a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
tundeid. Positiivsed või soovitavad meeleolud hõlmavad pühalikkust, rõõmu ja vaimustust (kontrollitav erutus). Soovimatud seisundid võisid olla sentimentaalsus, kergemeelsus ja vägivald (kontrollimatu erutus). (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) Üks levinumaid põhimõtteid muusika mõju kasutamisel on nn. iso-printsiip, mille töötas välja USA psühhiaater M. Altshuler. Printsiip seisneb järgnevas: leitakse muusikaline stiimul, mis toetab (väljendab) inimese hetkemeeleolu ning seejärel muudetakse muusikat järk-järgult taotletava meeleolu sunnas. Samas võib üks ja sama muusikaline stiimul ühes inimeses esile kutsuda reaktsioone, teises aga mitte. Väidetakse, et muusikaga lõõgastumine on efektiivsem kui ilma muusikata. Relaksatsioonimuusikana on eelistatav instrumentaalne muusika, mille parameetrid võiksid olla järgnevad: 1) atemporaalsus -- puuduvad tunnetatavad rütmistruktuurid ning tempo;
stiimulite füüsikaliste suuruste ja subjektiivsete tajumuljete seoseid. 6.2.2. Kujunemise aeg Taju võtab aega, sest erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. See kiirus sõltub küll näiteks närvikiu tüübist ja läbimõõdust, kuid ei ületa enamasti paarikümmet meetrit sekundis. Inimestel tekib tajukujund väga kiiresti ja seda mõõdetakse millisekundites, kuid suurtel loomadel võtab see kauem. 6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud.
.. m) Aleksander Suure õpetaja, rajas Lykeioni, loogikareeglid - ........................... n) ,,Iliase" autor - .......................................... 12 Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Vahemere
Filosoof ja ajaloolane Hippolyte Taine (1828 1893) arvas, et on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi. Taine oli esteetika ja kunstiajaloo professor Kaunite Kunstide koolis ning tema õpilaste seas olid näiteks L. Majorelle, H. Guimard, L. H. Sullivan. Positivismi visuaalne stiimul tuli teaduslike uurimiste toetusest, mida korraldati eelkõige evolutsiooni teooriale tõestuste leidmiseks. Charles Darwini (1809 1882) teooria pooldajad uurisid merebioloogiat ja primitiivseid vorme. Raamatutes avaldati illustratsioone uutest leidudest. Nii mõnedki juugendkunstnikud kasutasid neist tulenevaid motiive (H. Obrist õppis bioloogiat, A. Mackmurdo). Mõned kunstnike grupid (näiteks nabiid) nägid stiili ühe peamise probleemina eneseväljendust
lihtsustatud. Nagu varemgi kombeks, on pind ühtlaselt täidetud, jätmata kohtagi tühjaks see viitab, et india reljeefkunsti traditsioon kasutas algselt materjalina puitu, mis sobib rohkem sellise pinnakäsitlusega. Seda oletust toetab ka stuupa värava ja piirdeaia konstruktsioon, mis on eriti iseloomulik puitarhitektuurile. Varase India budistliku skulptuuri stiil ja ikonograafia näitavad taas samasugust segu India enda ja väljaspoolt tulevatest elementidest. Stiimul taolise kunsti tegemiseks tuli kahtlemata Achaemeni aegsest Pärsiast, kuid leidlikud India kiviraidurid panid selle täitma uut ja erinevat eesmärki. Kui Bharhut'i suure stupa (II saj eKr) reljeefide hulgas leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike
Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral. Nad võivad jääda esialgu tagasagarasse aksoni lõppossa graanulite kujul pidama (ehk kohe ei väljutata, kui tuleb stiimul, paisatakse verre, aga võib ka kohe paisata verre). ADH e vasopressiin teket ja vallandumist stimuleerib A) osmoose rõhu tõus see võib olla põhjustatud soolase(annab nt. naatriumkloriid) või rohke magusa toidu(glükoos, 2 sahharoos) söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see
Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sotsiaalne taju ja mälu Meeldejäävus sõltub oluliselt sellest, mis köidab meie tähelepanu. Siin mängivad olulist rolli 3 tegurit: ’Silmapaistvus... seostub sellega kuivõrd mingi stiimul tuleb antud kontekstis teiste hulgast esile. *nad on antud kontekstis uudsed *nad käituvad viisil, mis ei sobi kokku eelnevate ootustega või kategooriatega *nad on teie eesmärkide jaoks olulised või nad domineerivad teie visuaalsel väljal või kästakse teil neile tähelepanu pöörata. Eredus Eredad on sellised stiimulid, mis.. *on emotsionaalselt huvitavad *on konkreetsed ja kujundlikud *on teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud teie lähiümbruses).
Helitutel selge hääleriba puudub. - Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest. - Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut. - Vokaalinelinurk ehk –diagramm – kujutab suuõõnt, läbilõige sellest: diagrammi esimene osa on suuõõs. - Stiimul 4. Foneetiline transkriptsioon – häälduskiri. IPA on rahvusvaheline transkriptsioon. Sõnaraamatud kasutavad IPAt. Suhtlusahelas tekib alati tagasisidekanal, mida saadakse ka iseenda kõnest. Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse. Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees
SKINNER, Burrhus Fr. (1904 1990) oli Ameerika psühholoog. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum. Operantne tingimine. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid · Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega · Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama · Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata · Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine ROGERS, Carl (1902 1987) oli mõjukas Ameerika psühholoog,
mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat inimest või kuulis tema samme. Edasiste katsete käigus jõudis Pavlov järeldusele, et loomad õppisid reageerima esialgselt neutraalsele stiimulile (nt. eksperimentaatori sammud) ehk õppimise tulemusena kujunevad tingitud refleksid. Seega on klassikaline tingimine selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Operantne tingimine- selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L.Thorndike (1874-1949) leidis, nagu paljud teised teadlased, et klassikaline tingimine ei selgita kõiki igapäevaelus ilmnevaid õppimisi
janunevad austuse järele, kinnised, iseseisvad. Naised võtavad elu rohkem emotsionaalselt, tahavad kõikidest probleemidest aru saada ning avatult rääkida. Mehed aga on ratsionaalsed ja tahavad probleeme lahendada ning anda nõu ning neile meeldib analüüsida. 2.Õpiteooriad: klassikaline tingimine, operantne õppimine sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine: seotud tingitud refleksidega ja kujunevad õppimise teel. Esmalt esitatakse mingi neutraalne stiimul (helistatakse kella) ja kohe seejärel tingimatu refleksi esilekutsuv stiimul (tuuakse süüa, mille peale koeral tekib süljeeritus). Seda tingitud (neutraalse) ja tingimatu stiimuli seostamist korratakse ning varsti põhjustab refleksi juba üksnes tingitud stiimuli esitamine- koeral hakkab sülg jooksma juba kella helina peale, ilma et toitu oleks veel toodud. Neutraalse refleksi ja tingimatu stiimuli vahel tekivad seosed.
(krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud
võime puudub. Alati on sundinud tegutsema mingi olukord, ennast ei süüdista ta kunagi. Põhjus on alati mujal. Vägivaldse kallaletungigi põhjustas ohver ise, sest ta oli valel ajal vales kohas ja ajas vihale. Seesmine tühjus ja võimetus taluda masendust Nartsissisti iseloomustab vajadus kogu aeg liikvel olla, rahutus Ja harilikult ka kannatamatus. Ta peab tegutsema, askeldama, elu peab tema ümber keema, iga vaba hetke jaoks peab olema toiming, välispidine stiimul. Tal on hirm tegevusetuse ja igavuse ees, sest seesmine tühjus ja fantaasiavaesus teeb ta välistest ärritajatest sõltuvaks. Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama. Tegevusetusele järgneb igavlemine, mis omakorda tekitab halba enesetunnet. Hingelise tühjuse tekitanud halb enesetunne võib koguni olla vägivallategude põhjuseks. Nartsissist ei ole võimeline oma halba
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Meestel kõrvalmõjud: · lihased võivad liiga tugevaks muutuda, järskude liigutuste korral võib lihas rebeneda või lihas kõõluse küljest rebeneda, või rebeneb kõõlus luu küljest. · normaalse negatiivse tagasiside rikkumine- meesuguhormoonide kõrgem tase veres, seetõttu pidurdub loomulik regulatsioon, hüpotaalamus ei produtseeri gonadoliberiine, füsioloogiline stiimul testistele on nõrk, sugunäärmed on ilma tööta, hakkavad atrofeeruma. Sugunäärmed ei pruugi normaalselt tööle hakata, funktsioon ei taastu, impotentsus isegi kui dopingu ära jätta. Naistel kõrvalmõjud: · lihase, kõõluse traumad- lihased muutuvad tugevaks · meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, rasvkude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks
potentsiaalis ei toimu. Liiga vara sooritatud uus pingutus kurnab organismi energiavarusid- ületreenitus Kohanemise olemus Pikaajaline kohanemine- kestusadaptatsioon organismis mingi püsiv muudatus, mille kadumine või teisenemine võtab rohkem aega kui ajutised keskkonnamuutused. Lühiajaline kohanemine- kiiradaptatsioon vaheldub organite talitluse aktiivsus, mis lakkab niipea kui kaob väline põhjus ehk stiimul Struktuuri ja funktsiooni seos Eluslooduses eksisteerib struktuuri ja funktsiooni vaheline seos (muudatus südame ehituses) Kui kasutame olulisel määral mõnd funktsiooni kajastus see ka mõne struktuuri muudatustes (jõutreening) 6 Struktuursed muutused mikroskoopilised (kas treening on mõjutanud organismi soovitus suunas)
KORDAMISKÜSIMUSED MÜÜK JA MÜÜGITEHNIKAD 1. Müügi olemus ja seos turundusega Müümise all võib käsitleda kõike, kus soovitakse midagi saavutada vahetuse teel – alates kauba pakkumisest kuni poliitilise võitluseni või isiklikust heaolust kuni perekonnasisese suhtlemiseni. Kõige üldisemas tähenduses võib müüki vaadelda kommunikatsiooniprotsessina, mille käigus informeeritakse teist poolt (ostjat) pakkumise olemasolust ja tingimustest. Turunduse eesmärgiks on luua kindlaid ostusoove rahuldav kaup, kehtestada viimasele vastuvõetav hind, leida müügiks sobiv koht ja lõpuks osata ka pakkumist läbi viia (ehk edustus). Viimane on eelkõige seotud müügiga. Edukaks saab aga vahetust muuta nii tarbijate informeerimise kui oskusliku pakkumise abil. Nendeks tegevusteks kasutatakse turunduses nelja vahendit: reklaami, suhte...
seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: pilfimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse (sõnade) kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildistrateegiad – pildimaterjal peab olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpetav. Nt nii püsivad konkreetsed sõnad paremini meeles kui abstraktsed sõnad, kuna nende baasil tekib kujutlus kergemini. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises seoses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Atribuutidel põhinevad pildistrateegiad lähtuvad sellest, et arrvestatakse pildimaterjali füüsilisi tunnuseid ja omadusi
küllaldase kestusega treeningud aeroobse läve tasemel. Aeroobse vastupidavuse seisukohalt on oluline ka aeroobse baasi säilitamine aastaringses treeningus.Aeroobse töövõime maksimumi saavutamiseks on vaja energiatootmisse kaasata ka anaeroobseid protsesse. See päraston maksimaalse O2 tarbimise aluseks aeroobsed--anaeroobsed ehk segare.iimis energiatootmise protsessid.Uuringud on näidanud, et koormus 100% maksimaalsest O2 tarbimisest on kõige efektiivsem stiimul struktuurseteks ja keemilisteks muutusteks lihases. Seda ületav koormus võib olla ülemäära kulutav ja laktaadikõrge kontsentratsiooni tõttu liigse kataboolse (lagundava) efektiga. Maksimaalse O2 tarbimise kiiruse kõrgekvaliteet, kusjuures pinge glükoluutilistele energiatootmise protsessidele on mõõdukas, väldib treeningu forsseerimist ja tagab töövõime stabiilse taseme. Kui töö võimsus ületab VO2 max taseme, tõuseb glükoluusi osatähtsus energiatootmises ja
stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele
Biheiviorism (nt. B.Skinner) – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Biheivorism eitab teadvuse olemasolu, pidades selle uurimist võimatuks. Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega. 'mina' otsustab, mil määral rahuldada 'tema', s.o meie instinktiivsed soovid. ÜLEMINA e SUPEREGO esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Kaks aspekti: *südametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, sel ajal kui südametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Eesmärgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vähendamine. Neofreudistid (Fromm)bioloogilise ja kollektivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega. Pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.
arvestamisega tegemist on, seda väiksema ja vähem tähtsama me neid oma ratsionaalses arvestuses arvesse võtame. Seega peaks esimesele kordajale juurde panema teise kordaja (1: 1 x k1 x k2 ), mis näitab siis, kui palju on ajaline distants otsustamise ja esialgse teo vahel olnud. Näiteks on vaja tõlkida eesti keelest inglise keelde 3 lk. Ginter pakub 50 euri 1 lk. Sellise pakkumuse juures oleks kindlasti keegi, kes teeks ära asja. Stiimul on olemas. Ginter ütleb aga siis, et hind jääb paika, aga et maksta saab aasta lõpus. Siis on asi vähem ahvatlev. Ja siis läheb jutt, et maksab alles 3 aasta pärast. Siis enam ei leia inimest, kes asja ette võtaks. Karistustega kipub olema sama moodi. Kui negatiivne stiimul on lähemal, siis võetakse seda rohkem arvesse. Kui ta on kaugemal, siis on inimene märksa vähem valmis arvesse võtma.
Skinneri puur - Rotid olid puuris söömata ja kui vajutasid pedaale,tuli puuri laest toit.Õpetus oli kiire tulema. Õpilased tegid katseid ka vaimselt haigete inimestega,kui ta pead pööras siis sai ta kommi.Tegi sammu ukse poole sai tasu selle eest, nii suunati neid tegema asju,mida ei oleks muidu selgeks saanud teha mida neilt oodatakse.Tahetakse näha kuidas inimene väliselt reageerib. Stiimul anti ära ja siis kiitus tasu.kasutati ära inimese enda aktiivne tegevus. S ----- R Side 3 stiimulite ja reaktsioonide vahel (Biheviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia
füüsikalised. Kui isik ütleb, et „ma näen oranži järelkujutist“, siis on sellega öeldud, et „midagi leiab aset, mis on nagu see, mis leiab aset, kui mu silmad on avatud, ma olen ärkvel ja ning ees on hästi valgustatud apelsin, st mis leiab aset kui ma tegelikult näen apelsini“. Teemalt neutraalses keeles esitatu väidab, et keegi on seisundis, mis sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingi stiimul. Ei ole täpsustatud, kas see on aju-või vaimuseisund, ei ole täpsustatud, milles on see sarnasus. Seega ei saa öelda, et aistingutel oleks vaimseid omadusi. Seega ei eelda identsuse osapoolte tuvastamine vaimsete omaduste olemasolu. Küsimused Donald Davidsoni teksti “Vaimusündmused” kohta (Tähtaeg 06.11.14) 1. Davidson esitab kolm printsiipi, mis on üksteisega pealtnäha vastuolus ning anomaalse monismi kui võimaluse nende printsiipide kooskõla säilitamiseks.
Meestel kõrvalmõjud: · lihased võivad liiga tugevaks muutuda, järskude liigutuste korral võib lihas rebeneda või lihas kõõluse küljest rebeneda, või rebeneb kõõlus luu küljest. · normaalse negatiivse tagasiside rikkumine- meesuguhormoonide kõrgem tase veres, seetõttu pidurdub loomulik regulatsioon, hüpotaalamus ei produtseeri gonadoliberiine, füsioloogiline stiimul testistele on nõrk, sugunäärmed on ilma tööta, hakkavad atrofeeruma. Sugunäärmed ei pruugi normaalselt tööle hakata, funktsioon ei taastu, impotentsus isegi kui dopingu ära jätta. Naistel kõrvalmõjud: · lihas, kõõluse traumad- lihased muutuvad tugevaks · meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, raskude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks
Kalle Küttis 2011 11 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad. B.F.Skinner. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum. Operantne tingimine . Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid · Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega · Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama · Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata · Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine Isiksuse sotsiaalse õppimise teooriad. A.Bandura- mudelõppimine. See on teiste käitumise vaatlemine ja sellest õppimine. Nähes agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist ise,
· Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool, olulised teised) · Kuuluvusrühmas levikud hoiakute internaliseerimine · Isiklik kogemus määrab samuti suhtumise. · Toodetud, ühtsustatud hoiakud hoiakud, mida luuakse sihipäraselt nt meedia, propaganda kaudu. Mis toetab hoiaku tekkimis? · Zajonc(1968) - hoiak ja tuntus mida tuttavamaks saab stiimul, seda positiivsemaks muutub hoiak. · Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus -> maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus. Inimestele on sisse programmeeritud stabiilsus, mis püüab välja kujunenud hoiakuid hoida. Inimene püüdleb alateadlikult püsiva, stabiilse, väikese määramatusega maailmapildi suunas. Kõik, mis seda pilt lõhub või määramatust tekitab, võideldakse vastu. Hoiaku funktsioonid · Katz(1960) funktsioonid:
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
On keelatud, kuna kõrvalmõjude tõttu ja sellepärast, et sportlased ei ole võrdsetes tingimustes. Meestel kõrvalmõjud: · lihased võivad liiga tugevaks muutuda, järskude liigutuste korral võib lihas rebeneda või lihas kõõluse küljest rebeneda, või rebeneb kõõlus luu küljest. · normaalse negatiivse tagasiside rikkumine- meesuguhormoonide kõrgem tase veres, seetõttu pidurdub loomulik regulatsioon, hüpotaalamus ei produtseeri gonadoliberiine, füsioloogiline stiimul testistele on nõrk, sugunäärmed on ilma tööta, hakkavad atrofeeruma. Sugunäärmed ei pruugi normaalselt tööle hakata, funktsioon ei taastu, impotentsus isegi kui dopingu ära jätta. Naistel kõrvalmõjud: · lihase, kõõluse traumad- lihased muutuvad tugevaks · meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, rasvkude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks
Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses.
a. lõpul kaob , silmapilgutusrefleks - püsiv, põlverefleks - püsiv Imikute uurimine Mitteverbaalse käitumise (luti imemise mustri ja intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm) jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul Emotsioonid - Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline empaatiavõime arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas
meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. 23 * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? 24 [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!
vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased tingitud refleks – konkreetse indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunev, harjumuslik kohanemisreaktsioon (isikupärased, paindlikud, plastilised) ärritajate vahel seoste loomine – algselt mittesignaalne stiimul või situatsioon muutub signaalseks, seostudes tingimatuga operantne õppimine – efekti reegel: ebasoodsatele tulemustele viivaid liigutusi ilmenvad väiksema tõenäosusega, soodsatele tulemustele viivad liigutused kinnistuvad toiming pidurdub kui positiivse kinnituse asemel kasutada negatiivset kinnitust MÄLU FUNKTSIONEERIMISE ALUSE KOLM PROTSESSI: 1) MEELDEJÄTMINE Uue informatsiooni viimine ja kinnistamine mälu uute teaveesinduste moodustamise ja uue teave
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
Majanduskriis levis USA-st ka Inglismaale, kus tootmine langes suhteliselt vähe, sest ka nende eelnev tõus oli olnud suhteliselt väike. Tööstus sõltus sisseveetavast toorainest. Tooraine tuli kolooniatest, järelikult oli toodang konkurentsivõimelisem. · Nael devalveeriti. · Kehtestati kaitsetollid kogu Briti impeeriumile. (piirati teistest riikidest sissevedu) Briti impeeriumis elas tol ajal ¼ rahvastikust, mis moodustas suure turu. Inglismaal puudus aga stiimul konkurentsivõimet suurendada. Sisepoliitikas oli olukord selline, kus valida said mehed alates 21. eluaastast ja naised 30. Inglismaal oli Tööerakond ehk Leiboristlik partei. Kuna valijaskond suurenes tööliste arvelt, siis leiboristide osatähtsus tõusis ning nad tõrjusid kõrvale ühe varasema suurema partei Liberaalid. Pärast I MS on olulised konservatiivid ja leiboristid. Iirimaal oli puhkemas kodusõda autonoomia pärast. Kuna puhkes I MS, siis autonoomiaseaduse
Venemaale. 1952 okupatsioon lõppeb. Liitlased tellivad uue põhiseaduse: parlamentaarne vabariik. Artikkel 9 keelab Jaapanil omada sõjaväge ja kaitsekulutused võivad moodustada 1% SKPst. Jaapani kodanike reparatsioonid- üle 5 mil kodaniku naaseb Jaapanisse peale sõja lõppu: toidu ja kodude puudus. 1960-80 Imeline majanduskasv: maa reform, Korea sõda, tehaste buum. Kolm noolt: Fiskaal stiimul, rahanduse lihtsustamine, struktuursed reformid. Suhted Hiinaga; Ajaloolised rivaalid: 1895 Sino-Jaapani sõda (Jaapanile Senkaku saared). 1915 a. 21 nõudmist 1937 Teine Sino-Jaapani sõda (Jaapani sõja kuriteod hiinlaste vastu). Vaidlusküsimused: Senkaku saared, meerealused nafta varud, õhtutõrje tsoon Hiina poolt ja teised Hiina agressiivsed sõjalised torkimised. Yasukuni Shirine- kollektiivne mälu eelnenud sõndumustest, “shirinel” tähendus erineb rahvuseti
(koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika
tekib muutus käitumises. Organisatsioonikäitumises aitavad õppimise seaduspärasused mõista, kuidas kujunevad tööülesannete täitmiseks sobivad käitumismudelid. Õppimist võib vaadelda kahes vaatepunktist- biheivioristlikust ja kognitiivsest. Biheivioristlik käsitlusviis analüüsib, millised stiimulid (S) (objektid ja nähtused) kutsuvad esile teatavat tüüpi reaktsiooni (R) ja ka vastupidi- teades reaktsiooni, oletada, milline stiimul seda esile kutsub. Klassikaline biheiviorismi valem on S R ja käsitletakse, kuidas keskkond ja inimkäitumine on omavahel seotud. Biheiviorismi väljapaistev esindaja on Thorndike, kes kirjeldas seaduspärasust, et inimene tahab korrata positiivset kinnitust leidnud tegevust ning püüab vältida soovimatuid tulemusi esile kutsunud tegevust. Emotsioonidel on õppimisprotsessis oluline roll. Watson ja Rayner näitasid juba 1920.
lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Lühimenetlust ei kohaldata: 1) kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse; 2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega. Mant e stiimul: Kui lühimenetluses tehakse otsus, siis vähendatakse karistus 1/3 võrra väiksemaks. Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest: 1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused; 2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses;
et kui naine saab rahulduse seksist, siis sünnivad puudega lapsed. Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14
neuropeptiididele, mida peeti ainult ajus olevateks, nagu enkefaliinid ja endorfiinid, on ka sooles olemas opiaadiretseptorid. Näärmerakke on eriti rohkelt maos ja peensooles. Endokriinsed rakud toodavad hormoone, mis toimivad kas vere kaudu või parakriinselt. Parakriinselt toimib näiteks histamiin (mao limaskesta ECL-rakkudest parietaalrakkudele). Endokriinrakud paiknevad seedekulglas difuusselt, kuuluvad difuussesse neuroendokriinsesse süsteemi, mille rakke seedekulglas paarkümmend. Stiimul hormooni või peptiidi vabanemiseks toimib uitnärviärrituse või GI endokriinsetel rakkudel soolevalendikus olevate retseptorite toimel. Hormoonide regulatsioon toimub seega eelkõige toidu koostisosade otsese kontakti kaudu endokriinselt aktiivsete rakkudega vastavas soolelõigus, vähem hormooni (peptiidi) veretaseme kaudu. GI hormoone võib vastavalt nende aminohapete järjestusele ja toimele jaotada rühmadeks. Üks rühm moodustub gastriinist ja koletsüstokiniinist, mis omavad
eesmärk, jõuda jälle kaslasesse ja seal areneda lõpuni Hirmutunne ja riskijulgus · Ei ole üks-üheselt seotud sõltub ka paljudest muudest faktoritest o Nt linnud ju riskivad kaitses oma poegadega pesa o Ka ema kaitseb on lapsi palju julgemalt kui ise-ennast · Õpitavad hirmureaktsioonid o Seotud kõrgemate ajupiirkondadega o Siis kui mingi stiimul tekitab seletamutut hirmu o Nt hirm hiirte ees (nt pimedas hirmu märkamine) o Hirm koerte ees (kui nad on inimest hammustanud) o Hirm lendamise ees (filmidest) o Hirm vaimude ja üleloomulike jõudude ees (filmid, jutud) o Väike Albert · Geneetilise eelsoodumusega hirmureaktsioonid o Nt inimesel on geneetiliselt määratud hirm igasuguste roomavate objektide ees
armastusega. Me teame, mida me tahame, aga me kardame meie ümber olevatele inimestele haiget teha neid oma unistuste täideviimise nimel hüljates. Me ei mõista, et armastus annab vaid veelgi hoogu, mitte ei takista meid edasi minemast. Me ei mõista, et need, kes siiralt soovivad meile head, tahavad, et me oleksime õnnelikud ning on valmis saatma meid meie reisil. [4] Kui oleme aksepteerinud, et armastus on stiimul, seisame silmitsi kolmanda takistusega: hirmuga lüüasaamise ees meie teekonnal. Meie, kes võitlevad oma unistuste eest, kannatame palju rohkem, kui see ei õnnestu, sest me ei saa minna tagasi vana vabanduse juurde: ,,Ah, ma ei tahtnud seda nii või naa." Me tahame seda ja teame, et oleme panustanud sellele kõik ning isikliku kutse teekond ei ole lihtsam kui mõni teine teekond, välja arvatud, et meie süda on sellel teekonnal. Siis peame olema valmis olema
1 Loomeprotsess Sageli on loomingulisusele julgustamise puhul protsess tähtsam kui lahendus või lõpptulemus. Tulemused võivad olla lühiajalised, aga protsessi käigus õpitul on eluaegne väärtus. Loomingulisus tähendab ka hoiakute kujundamist, kuna loomingulisus on üks viis mõtelda ja mõtlemisviis kujundab inimese hoiakuid. Just hoiak võib anda tõuke loendamatutele loomingulistele mõtetele. Viide rühma on koondatud erinevad loomeprotsessi kirjeldavad etapid: · Stiimul loominguline mõtlemine ei sünni tühjusest, see vajab mingisugust stiimulit, mingisugust alusmaterjali, millele midagi rajada. Väljakutse, mille esitab lapse mõttetegevusele kas lapsevanem või õpetaja, päästab valla loomingulise seisundi. Uudishimu. · Avastamine toetada avastamisprotsessi ja süüdata lapses loominguline impulss ongi õpetamise ülesanne. Selleks, et loominguliselt mõelda, peab laps olema võimeline rohkem juurdlema ja vaatama enesestmõistetavatele
enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes suudaks saada sealt põllumajanduse saadusi riigi äratoitmiseks. 40) Kirjelda põlise rendi süsteemi (feodalismi) olemust? Maa oli killustunud, puudus kindel omanik, kes oleks efektiivsest kasutamisest huvitatud. Nii rentnikul kui pärisorjal puudus stiimul kasutuses oleva maa parandamiseks ja sellesse investeerimiseks. Feodaalil puudus huvi maatüki ülestöötamise vastu, sest tal oli piiratud õigusega omanik. Maad kasutati kollektiivselt, seega puudus arenguperspektiiv ja huvi midagi paremini teha. 41) Milles seisneb põllumajanduspööre/põllumajandusrevolutsioon? Kuna põllumajanduspöörde tulemusel algas linnastumine (palju tööjõudu)-
Avalikud hüvised Avalike hüviste tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. Avaliku hüvise tunnused: · on kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses vabalt saadaval; · ei kaota tarbimisel ühekorraga kogu oma väärtust; · tootmise piirkulu on äärmiselt väike. Avalike hüviste erinevused tavahüvistest: · pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; · optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; · tarbijatel stiimul salata hüvise kasulikkust; · "liulaskmine" ("jänest sõitmine") teiste arvel. Avalike hüviste tootmist finantseeritakse eelarvete kaudu ümber jaotatavate maksutulude arvel. 13 Avaliku hüvise loomiseks vajalike kulutuste katmine võidakse tagada vabatahtliku kokkuleppe alusel. Nõudjad Üks (suur) Vähe Palju Pakkujad (keskmised) (väikesed) Bilateraalne Piiratud
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
