ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina, muundades meh energiat elektrien või pidurina, mil meh ja elektren muunduvad masinas soojuseks. EELISED: väiksed mõõtmed, kiirust saab sujuvalt muuta sagedusmuunduritega, tugev konstruktsioon ja harjade puudumine, PUUDUSED:Pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Ei ole nii lihtne ümberlülitada teispidi pöörlemiseks(kommutm). Töökindlus suurem ja hind odavam. ASÜNKR JA ALALISMTORI PÖÖRLEMISKIIRUS Asünkrmootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust, faasi muutmine
gradW p = i + j+ k x y z Jõu ja potentsiaalse energia seos r F = - gradW p F = gradW p 27. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaaniline energia on: W = W p + Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. W k + W p = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. 28. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne.
Mõnes kohas on hõõgniit pisut peenem, sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka soojuse eraldumine ning temperatuuri tõus, mis omakorda veelgi kiirendavad selles kohas niidi peenemaks põlemist. Loomulikult on sellised peenemad kohad tundlikumad ka igasuguste põrutuste ja vibratsiooni suhtes. Hõõglambil on vähene kasutegur: ainult 5–10% tarbitavast elektrienergiast muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 90–95% muundub tarbetuks soojuseks. 2 Halogeenlamp Sinaka külma valgusega halogeenlamp (Cool Beam) võib nimest hoolimata valgustit lubamatult kuumendada, eriti siis, kui lamp paigaldatakse valesse valgustisse, millel on sellise lambi kasutamist keelav tähis Halogeenvalgustis paiknev lamp on väga kuum, mõnel juhul üle 500 ºC. Seepärast võivad kergesti süttida valgusti külge riputatud ja lambi lähedale asetatud esemed. Halogeenlambi kvartsklaasist kolbi läbib ka kahjulik ultraviolettkiirgus, mille
Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: U I=GU või I = . R Võrdetegurit G selles seoses nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Takistust põhjustavad jõud, mis laengukandjate suunatud liikumist pidur- dades muundavad juhile rakendatud elektrivälja energiat soojuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühi- kulise tugevusega vool: U R= . I Takistuse mõõtühikuks on oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper 1V
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunakiired - suht suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole küllaldane, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi neid neelavates ainetes. Energia muutub soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. UV kiirgus- see on päikesespektri kõige aktiivsem osa. Neis on piisavalt energiat, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi nii substraadis kui nitraadis. Kõige kõrgema bakterisiitse toimega on kiired lainepikkusel 250-260nanom. Kiirguse effektiivsus sõltub kiirguse doosist, neeldunud energia hulgast ja kiiritatava substraadi omadustest. Väikesed kiirguse doosid võivad mikroobide elutegevust isegi stimuleerida
Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunakiired - suht suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole küllaldane, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi neid neelavates ainetes. Energia muutub soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. UV kiirgus- see on päikesespektri kõige aktiivsem osa. Neis on piisavalt energiat, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi nii substraadis kui nitraadis. Kõige kõrgema bakterisiitse toimega on kiired lainepikkusel 250-260nanom. Kiirguse effektiivsus sõltub kiirguse doosist, neeldunud energia hulgast ja kiiritatava substraadi omadustest. Väikesed kiirguse doosid võivad mikroobide elutegevust isegi stimuleerida
Elastse põrke tagajärjel kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia selle käigus ei muutu. Mitteelastsel ehk plastsel põrkel jäävad kehad kokku, moodustades liitkeha ning liikumisenergia muundub osaliselt või täielikult mingit muud liiki energiaks, tavaliselt soojuseks. Kuuli tungimine klotsi sisse on mitteelastne põrge. Leiame impulsi jäävuse seadust kasutades, kui suure kiirusega hakkab libisema paigalseisev klots, millesse jääb kinni teadaoleva massi ja kiirusega lendav püssikuul. Uuritav süsteem, milles kehtib impulsi jäävuse seadus, koosneb antud juhul kahest kehast -- kuulist ja klotsist
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
Kui silmamunal lõikehaav või vigastus ära puutu, ärrita ega seo seda. Kui võõrkeha on silmas ära tõmba seda välja. 14 Pane kannatanu lamama, rahusta teda. PÕLETUSED 1 . Põletus on kuumuse toimel tekkinud kahjustus. Põletusi põhjustavad tuleleek, aur, kuum vedelik või ese, söövitavad kemikaalid. Põletushaavu põhjustab ka elektrivool, mis muutub kudedesse tungides soojuseks. Põletus tekib siis, kui kudede temperatuur tõuseb üle 45 °C. 2. Mis on 9 % reegel? Põletuspinna suurus määratakse protsentides keha pinnast: pea, rind, kõht, käsi, selg tagumik, jalg (2*9%) - kõigi pindala on 9% kogu täiskasvanud inimese kehapinnast.9% kehapinnast, tekib täiskasvanul sokk. 3 . Põletusastmed I järgu põletus kui põletus on olnud võrdlemisi kerge ja tekitanud ainult nahapunetuse. II järgu põletus kui põlenud kohale on tekkinud villid
Kõik protssessid jagatakse: 1) Tagastatavad 2) Tagastamatud Tagastatava protssessi üheks eeltingimuseks on termodünaamilise tasakaalu olemasolu. Tagastatavaks nimetatakse protsessi, mis võib kulgeda läbi ühtede ja samade tasakaalu olekute (AI; AII; AIII; AIV jne.) nii otsesuunas (A-B) ja vastassuunas (B-A). Kõik reaalsed protsessid on tagastamatud, tagastamatust põhjustab see, et reaalsete protsesside korral on tegemist hõõrdumisega. Hõõrdumisel töö muutub soojuseks , järelikult gaasi temperatuur tõuseb tekivad keerised. Ringprotsessiks nimetatakse protsessi, mille kulgemise käigus termodünaamiline keha (gaas, aur) läbides rea vahepealseid olekuid tuleb tagasi algusesse (e. Sooritab ühe tsükli). Ringprotsessid jaotatakse termodünaamilise keha liikumise suuna alusel. 1) Otsesesteks protsessideks 2) Pöördring protsessideks Otseste ringprotsesside alusel töötlevad kõik soojusmootorid ja nendes ringprotsessides tehakse kasulikku tööd
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
16. Kõrglahutusega spektraalanalüüsi kasutamine taimkatte kaugseires. (Klorofüllisisalduse määramine, lehtede veesisalduse määramine, ksantofülli tsükli kaugseire). 17. Fluorestsents. (Fluorimeetrid, taimede fluorestsentsi kasutamisest kaugseires). Võimaldab diagnoosida taimede füsioloogilist seisundit. Fluoromeeter kasutab lühikesi moduleeritud valgusimpulsse taimelehe fotosünteesi mõõtmiseks. Lehes neeldunud valgusenergia kasutatakse fotosünteesiks, muutub soojuseks või kiiratakse välja fluorestsentskiirgusena. Viimased kaks on olulised siis, kui kiirgus on liiga intensiivne või stressi olemasolu korral. KASUT STRESSI AVASTAMISEKS VÕI SELLE TUGEVUSE HINDAMISEKS. PAM fluorimeetria: Fv/Fm suhe on enamlevinud fluoresentsi uurimistes kasutatav parameeter. Tegeliku ja maksimaalse fluor suhe! Pöördvõrdeline stressi tugevusega. Kui flor rase on madal (Fo) pimedas, kui valgustatakse tugeva vilkuva energiaga (Fm), siis kõrge,
f Berülliumist vms. materjalist valmistatud neutronpeeglid suunavad tuumkütusest välja lennanud neutronid uuesti lõhustuvasse massi tagasi ning annavad neutronile veel ühe võimaluse leida lõhustuv tuum g Ainete radioaktiivsel lagunemisel vabaneb toosama supernoova sisemuses ebastabiilsetesse aatomituumadesse salvestatud energia tuumakildude kineetilise energiana, energiana, mis võib kergesti konverteeruda soojuseks. Seega toimub just see, mis toimubki aatomireaktorites ja tuumapommis. h Tuumaenergeetikas tekkivad radioaktiivsed jäätmed.?
sarnane. Siiski on reproduktsioon ainult üks ilus asi, millel puudub autori signatuur. Tänu sellele puudub tal ka väärtus. Selle tõttu võib teda nimetada sisuliselt ka lihtsalt plakatiks. 20. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid On temperatuur, milleni mustkiirgus tuleb kuumutada, et see eraldaks sama spektrijaotusega valgust. Teiste sõnadega võib mustkiirgurit kirjeldada ka kehana, mis on võimeline neelama kogu valguskiirguse, mille ta vastu võtab ja muutma selle soojuseks, et jõuda värvustemperatuurini, mida väljendatakse kelvinites. Filtreid kasutatakse, et luua leidlikke effektpilte. 21. Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel Värvifitomaterjalidele pildistamisel on väga tähtis näitaja värviedastuse kvaliteet. See sõltub värvifotomaterjali tunnussuurusest (valgustundlikkustasakaalust, kontrastsustasakaalust), igas fotokihis moodustuvate värviainete omadustest,
temperatuuri tõustes. Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Suletud süsteem on selline kehade kogum, kus ei toimu mehaanilise energia muundumist teisteks energia liikideks, näiteks soojuseks. Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub perioodilise välisjõu toimel, näiteks kiikumine. Superpositsiooni printsiip väidab, et elektriliselt laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 109) aastat tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve
neid tekitab elektromagnetilisel induktsioonil esinev pööriselektriväli. Kui mingi metallkeha magnetväljas liigub, siis pöörisvoolude olemasolu pidurdab seda liikumist. Keha kui terviku liikumise kineetiline energia läheb üle laengukandjate liikumise energiaks selles kehas. Võib ka öelda, et laengukandjad liiguvad pööriselektrivälja energia arvel. Elektritakistuse olemasolu tõttu eraldub see energia aga soojusena. Kineetiline energia muundub soojuseks nii nagu tavalisel hõõrdumisel. Kokkuvõte- Lenzi reegel- Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reegel ja Faraday induktsiooniseadus- Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Induktiivsus ja mahtuvus. Endainduktsiooni elektromotoorjõud- Oleme juba
Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. 8 Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Tuntuim konservatiivne jõud on gravitatsioonijõud. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise x mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemis- teljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI- süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m)
Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Tuntuim konservatiivne jõud on gravitatsioonijõud. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemis- teljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI- süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti
Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Tuntuim konservatiivne jõud on gravitatsioonijõud. 9 Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemis- teljest. Jõumoment iseloomustab jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on üks njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti
Punktmass mis on riputatud niidi otsa. Ta on füs pendli erijuht. kui tähistame l'=I/ml, saame matemaatilise pendli võrrandi. See on füüsikalise pendli redutseeritud pikkus. T=2l/g Mat pendel võngub harmooniliselt väikeste võngete korral. 15. SUMBUVAD VÕNKUMISED: Harmooniliste võnkumiste võrrandi tulemusel oletasime, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalses võnkuvas süsteemis esinevad aga ka takistusjõud mille mõjul süsteemi energia kahaneb (läheb soojuseks näiteks). Kui aga energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võnkumised sumbuma. Kui võnkumised on vabad siis süsteem mis on välisjõudude poolt tasakaalust väljas või on saanud välisjõududelt algtõuke on jäetud vabaks ning temas mõjuvad vaid keskkonnatakistus ja kvaasielastsusjõud. Takistav jõud f=-rv=-rx' on takistustegur ja v on võnkuva keha kiirus ma=-kx-rx' /m
Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus. Katla aurutoodanguks on 200 t/h, auru rõhk 15 MPa, ülekuumendustemperatuur 540 oC, toitevee temperatuur 210 oC, kütuse kulu on 4.45 kg/s. Katel on projekteeritud töötada maagaasil ning arvesse on võetud, et katel peab olema trummelkatel. Kolle on aurukatla osa, milles toimub kütuse põlemine ning selle tagajärjel keemilise energia muundumine soojuseks. Kolle on ka ühtlasi soojusvahetusseade, kus kõrgetemperatuuritele küttepindadele. Gaaside kõrge temperatuuri tõttu toimub soojusvahetus koldest peamiselt kiirguse teel. Kolde esiseina on paigaldatud 4 põletit kõrgusele 2.9 m. Põletite ambrasuuride läbimõõt on 800 mm. Kolde laius on 5.74 ja sügavus on 5.6 m. Peamiseks suurusteks, millest sõltub maagaasi põlemisstabiilsus, on: väävli
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. (7) Veenusel on tihe atmosfäär (ligi 100 korda tihedam Maa omast) ja alaliselt pilves ilm. Pilvi läbinud päikeskiirgus neeldub planeedi pinnases ja muundub soojuseks. Soojust aga tihedad pilved kosmosesse tagasi ei lase. Seetõttu on Veenuse pind kuumenenud rohkem kui 480 ºC. (1:13) Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. (6)
· Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Amortisaatoritega vedrud Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. 09 2.2. Millised on amortisaatori põhifunktsioonid? · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime.
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
CO(NH2)2. Valgud on asendamatu toiduaine, lisaks bioenergeetilisele funktsioonile on nad ehituskivideks organismile vajalike keeruliste ühendite sünteesil. Süsivesikute ja valkude oksüdatsioonil vabaneb energiat 16…17 kJ/g, rasvade oksüdatsioonil 37…40 kJ/g. Organismi energiavarudest moodustavad rasvad 20…25%, valgud 15…20% ja süsivesikud ~60%. Toiduainete keemiline energia muundatakse osaliselt soojuseks, osaliselt teiste ühendite keemiliseks energiaks — sünteesitakse uued energiarikkad ühendid, nt: adenosiin-5’-trifosfaat (ATP) kreatiinfosfaat fosfoenoolpüroviinamarihape Neist kõige tähtsam — ATP. Sünteesitakse rakus, ta on rakus asetsev energiaakumulaator. Väga mobiilne energiaallikas, mille hüdrolüüsil vabanenud energiat saab organism iga hetk kasutada. Miks on evolutsioon valinud vaheastme ATP näol? Energeetiliselt oleks kasulikum kasutada otse
Niisiis pidurdavad päeval pinnase soojenemist ja energiast kaob, halo heledus on tekivad nagu halodki valguskiirte päikesekiirgus neeldub aluspinnas ja öösel selle jahtumist. Seetõttu väheneb väiksem kui vikerkaarel. Ringi sisemine peegeldumisel ja murdumisel pilvede muutub soojuseks. pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine osa on teravalt kujundatud, välimine osa jääkristallides. võrreldes palja maaga. sulab taustaga. Vahe värvid on laialivalguvamad kui vikerkaares. Kui Virmalised Maapinna puhul see jaguneb järgmiselt:
kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W (vatt). W = A/t. Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus keha või aine liikumist takistab aineosakeste vaheline jõud hõõrdepindadel. Hõõrdumise tõttu muundub osa liikumist põhjustavat energiat soojuseks. Elastsus on keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju. Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest, näiteks hapnik (O2) ja raud (Fe). Liitaine koosneb
(kontuur 1) id2 = id1, sest dioodil VD on vastupinge ja diood voolu ei juhi. Voolu kasvamise kiirus on määratud pinge ja ahela aktiiv-induktiivtakistustega. Ahela väljalülitamisel vool läbi PL katkeb. Samas ei saa induktiivsust sisaldava koormusahela vool muutuda hetkeliselt nulliks, sest induktiivsuses salvestatud energia ei kao ja see tuleb muundada. Koormusvool lülitub ümber vabavooludioodi ahelasse (kontuur 2) ning induktiivsuse energia muundub koormuse aktiivtakistuses soojuseks. Kui 2. kontuuri vool sumbub nulliks enne kui lüliti PL taas sulgub, tekib ahelas katkevvoolutalitlus. Piir pidev- ja katkevvoolutalitluse vahel sõltub toite- ja koormusahela parameetritest ning lüliti suhtelisest lülituskestusest. 131 Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur
Kuidas mahtuvuslikku takistust tähistatakse? Mis ühikutes mahtuvus- takistust mõõdetakse? 7. Ohmi seadus kondensaatoriga vahelduvvooluahelale. 8. Milline on ühe mikrofaradise mahtuvusega kondensaatori mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule ja milline on kahe mikrofaradise kondensaatori mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule? 9. Milline on vooluringi keskmine aktiivvõimsus? 10.Kas kondensaatoriga vooluahelas elektrieneria muutub soojuseks? 11.Kas kondensaatoris tekib energiakadu? Kirjutada kondensaatori aktiivse võimsuse valem. 12.Kirjutada kondensaatori reaktiivse võimsuse valem, Kuidas reaktiivset võimsust mõõdetakse ja mis on mõõtühikuks? 51.Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 1. Millist kolmnurka nimetatakse pingete kolmnurgaks? Teha joonis. 2. Mida nimetatakse näivtakistuseks, millise tähega näivtakistust tähistatakse? 3. Kirjutada näivtakistuse arvutamise valem. Mida tähendavad
selle erinevusega, et kondensaatori laadimisega ei toimu mitte läbi alaldisisetakistuse vaid läbi filtri takistuse. Seetõttu toimub kondensaatori laadimine aeglasemalt ning pingemuutus laadimisel on väiksem. Pingemuutus tühjenemisel sõltub nii kondensaatori mahtuvusest kui ka tarbija takistusest. RC-filtri puuduseks on suhteliselt madal kasutegur kuna filtritakistusel tekib pingelang ning täiesti märgatav hulk energiat muutub soojuseks. Nimetatud põhjusel leiab RC-filter kasutust ainult väikeste koormusvoolude korral. Silufiltri toime iseloomustatakse silumisteguriga, mis näitab mitu korda väheneb pulsatsioon silufiltri toimel q=Dsis/Dvälj. RC-filtri takistusel tekkiva pingelangu tõttu väheneb ka toiteseadme väljundpinge. (LC skeem) LC-filter on märksa täiuslikum, kuna ta sisaldab kaht energiat salvestavat elementi:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine
enam kuhugi kulgeda. Kui G>0 , siis ei saa protsess kulgeda. Kui organismi Gibbsi vabaenergia jõuab minimaalse tähendaks, et organism peaks kogu aeg sööma. Seepärast väärtuseni ehk tasakaaluolekuni, tähendab see organismi muudetakse rakkudes toitainete keemiline energia osalt surma. Selle vältimiseks tarbib organism pidevalt madala soojuseks ning osalt muude keemiliste ühendite (energiarikaste ehk makroergiliste ühendite) S ja kõrge G -ga toitaineid ning väljutab kõrge energiaks, mida saab siis hiljem vajadusel kasutada. Need ühendid on: S ja madala G -ga jääkaineid. Tulemusena on
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine
1 temp. Veeaur atmosfääris on osa hüdroloogilisest tsüklist, mis kujutab endast suletud süsteemi, kus Maal piiratud kogustes leiduv vesi ringleb aurumise ja transpiratsiooni, kondenseerumise ja sadestumise teel ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi. 8.Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal kondenseerub või sublimeerub ja moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis võib öelda et pilv (samuti ka udu) on kuhjunud veepiiskade või jääkristallide hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad,
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, ves...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
16. Füüsikaliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Kiirgusenergia toimib mikroobidele nii rakusiseste kui ka keskkonnas toimuvate füüsikaliste või keemiliste muutuste kaudu. Kiirituse efektiivsus sõltub kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Infrapunased kiired on suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirgus päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgus tekib radioaktiivsete elementide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ning molekulaarstruktuurid
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Hapestumine ehk happeline depositsioon - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Osoonikihi lagunemine kasvuhoonegaasid Happeline depositsioon - happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes Happesademed panevad maapinnas liikuma seal leiduvad raskemetallid, mis võivad tekitada tõsiseid terviseprobleeme Osoon e trihapnik on ainus atmosfääri gaas, mis tõhusalt päikese ultravioletkiirgust absorbeerib. Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Osoonihulk muutub sõltuvalt aastaaegadest.. Ehk päikesest ja sellest, millal puud lehte lähevad. Põhjapoolkeral on o3 sisaldus suurim kevadel ja väikseim sügisel. Stratosfääri sattunud v Ga pikaealised ühendid, mis hävitavad osooni, osooni tekke ja hävingu tasakaal on häiritud ja stratosfääri osoon on hakanud vähenema. Broom on suurimad osoonikihi lagundajaid. Mida vähem osooni stratosfääris, seda rohkem on maapinnale jõudvat UV kiirgust.
maandumisel. • Teivashüppaja, kelle raskuskese asub maapinnast 1,1 m kõrgusel, saavutab hoojooksul kiiruse 9,5 m/s. Milline on suurim kõrgus, mida tal on võimalik ületada, kui kogu liikumisenergia muutuks potentsiaalseks? • Leia pidurdustee pikkus auto jaoks, mis sõidab kiirusega 54 km/h teel, mille hõõrdetegur on 0,7. • Kummipall kukub 5 m kõrguselt. Millisele kõrgusele lendab see tagasi, kui põrkel muutub pool energiast soojuseks? Energia jäävus looduses ja tehnikas,Jõumasinad • Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. • Jõumasinate käimapanekuks kasutatakse erinevaid energialiike. Tuule kineetiline energia paneb tööle tuuleturbiinid ning kõrgele kogutud vee potentsiaalne energia käivitab hüdroturbiine. Sõidukite liikumapanekuks kasutatakse enamasti mootoreid, milles tehakse tööd kütuse põlemisel eralduva soojusenergia arvel
· raketikütusena, · metanooli ja mootorikütuste tootmisel, · metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C), · keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Katlad Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad aga vabanenud soojuse ülekandmiseks
TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on idea...
kondensaatori mahtuvus, võrreldes õhukonsensaatoriga. Õhu ja gaaside dielektrilise läbitavuse väärtus 1, kuival puidul 2...4 olenevalt liigist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vahelduvvoolu korral väheneb voolu sageduse suurenemisel, puidu niiskuse suurenemine tõstab seda konstanti. Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muutuvad soojuseks. Sellist nähtust kasutatakse ära nt puidu kuivatamisel ja liimimisel. Kõrgsagedusväljas soojeneb niiskus palju kiiremini kui puit ja seega saab niiskus kiirelt eralduda. PUIDU MEHAANILISED OMADUSED Tugevus- vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust. Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteeme on ainete vahetuse intensiivsuse järgi teiste ökosüsteemidega väga mitmesuguseid. Ökosüsteemides toimub pidevalt tuhandeid protsesse. Kõiki neid paneb käima energia, mis enamikul juhtudest tuleb päikeselt. Maale saabunult päikesekiirgus neeldub esemetesse ja muundub soojuseks. Soojus hajub pikalainelise kiirgusena tagasi maailmaruumi. Osa päikesekiirgusest salvestub fotosünteesi käigus keemiliste ühendite sidemete energiaks. See energia vabastatakse sealt taas hingamisprotsesside kaigus ja muundub soojuseks. Soojus pole elusorganismidele energeetilisteks vajadusteks kasutatav (mingit kasu sellest muidugi on aga söönuks soojusest ei saa keegi) hajub jälle maailmaruumi. Aineid märkimisväärsetes kogustes Maale juurde ei tule ja vähemaks ka ei jaa
keskkonnas,on võrdne sageduse V ja elastne. Kui selle mõni osake viia välja lainepikkuse korrutisega. tasakaaluasendist ja lasta vabaks, siis hakkab osake võnkuma. Tekib sumbuv võnkumine, v= V= /T sest osake on seotud teiste samasuguste Vaakumis heli ei levi,kuna seal osakestega keskkonnas. Osa võnkeenergiast keskkonnaosakesed puuduvad. muundub soojuseks, osa kandub üle (0,t)=acos t naaberosakestele. Need hakkavad samuti võnkuma. Nii tekib võnkumise levimine (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt toru mööda, siis õhku mööda. t=S/V
rooli- ning pidurisüsteemi toitmiseks. Pumpratta (hüdrotransormaatori sisendvõll) ja turbiinratta (hüdrotransformaatori väljundvõll/käigukasti sisendvõll) ühendamine ja lahutamine lock-up'i abil toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine. Käigukasti karter täidab samaaegselt ka õlipaagi funtktsioone. Tal on õlitäitetoru, õli väljalaskekork, õlitaseme kontrollkraanid (maksimum ja miinimumtase) ja/või läbipaistev õlitaseme mõõtevoolik või õlimõõtevarras ning õliringluse kaksikfilter. Käigukasti hüdrosüsteem on ühenduses õlitussüsteemiga ja tal on eriline õlijahuti, mis on
* R a a d io im p u ls ig a k a a s n e v Kui mingil ajahetkel ti lülitiga S katkestada LCs võnkeringi i i r d e p r o t s e ssisendpinge s singnaaligeneraatorist G (joon a), siis võnkeringis salvestunud energiast osa muutub võnkeringi kaotakistuses soojuseks ja võnkumised sumbuvad. Vooluvõnkumiste amplituut väheneb seejuures eksponendi järgi ajakonstandiga: 1 Q 2 f 0 L , kus Q 2 f f 0 R 2f – võnkeringi läbilaskeriba f0 – resonantssagedus Mida suurem on Q, seda kitsam on läbilaskeriba ja seda suurem on ajakonstant ning seda aeglasemalt sumbuvad võnkumised.
Saksamaal keelatud. · Ultraviolettkiirgus. Kasutatakse sissevoolava ja väljavoolava ve desifitserimiseks. Elavhõbedalambid , mis annavad 254nm UV kiirgust. Veekihi suurim paksus 6 mm . Vähemefektiivne vees, mis sisaldab näiteks humiinhappeid,lahustunud rauda või igasuguseid suspensioone.Surmab patogeene. · Osoon (0). Kasutatakse isegi suurte mereveega basseinide desifitseerimiseks. 90% osonaatoriteks kasutatavast elektrienergiast muutub soojuseks, seda kasutatakse osonaatorisse mineva õhu kuivatamiseks, sest märjas õhus saadakse vähm osooni ja tekib lämmastikhape. Surmab 10 edukalt bakterid. Konsentratsioon ei tohi ületada 0,002 mg/l ,et kalu mitte kahjustada. Osooni ,,poolestusaeg" on 20 minutit. Osoonihulga vähendemist saab kiirendada UV kiirgusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
