Võimalik vägivaldsete mängude mõju (0)

Võimalik vägivaldsete mängude mõju
Võimalikude vägivaldsete mängude mõjude üle on tihti arutatud, põhjalikku kogemustest lähtuvat uuringut pole tehtud. See uuring viidi läbi 2X2 viisil subjektide vahel uurides vastastikmõjusid tehnoloogia arengu ja vägivalla vahel näidates osavõtjatele (N = 120) nii vanemaid kui ka uuemaid versioone vägivaldsetest ja mittevägivaldsetest mängudest ning mõõtes nende mõju katsealustele (kohaloleku taju, seotus , psühholoogilist virgumist* (physiological arousal), mida mõõdetakse naha juhtivusest), endale teadvustatud virgumist ja tundelist ja kognitiivset agressiooni. Tulemused näitasid, et tehnoloogia areng on suurendanud mängudesse sisseelamist. Ei mängude areng ega ka vägivald ei omanud statistiliselt silmapaistvaid mõjusid mängijate agressiivsetele mõtetele, kuid seal on mõni esialgne tõend, et vägivaldne mäng suurendas mängijate vaenulikkuse seisundit . Teoreetiliselt ja praktiliselt mõistaandvad tõendite üle on arutatud ning tulevaste uuringute jaoks on antud soovitusi .
Muretsedes võimalike negatiivsete mõjutuste pärast, mis kaasnevad vägivaldsete mängudega on tehtud palju uurimusi, lähtudes kümnetest meta -analüütilistest uurigutest, mida on avaldatud perioodiliselt rohkem, kui kahekümne aasta jooksul otsides seoseid vägivaldse käitumise ja videomängude vahel. Mõned teadlased väidavad, et on piisavalt tõendeid, et seostada päriselu vägivaldsus videomängudega (e.g., Bushman & Anderson , 2002), kuid teised püsivad veel endiselt arvamusel, et seos nende asjade vahel pole siiamaani piisavalt kinnitatud tõendite abil ning ei pruugi sugugi eksisteeridagi seost videomängude ja vägivaldsuse vahel. (e.g., Griffiths, 1999; Scott , 1995; Williams & Skoric, 2005).
Üks masendav fakt, mis kaasneb uurimustega on see, et videomängud arenevad tohutu kiirusega pakkudes üha tõelisemaid mängu kogemusi, mõjutab suuresti vanemate uuringute usutavust (tõesust) kuna olukord on muutunud. On ka teadlasi, kes on kindlal veendumusel, et selline tehnoloogia areng toob endaga pikemas perspektiivis kaasa väga negatiivseid mõjusid ühiskonnale. Näiteks teadlased Bensley ja van Eenwyk väidavad uuringute põhjal, et videomängud ei too endaga kaasa agressiooni, kuid nad on ka arvamusel, et selliseid tulemusi võivad näidata uuringud, mis on tehtud uuemate ja realistlikumate mängudega.
Käesolev uurimus püüab anda tagasihoidliku panust teadusesse
uurides psühholoogilisi mõjusid tehnoloogi arengus vägivaldsete ja rahulike videomängude alal. Keskendutakse tulemustele faktoriaalest* (factorial) eksperimentidest , mis uurib nii tehnoloogilise edasiarenduse, kui ka vägivaldse mängukeskkonna mõjusid mängijatele (sisseelamine ja agressiivsed mõtted ja tunded).
Agressiivset tunnetust mõõdeti kasutades Anderson, Carnagey ja Eubaksi poolt modifitseeritud Bushman´i sõnade ühendamise ülesannet, kus osaleja hindab agressiivsete ja mitmemõtteliste sõnade paare . Anderson väitis, et vägivaldsus stiimul suurendab osalejatel agressiivset mõtlemist, mille tagajärjel mitmetähenduslikud sõnad tõlgendatakse agressiivsemal viisil. Katsealused pidid vastama 9 punkti süsteemis, kus 1 tähendas, et sõnad pole sugugi sarnased ning 9, et tegemist on sünonüümiga. Test näitas, et vägivaldne mõtlemine oli suurem rahuliku mängu puhul ja väiksem vägivaldse mängu puhul.
Kaasa haaratavust mõõdeti sellistele küsimustele nagu „Kas olid tugevalt haaratud mängust?“, „Kas panid tähele enda ümbertoimuvat tegevust?“, „Kas olid haaratud mängu eesmärgist?“, etc. Küsimustele vastati seitsme palli süsteemis, kus 1 tähendas mitte üldse ning 7 täielikult.
Katses osalenud inimesed mängisid videomänge keskmiselt 29 tundi nädalas. Sarnasus seitsme punkti skaalal mängude vahel osalejate arvates oli keskmiselt 3.27 ning mängude elulähedus seitsme punkti skaalal keskmiselt 3.12.
Testi tulemusena järeldati, et tehnoloogia areng on suurendanud mängijate sisseelamist, kuid mingeid märgatavaid muutusi inimese agressiivses mõtlemises see kaasa pole toonud . Vägivald ei mõjutanud mängu sisse elamist või agressiivseid mõtteid, kuid võis suurendada vaenulikkust. Seda viimast järeldust ei peaks tõlkida tingimata vägivalla mõjuna.
Kokkuvõttes videomängude areng toob kaasa endaga kaasatõmbavamad, huvitavamad ja erutavamad kogemused mängijatele. Neile, kes loodavad mängust saada, kas õpetliku või meelelahutuslikku kogemust on tulevik paljulubav. Neile aga, kes muretsevad, et üha rohkem põnevust ja sisseelamist pakkuvad mängud viivad sõltuvuse või imiteerimiseni võib olla see üsnagi tülikas.