Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soojuseks" - 333 õppematerjali

soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril.
thumbnail
4
doc

Energiaprobleemid maailmas - Seminari ettekanne

Energiat hangime looduses juba olemasolevatest varudest. Fossiilkütused - kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas - on tekkinud miljoneid aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks , mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
162 allalaadimist
thumbnail
5
doc

11. klassi konspekt

Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q ­ A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K)...

Füüsika
404 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

Mitokondrites on oma DNA, oma RNAd ja oma valkude süntees. Paljud protsessid on tuuma kontrolli all. 2. Ülesandeks on hingamine raku tasandil - a) toitainete reageerimine hapnikuga ensüümide kaasabil, mille käigus vabaneb järkjärgult energia ning tek vesi ja süsihappegaas. b) ATP süntees kasuteguriga 35 -50%, ülejäänud energia hajub soojusena. Erandiks pruun rasvkude, kus kogu energia läheb soojuseks . Ka teatud ravimid blokeerivad ATP sünteesi ja tõstavad soojuse eritumist kehas, nt aspiriin. Inimestel, kellel söömisjärgselt kehatemp (paar tundi) tõuseb ole 37o, on põletavat tüüpi ainevahetus ja paksuks ei lähe. 3. Arv. Väga kõikuv, teatud juhtudel polegi mitokondreid rakus, nt anaerobioosis; tavaliselt on rakus mõnisada mitokondrit; maksimaalselt suurtes munarakkudes on 106 või rohkemgi mitokondrit. Tegurid, mis mõjut...

Üldbioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Ta on füs pendli erijuht. kui tähistame l'=I/ml, saame matemaatilise pendli võrrandi. See on füüsikalise pendli redutseeritud pikkus. T=2l/g Mat pendel võngub harmooniliselt väikeste võngete korral. 15. SUMBUVAD VÕNKUMISED: Harmooniliste võnkumiste võrrandi tulemusel oletasime, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalses võnkuvas süsteemis esinevad aga ka takistusjõud mille mõjul süsteemi energia kahaneb (läheb soojuseks näiteks). Kui aga energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võnkumised sumbuma. Kui võnkumised on vabad siis süsteem mis on välisjõudude poolt tasakaalust väljas või on saanud välisjõududelt algtõuke on jäetud vabaks ning temas mõjuvad vaid keskkonnatakistus ja kvaasielastsusjõud. Takistav jõud f=-rv=-rx' on takistustegur ja v on võnkuva keha kiirus ma=-kx-rx' /m...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Katla projekt

Omapoolsete valikute põhjendus. Katla aurutoodanguks on 200 t/h, auru rõhk 15 MPa, ülekuumendustemperatuur 540 oC, toitevee temperatuur 210 oC, kütuse kulu on 4.45 kg/s. Katel on projekteeritud töötada maagaasil ning arvesse on võetud, et katel peab olema trummelkatel. Kolle on aurukatla osa, milles toimub kütuse põlemine ning selle tagajärjel keemilise energia muundumine soojuseks . Kolle on ka ühtlasi soojusvahetusseade, kus kõrgetemperatuuritele küttepindadele. Gaaside kõrge temperatuuri tõttu toimub soojusvahetus koldest peamiselt kiirguse teel. Kolde esiseina on paigaldatud 4 põletit kõrgusele 2.9 m. Põletite ambrasuuride läbimõõt on 800 mm. Kolde laius on 5.74 ja sügavus on 5.6 m. Peamiseks suurusteks, millest sõltub maagaasi põlemisstabiilsus, on: väävli...

Katlatehnika
153 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lained

8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks , osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z...

Füüsika
173 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

11. Kas arvutustehnika kasutamine ülesannete lahendamisel teeb elektrotehnika õppijale selgemaks või segasemaks? Oleneb inimesest, ma arvan. Minu arvates teeb lihtsamaks. 12. Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks , mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. (Soojuslik võimsus eraldub ainult aktiivtakistis). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Reaktiivvõimsus on üldjuhul võrdne induktiivvõimsuse Q L ja mahtuvusvõimsuse QC vahega. See on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu aktiivtakistusel. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus P näivvõimsusest, näitab võimsustegur cos =...

Elektriahelad ja elektroonika...
526 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

Sama arvväärtus kivisöele on ligikaudu 90 gCO2/MJ. Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,35­1,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse....

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vahelduvvool

Aktiivtakistus R vahelduvvooluahelas. Takistus vahelduvvoolule: R Pinge ­ voolu faasivahekord: faasis =0° U IR = R R Takistuses muundub soojuseks aktiivvõimsus: U2 P = U R × I R = I R2 × R = R [W] cos = 1 R Mahtuvus C vahelduvvooluahelas 1 Takistus vahelduvvoolule: X C = 2fC Kondensaator juhib vahelduvvoolu, sest toimub pidevalt tema laadimine - tühjenemine, laadimine vastassuunas - tühjenemine jne. UC IC = XC Pinge-voolu faasivahekord: vool on pingest =90° ees. cos = 0 Et pinge mahtuvusel tekiks,...

Füüsika
251 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vooluringi konspekt

See on kallis ettevõtmine. See sõltub sellest, kus me oleme ja see sõltub päikeselistest ilmadest. Taskuarvutid ja satelliidid Juhtmed ühendavad vooluringi erinevaid osasid. Meie kasutatud vaskjuhtmes paiknevad metalliioonid kindlates kohtades ja võnguvad, ioonide vahel liiguvad vabad elektronid (soojusliikumine). Tarviti on seade, milles elektrienergia muundatakse mõneks teiseks energialiigiks. 1) soojuseks ­ Kui temperatuur juhis tõuseb, hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 2) valguseks ­ Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda heledamalt põleb lamp. 3) mehaaniline töö ­ Elektrimootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks tööks. Mootoreid kasutatakse tänapäeval igal pool ­ transpordis, majapidamises (tolmuimeja, pesumasin) 4) Keemiliste ühendite siseenergia ­ kasutatakse mitmete keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks või kiirendamiseks...

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jaanimardikas

Kuidas see täpselt toimub, ei teata siiani. Peale selle, et jaanimardikad suudavad hapniku kontsentratsiooni kontrollida, reguleerivad nad heldendamist ka närvisüsteemi abil. Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna. Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks . Võrdluseks: tavalises elektripirnis on need näitajad peaaegu vastupidised. Jaanimardikate kiiratud valgus ei sisalda infrapunast ega ultravioletset spektriosa. Osa troopilisi liike helendab nii tugevalt, et mõne purki pandud mardika valgel saab pimedas raamatut lugeda. Paljudel troopilistel jaanimardikaliikidel...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puiduteaduse puks

Emasputukas 45mm ja kui ristikiudu. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vaheldvvoolu korral on isasputukast suurem. Tõugukäigud Ümmargused ja täidetud näripuiduga. väheneb voolu sageduse suurenemisel.Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad Sinisiku Elavad niine ja maltspuidu välimise osa vahel. Okaspuudes. võimsuse kaod muut soojuseks .Akustilised omadused-puit parimaid helisid Lennuavad 5..10 mm. Sinisisiku kahjustusi saab vältida koore eemaldamisega. absorbeeriv materjal.Heli absorbatsioon-ruumi akustika oleneb heli Hääletu toonesepp Puukoores elab. Lennuavad ümmargused ca 2mm. reflektsioonist.Heli levimist ruumis saab takistada heli neelavate materjalide Näripuit. Kahjustab ka värsket puitu. Majasikk Hoonetes elutseb. Suur. Pinda abil...

Taimekasvatus
48 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on idea...

172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskonnafüüsika

Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. Langeva vee energia määratud potentsiaalse energiaga, mis arvutatav E=mgh. Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcT ja E=Q. Siit T= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on...

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrivool, võimsus

Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks...

Aineehitus
37 allalaadimist
thumbnail
14
doc

3 faasiline mootor

On olemas jaamu, mis kasutavad tuule- ja päikesekiirte soojusenergiat. Need on väikese võimsusega energiaallikad, mis on ette nähtud suurtest jaamadest ja süsteemivõrkudest kaugel olevate väiketarbijate energiaga varustamiseks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemili- seks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Enam levinenud on sellised soojuselektrijaamad, kus generaatorit käitab auruturbiin. Need jaamad omakorda on kas kondensatsiooni- või soojus- ja elektrijaamad. Ka aatomielektrijaamad on auruturbiinidega soojuselektrijaamad, kuid tavalise kütuse asemel kasutatakse neis tuumakütust ja auru moodustamiseks vajalik soojus- energia saadakse aatomituumade lõhustamisel....

Elektrotehnika
140 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

selle erinevusega, et kondensaatori laadimisega ei toimu mitte läbi alaldisisetakistuse vaid läbi filtri takistuse. Seetõttu toimub kondensaatori laadimine aeglasemalt ning pingemuutus laadimisel on väiksem. Pingemuutus tühjenemisel sõltub nii kondensaatori mahtuvusest kui ka tarbija takistusest. RC-filtri puuduseks on suhteliselt madal kasutegur kuna filtritakistusel tekib pingelang ning täiesti märgatav hulk energiat muutub soojuseks . Nimetatud põhjusel leiab RC-filter kasutust ainult väikeste koormusvoolude korral. Silufiltri toime iseloomustatakse silumisteguriga, mis näitab mitu korda väheneb pulsatsioon silufiltri toimel q=Dsis/Dvälj. RC-filtri takistusel tekkiva pingelangu tõttu väheneb ka toiteseadme väljundpinge. (LC skeem) LC-filter on märksa täiuslikum, kuna ta sisaldab kaht energiat salvestavat elementi:...

Elektroonika
235 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised ­ elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud ­ sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees. Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis...

Elektriaparaadid
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun