igaühel võimalused, tänu millele on võimalik iseendid arendada paremaks inimeseks. Seetõttu tuleks tunnustada ja informeerida vabatahtlikku töö võimalust juba lasteaiast, edasi põhi-ja keskkoolis
.. Negatiivsed stiimulid on seotud maksude, karistuste ja trahvidega. Kaubavahetus on millegi vahetamine millegi muu vastu. Tavaliselt saavad inimesed vabatahtlikest vahetustest kasu. Valikuid tehes on need suunatud tulevikku.Iga valikuga tekivad aga tulud ja kulud. Majandusteadlased keskenduvad aga piirtuludele ja piirkuludele. Heaolu leidmiseks tehakse kompromiss, mida nim. ka piirprintsiibiks. Ettevõtted teevad otsuseid kasumist lähtuvalt. Kasum on tootmise stiimul. Ettevõtluse peamine eesmärk on teenida kasumit. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse.Kompromisse ja alternatiivkulusid on nii riikide, ettevõtete kui ka üksikisikute tasemal hea selgitada tootmisvõimsuste kõveraga. Pm. toodang (mil. tonni) Tööstustoodang (mil. tükki) 1. 15 0 2. 13 5 3
Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. Vaadates psühholoogi Abraham Maslow’i väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. Tähtsamate füsioloogiliste vajaduste saavutamiseks peab töötaja olema kindlustatud heade töötingimustega (valgustus, isiklik töökoht ja ruum, puhkeruum, töö jaoks vajalikud esemed, eraldi köök jne) ja olema kindlusatud puhkusega. Samuti tuleks tööandjal hoida heas korras personali tervist, mida võib saavutada igaaastase terviseuuringutega või soodsate spordiklubide sissepääsuga. Näiteks, kui juhataja loovutaks ühe tunni spordiklubi või
kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater-Pacini kehake (vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. 6. Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on valgus ehk elektromagnetkiirgus. Nägemise meeleorgan on silm, mis asub silmakoopas ning retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile
hea mulje ning näitas tasakaalukust, millele vastas Ligi: „Ossinovski „tasakaalukus“ pole muud kui juurtetus ja teadmatus.“ (Kaukvere, 2014) «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata,» jätkab rahandusminister oma kommentaaris. (Kaukvere, 2014) See peale, kui Ligilt paluti lahti seletada, mida tähendab tema kommentaaris öeldu
Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine
Olgugi, et ilukirjandus on vaid trükimust paberil - seal rulluvad lugejate ees lahti metsikud intriigid, verised võitlused ja haaravad pöörded. Armsaks saanud tegelased on kõik aga päriselust maha kirjutatud, tera siit, ja teine sealt - ning nõnda on raamatukaante vahele üle kandunud ka needsamad käsud-keelud, mis tõelises ajalooski tuntud. Samamoodi, nagu on olemas erineva iseloomuga inimesi on ka karakterid raamatulehekülgedel veidi erinevad ning igatühte neist motiveerib oma stiimul, mis mõnikord tõukab tegelase ebaseaduslikule teele. Kuid nagu meie maailmaski on ka kirjanike värviderohkes fantaasiamaailmas igale kuritööle ka sobiv karistus.
naudib neid. 3-4 kuuselt jälgib laps vabalt pilguga ruumis liikuvaid esemeid. Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja eredaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus. Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev, keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul. Kõne areng Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune laps häälitseb palju, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi Esimese eluaasta teisel poolel laliseb terve laps kestvalt ja mõnuga Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Füüsiline areng Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma,
produktid. Veel mõjutavad mõningad mineraalainete ioonid, eriti kaltsiumioonid, tsingiioonid, kaaliumioonid. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks organismi vastus reaktsioonärritusele Tagasiside printsiip võimaldab optimaalsel tasemel regulatsiooni läbi viia, nii et tulemus vastaks millelegi. Enamasti negatiivne tagasiside. Käivitus -> vastus -> stiimul Nt pärast sööki tõuseb vere glükoosi tase, hakkab insuliini produtseerima, selle mõjul vere suhkrutase hakkab langema, saavutab mõne tunniga normaalselt oma esialgse normi väärtuse. Stimuleerib insuliini väljutama, langeb tagasi normaalsesse vahemikku. Normaalne glükoosi tase on 3,33 6,1 mmol/l, Pärast sööki u 8 mmol/l. Positiivne tagasiside tugevdab edasist reaktsiooni, reaktsioon ise võimendab Nt sünnitustegevus
mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. (9) Õppimine on tavaliselt edukaim hommikuti, pärast puhkamist. Õppimist segavad lärm, vali muusika, teiste kõne. (2: 228) Õppimiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Selles peatükis tutvustangi neist mõnda. 1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm. See on nii inimeste kui ka loomade puhul. Tugev ja ootamatu stiimul (ärritaja) kutsub esile füsioloogilisi reaktsioone ehk orienteerumisreaktsiooni. Selle all on mõeldud näiteks sülje eritumist (koertel), lihaste 4 pinguldumine, ärritaja poole vaatamine jms. Kui stiimul on inimesele tähtsusetu, siis reaktsioon kaob inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga
TEISTE INIMESE MÕJUTAMINE e INTERAKTSIOON. Suhted inimeste vastastikune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja mõjutavadüksteistkorduvalt. Suhted arenevadajajooksul indiviididel, kestunnevad üksteist. Interaktsioon protsess, mille abil suhtluspartnerid mõjutavad mingil viisil üksteist vastastikku. 3 interaktsiooni käsitlust Lineaarne ühepoolne: vastastikune transaktsionaalne I. Lineaarne: stiimul saatja teated reaktsioon II. Vastastikune: stiimul kodeerimine- teated-kodeerimine III. Transaktsionaalne: Stiimul Suhtleja A Mina1 vastastikune kanal (teade) Mina 1 Mina tähendab inimese sisemist maailma: hoiakuid, emotsioone jne . 3. Kommunikaatorid: info saatja ja vastuvõtja 4. Teade 5. Kanal 6. Tagasiside 7. Müra
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral
Tingimine Tingimine ehk assotsiatiivne õppimine on kogemuse mõjul automaatselt tekkiv suhteliselt püsiv muutus käitumises. Tingimine eristub ühelt poolt kaasasündinud käitumiskalduvustest (instinktid, refleksid) ja teiselt poolt teadlikkust õppimisest. Klassikaline ja operantne tingimine mõjutamisel Klassikaline tingimine stiimul-stiimul seosed. Tingimatu refleks (pärilik ja kaasasündinud); seos tingimatu stiimul (eluliselt oluline). Tingitud refleks (kogemuse kaudu omandatav); seos 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma ühegi samasse kategooriasse kuuluva asjaga. Seega ei ole inimesel vaja väga suurt mälu mahtu, et kõiki üksikeksemplare äratundmiseks säilitada. · Tunnusteooria- koostatakse kogetud asjade ning ka sündmuste mälujäljed üksikutest tunnustest. Tajutav kujund koosneb spetsiifilistest tunnustest ning äratundmise ajal jaotatakse stiimul kõigepealt tunnusteks, mida siis kombineeritakse omavahel ja alles seejärel võrreldakse mälus oleva informatsiooniga. Mälus on olemas äratundmiseks olulised ehk defineerivad tunnused ning ebaolulised tunnused. Just defineeritavate tunnuste olemasolu loob olukorra, kus ei ole vaja mälu liigselt koormata, vaid piisab väikese hulga spetsiifiliste tunnuste salvestamisest, mida on siis võimalik hiljem kombineerida.
Kasearu ja Trummi (2013) analüüsi kohaselt 2011. aastal Eestis on 13,4% NEET-noori ja Euroopa Liidus oli 2011. aastal sama näitaja keskmiselt 15,4% (Eurostat 2012). NEET-noored intervjuudes toovad esile, et ühe lahendusena oma probleemidele näevad nad oma käitumise suuremas kontrollimises ja reguleerimises. Antud juhul on väga aktuaalne tuntud nõukogude pedagoogi A.Makarenko(1888-1939) meetod, mis rõhutas kollektiivi jõudu ja liitumist gruppidesse ühiste eesmärkide kaudu „ Tõene stiimul on homne rõõm“. Elusündmused kujundavad noorte rahulolu ja väärtushinnanguid. Kahjuks õpingute kat- kestamine või tööpuudus sunnivad noori oma väärtushinnanguid korrigeerima, millega kaasneb ka subjektiivse heaolu kahanemine. Negatiivne elusündmus ei pruugi kohe mõjuda noore inimese rahulolule ja väärtusorientatsioonile, kuid pikaajalises perspektiivis võib suurendada sotsiaalse tõrjutuse riski. .
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
2. Motiveerivad tootmist kõrgemad hinnad motiveerivad tootma rohkem, madalad hinnad vähem Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Turuhinnad annavad olulist informatsiooni ja stiimuleid: · nad näitavad müüjatele milliseid kaupu ja kui palju tarbijad soovivad (mida toota?) hinnad näitavad ära tarbijate eelistused; · nad teatavad tarbijatele soovitud kaupade tootmiskulud kui palju maksab soovitud kaupade tootmine; · ettevõtjatel on stiimul hoida omahind võimalikult madalal mida madalam on omahind, seda suurem on kasum. Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Turuhind kujuneb välja nõudluse ja pakkumise koosmõju tulemusena · Millest sõltub turuhind? · Konkurentsist · Tarbijate eelistusest, harjumustest · Majanduspoliitilisest olukorrast riigis/turgudel · Ressursside olemasolust
terviklikku analüüsi eesmärgiga arendada strateegiat ja parandada organisatsioonilist tulemuslikkust strateegiline audit 9. Inimressursijuhtimise funktsionaalne strateegia, mille tulemlikkuse hindamise sisendiks kogutakse mitmest allikast nim... - 360 kraadi tulemuslikkuse hindamine 10. Äriühingu valitsemine käsitelb tavaliselt nõukogu, juhatuse ja ... vahelisi suhteid -omanikkonna 11. Milline järgnevatest sündmustest ei ole strateegilise muutuse stiimul - uue konkurendi sisenemine tegevusalale 12. Missioon on osa... - strateegiast 13. Finantsplaneerimises rakendatav ajahorisont on tavaliselt - üks aasta 14. Eesmärgistatud tegevusplaan, mis sobitab organisatsiooni vahenditest, struktuurist ja kultuurist tulenevad tugevused ja nõrkused, pidevalt muutuvate väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtudega on... - strateegia 15. Igapäevase otsustamise suunised, mis ühendavad strateegia formuleerimise selle
järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Rineeriv konkurents lõpuks ei saa keegi enam kasu ja jävad kahjumisee Ühe Ameerika majandusteadlase soovituse kohaselt tuleks autod varustada turvapatjade asemel juhile suunatud teravikega. Nii saaks vähendada liiklusõnnetuste arvu, sest inimestel oleks tugev stiimul ettevaatlikult sõita. Tegelikult ongi ilmnenud, et tavapärased meetmed turvavööde ja patjade näol ei ole viinud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemisele. Turvalisusetunne hoopis suurendab inimeste riskivalmidust seega tekib stiimul riskantsemalt sõita. Või kui ette rutates kasutada alaneva nõudluskõvera seadust, siis viib riskantse sõidu hinna alanemine riskantsete manöövrite Stiimulite analüüs on ka siis tähtis, kui tahetakse hinnata poliitiliste soovituste tagajärgi,
Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20
säilitab ja suunab käitumist teatud eesmärgi saavutamise suunas. Reklaamipsühholoogia seisukohalt pakub huvi just see, et motivatsiooni tulemusena kujuneb soov (iha) omandada reklaamitav toode (tarbida reklaamitavat teenust).(Bachmann 1994:33) Motivatsioon on kogu tarbijakäitumise alus. Motiivi genereerib rahuldamata vajadusest põhjustatud pinge. Viimase vähendamiseks püüab tarbija vajadust rahuldada. Kui tekib vajadus , saab sellest motiiv, käitumist ergutav stiimul. Tajumine on protsess, mille käigus Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 6 on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb teatav pilt endast ja ümbrusest (joonis 2). Heli Lõhn Maitse Tekstuur Värv Meeleorganid Tähelepanu
täiskasvanu eas. NÄIDE: Peab midagi pähe õppima; ja teine on tajumine. Ei saa arutleda tunnis seda, mida pidi õppima. M.Mahler – Lapse normaalse arengu uurimine, mänguolulisust rõhutab? Lähedussuhe oluline; oluline, et laps kasvaks üles vaimselt ja füüsiliselt terve. Kuni 6’da eluaastani on väga oluline lähedussuhe. Biheiviorism – Käitumine oleneb keskkonnast, kus elatakse. J.B.Watson – Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Tähtis, et on stiimul ja reaktsioon. Kuidas me saaksime suurendada mingit käitumist? NÄIDE I: Nägi rotti esimest korda ja oli heas tujus, samal ajal käis tugev häiriv heli ja laps ehmus. Tekkis reaktsioon, mistõttu laps kardab nüüd rotte. Operantse võrdlus: Õpib enda käitumise pealt, kuidas käituma peaks NÄIDE II: Süstalt ja valget kitlit nähes on teada, et arsti kabinet. B.F.Skinner – Sotsiokultuuriline mõju inimese käitumisele ja mõtlemisele. Mis on uurimisobjektiks inimpsüühikas
(selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige) Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega järgmiselt parem ajupoolkera liigutab vasaku käe sõrmi Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on: võime eristada, kas stiimul esines või mitte min stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt, annavad edasi ganglionirakkudele Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond ~1520º nägemisnurga ala ümber fovea Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta Liikumine Orientatsioon Piirjooned Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on:
Kuskohas traditsioon ei jälita mõistlikku sihti see on omakorda mingid kombed, mis olid põlvest põlve edasi andtud meie vanemate abil. Kui räääkida majandusest, mis oli ülesehitatud traditsioonide põhjal, siis seal tihti tekivad sellised probleemid nagu: 1) Tootmine ei ole efektiivne. Kui tuleb valida erinevatest tootmisviisist, siis reeglina valitakse see, mis on traditsiooniga kooskõlas ja efektiivsus sellel juhul läheb tagaplaanile. 2) Isearenemise stiimul on väga madal, sest rahaline järg ja seisund ühiskonnas määrab inimese päritolu traditsioniliises majanduses (aadelkond ja alamrahvas). Kõrgematele astmetele on peagu võimatu kerkida ja motivatsioon kaob ära. 3) Innovatsioonide tase on armetu, sest uued tehnoloogiad tülitsevad olemasolevate viisidega ja jäetakse kõrvale. Lisaks sellele valitsemisvõim alati takistab muudatuste ilmumist, sest see ohustab võimu. (Nt. Konflik kiriku ja teadlaste vahel)
211. Gross profit margin ........................................kogukasum 212. Household ......................................................majapidamine 213. Human capital ................................................. inimkapital 214. Image .............................................................maine, reputatsioon 215. In a cost-effective manner .............................tulutoovalt 216. Incentive ......................................................... stiimul 217. Income ...........................................................sissetulek 218. Income effect .................................................sissetulekuefekt 219. Income elasticity of demand ..........................nõudluse sissetulekuelastsus 220. Income tax .....................................................tulumaks 221. Income-generating .........................................tulu tootev 222. Increase profits .........................................
heakskiitu ei vääri. - Kohanenud laps - laps, kes kujundab oma käitumist Vanema mõju all. - Inimaju - psüühilist elu korraldav organ, mille saavutused korraldatakse ja säilitatakse mina-tasandite kujul. - Faktimälu - kogemuste enda loomulik vorm on meeleseisundite muutmises. 3 Transaktsionaalne analüüs Transaktsionaalne stiimul - kui sotsiaalses koosluses kohtuvad kaks või enam inimest, hakkab üks neist varem või hiljem rääkima või annab muul viisil oma olemusolust teistele mäku. Transaktsionaalne vastus - teine indiviid teeb või ütleb midagi, mis on stiimuliga mingil viisil seotud. - Lihtne transaktsioonianalüüs - analüüs, mis tegeleb määramisega, milline mina-tasand transaktsionaalse stiimuli esitas ja milline andis tansaktsionaalse vastuse.
Kahk on püüdnud näidata, et teotöö likvideerimine ja vabastamisseaduste revideerimine olid kujunenud tootlike jõudude edasise arengu paratamatuks eelduseks. Mõisnikel ei olnud võimalik suurendada koormisi teoorjuse suurendamise teel talud oleks laostunud. Siit edasi väidab autor, et mõisasurve nõrgendas talusid, kuid samal ajal püüti neid talusid säilitada. Mõisad püüdsid taludelt võimalikult palju välja pressida, taludel aga puudus majandusliku tegevuse vabadus ja stiimul . Iseenesest võib autoriga siinkohal küll nõus olla, kuid Kahki peamised väited, nagu ei oleks suutnud väga suur osa majapidamistest enam teotööd teha ja talude majanduslik stabiilsus oleks olnud äärmiselt nõrk, on pisut ülepingutatud. Nõnda tuleb "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" esimest, olukorda kirjeldavat osa, lugedes olla seal toodud järelduste osas vägagi kriitiline. Teine osa, mis peaasjalikult deskriptiivses vormis proovib selgitada ja selgust tuua 19 .
Seepärast olles keerulise/ stressirikka stiimuliga, proovin: 1. Ära tunda omaenda stress 2. Võita aega mõtete korrastamiseks, rahunemiseks 3. Tegeleda oma kehakeelega füüsiline tegevus + mulje 4. Läbi rahustatud keha ja meele saan tagasi tulla vestlusse 5. Hirmul on suured silmad, s.t. olukord ei olegi nii hull ... 2 "Võitle-või-põgene" Stiimul ja reaktsioon suhtlemises põhineb suuresti lihtsale reeglile: 1. Näen (kuulen, tajun, loen jne) FAKTI nt keegi astub varbale 2. See tekitab paratamatult LOO selle ümber "no on mühakas" 3. Loo juurde käib EMOTSIOON "äärmiselt ebameeldiv inimene" 4. Ning alles emotsiooni põhjal KÄITUN kas lähen kallale või taandun Seega kui "võitle-või-põgene" hinnang on antud valesti, võib käitumine
välisturgudel tegutsemine on küll kallis, aga väiksemgi väljund eesti siseturult välja annab palju juurde ettevõttele väärtust, omanikele kindlust ja aitab maandada riske. 4) parandada suhteid investorite ja koostööpartneritega. 7.Miks on riik huvitatud ettevõtete arengust? Mille läbi ja kuidas toetavad riigid ettevõtlust? Sest ettevõtlus annab valitsusele vahendeid ühiskonna toimimiseks- iga ettevõte peab maksma makse; ettevõtlusest saadav tulu on stiimul riigi valitsusele soodsa ettevõtluskeskonna loomiseks. Olulisemad ettevõtluse toetuseks rakendatavad meetmed on: alustavate ettevõtjate starditoetus- starditoetust eraldavad EAS, kohalikud omavalitsused ja Tööturuamet; ettevõtlusinkubaatorid- EI on majanduslik ja sotsiaalne üksus, mis pakub ettevõtjaile eriteadmisi, koostöövõrgustikku ja vajalikke vahendeid oma ettev alustamiseks ja arendamiseks; koolitustoetus- eesmärk
platseebo süst on tõhusam kui tablett sinisel tabletil on depressiivne ja punasel tabletil stimuleeriv mõju parimad valuvaigistid on punased, mitte valged või sinised sinisel uinutitabletil on kiirem mõju kui oranžil platseebo efektiivsus sõltub ka doosist Kuidas seletatakse? Kaks peamist hüpoteesi: klassikalise tingimise teooria ja oodatava reaktsiooni teooria. 1. Klassikalise tingimine: raviefekt on tingimatu stiimul, ravi meetod – tablett on tingitud stiimul 2. oodatava reaktsiooni teooria: patsient eeldab, et tal hakkab parem, ta raporteerib paranemist. Võibolla isegi tunneb ennast paremini Dissotsiatiivne identiteedihäire - ? 9 Keha rütmid: Tsirkadiaansed Infradiaadsed ultradiaadsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
