alalisvoolu korral. Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Tahkes aines on need jõud tingitud eelkõige laengukandjate vastastikmõjust võnkuvate ioonidega. Elektrivolu säilitamiseks teeb elektriväli pidurdavate jõudude vastu tööd, mille käigus elektrienergia vabaneb soojusena. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus.
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. TRUMMELPIDURID..................................................................3 1.1 Pidurimehhanism......................................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur............................................................
kolmedimensioonilisena maskeraad loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga (oluline faktor suurus) · hoiatusvärvus signaliseerimine toiduks mittesobivusest Liigisisene signaliseerimine sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine. Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini. UV kiirguse vastane kaitse melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks. Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga: · Mülleri mimikri varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest. · Bates'i mimikri ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust. Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine
UA(r) = 1,83 Järeldused: Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madalaim väiksemate ja suuremate amprite juures. Vooluallika kasutegur on voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW). 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab
pikendused lõikuvad ühes nn tsentraalses punktis. i. Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaaniline energia on: W = Wp +Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. ∆Wk + ∆Wp = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise
Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. 4 2. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [4] Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke
Välisjõud, näiteks hõõre aluspinnaga puuduvad või on tühised. Kahe rippuva kuuliga tehtud katse korral ei säilinud kummagi kuuli impulss, aga säilis impulsside summa. Impulss avaldub peamiselt põrgetel. Neid jaotatakse elastseteks ja mitteelastseteks põrgeteks. Elastsel põrkel kehade mehaaniline energia ei muutu teisteks energialiikideks. Mitteelastsel põrkel muundub osa või kogu mehaaniline energia teisteks energialiikideks, peamiselt soojuseks. Impulsi muut p = F . t, seega mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud peab kehale mõjuma. Sellepärast kasutatakse löökide pehmendamiseks pakse kokkusurutavaid materjale, et pikendada impulsi muutumise aega ja seega vähendada mõjuvat jõudu. Gravitatsioon ja vaba langemine. Gravitatsioonivälja olenevus kehadevahelisest kaugusest. Vaba langemine. Raskusjõud ja kaal. Kaalutus. Esimene kosmiline kiirus.
Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laengug...
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb). Paksus 2-4mm. Absorbeerib UVkiirgust, mis muutub soojuseks. Osoonikihti hävitavad: freoonid, haloonid. Kasvuhoonegaasid – üle 40. Lasevad läbi päikselt tuleva kiirguse, kuid takistavad tagasipeegeldumist. Peamised veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, troposfääri osoon. Mõjud: soojenemine, vee taseme tõus, sademete muutus, muutused taimkatte vööndilisuses. Õhu lokaalne saastumine – lämmastikoksiid ja vääveldioksiid (hingamisteede ja limaskesta ärritus), teede liivatamine
Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed 7. LAINED Ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained Mehaanilised lained vajavad levimiseks keskkonda Lained elastses keskkonnas Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Interferents Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents
reaktiivtakistuseks ehk mahtuvustakistuseks. 16.Takistuskolmnurk. Takistuskolmnurk Et UZ2=UR2+(ULUC)2,siis (ImZ)2=(ImR)2+( ImXL ImXC)2 ehk Z näiv ehk kogutakistu R aktiivtakistus XL induktiivtakistus XC mahtuvustakistus 17.Aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas. Reaktiiv ja näivvõimsus vahelduvvooluahelas. Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. (Soojuslik võimsus eraldub ainult aktiivtakistis). Reaktiivvõimsus on üldjuhul võrdne induktiivvõimsuse QL ja mahtuvusvõimsuse QC vahega. See on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu aktiivtakistusel. Seda, kui suure osa moodustab P aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur cos . Reaktiivvõimsus on siis järelikult
vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 3. . Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U- + - valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax+U valjmax). 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2
Elektrienergiat toodetakse jaamades, mis jaotatakse neis kasutatavate energiakandjate järgi soojus-, aatomi- ja hüdroelektri- jaamadeks. On olemas jaamu, mis kasutavad tuule- ja päikesekiirte soojusenergiat. Need on väikese võimsusega energiaallikad, mis on ette nähtud suurtest jaamadest ja süsteemivõrkudest kaugel olevate väiketarbijate energiaga varustamiseks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemili- seks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Enam levinenud on sellised soojuselektrijaamad, kus generaatorit käitab auruturbiin. Need jaamad omakorda on kas kondensatsiooni- või soojus- ja elektrijaamad. Ka aatomielektrijaamad on auruturbiinidega soojuselektrijaamad, kuid tavalise kütuse asemel kasutatakse neis tuumakütust ja auru moodustamiseks vajalik soojus- energia saadakse aatomituumade lõhustamisel.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest ...
kasulik võimsus · Vooluallika kasutegur (sõltuvus kasulikust võimsusest) Ek Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust = E , kus E on seadmes kasutatud energia ja Ek saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 7. Magnetostaatika · Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt.
muutmata. Mida väiksem on pinge, seda suurem on vool. Põhilised osad: südamik mähised jahutussüsteem Jõutrafo: autotrafo, mõõtetrafo: pingetrafo, voolutrafo impulsstrafo eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17. Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis
Need tihenevad, kuni varisevad kokku omaenda gravitatsioonijõu tõttu ja nii sünnivadki uued tähed nn prototähed. Prototäht jätkab kokkutõmbumist, kuni kuumus ja rõhk on nii suured, et algab termotuumareaktsioon.(1) 1.1. Prototäht Sündivas tähes võitleb 2 vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab prototähte jätkuvalt kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumisel tekkiv rõhk aga üritab tähte paisutada. Kokkukukkuva pilve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb. Umbes 4 miljoni kraadi juures algavad tuumareaktsioonid ja sest peale saab täht kogu oma energia nendest reaktsioonidest.(6) Termotuumareaktsioon algab siis, kui prototähe südamik on nii kuum, et vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks
Energia ülekanne töö vormis- on seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia otsest üleminekut ühelt I – protsessides soojus mis juhitakse protsessi kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutusteta (kõrgema kulutatakse nii gaasi siseenergia suurendamiseks temp. kehalt madalama temp. kehale), sellist ülekande vormi kui ka mehaanilise töö tegemiseks. nim. soojuseks. Soojusvahetus, levi- soojusevormis ülekantud II – protsessides toimub gaasi siseenergia energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- [J]. q=Q/M [J/kg]. vähenemine ja töö sooritatakse osaliselt gaasi Tehniline töö. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt avatud td siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. süst
Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus: Fe =−k ∆ x kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist.Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde tegur (kõige suurem) (mol) F – jõud(J) N – võimsus(W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r VÕNKUMISED Harmooniline vônkumine - nimetatakse protsessi, kus punktmass liigub
A [J] - alalisvoolu töö P= t [s] - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A [J] - elektriahelas tehtav töö A=IUt I [A] - voolutugevus elektriahelas U [V] - pinge elektriahela otstel
Cassiopeiae . Teisi tüüpe loendan alateemas Täheliikide iseloomustus. 2 Tähe evolutsioon Täheteke algab udukogu pilves tekkinud ebastabiilsusest gravitatsioonis, mille põhjused võivad olla näiteks tähe surma (supernoovade) lööklained või galaktika ühinemisprotsessid. Kui ala tihedus on saavutanud kriitilise summa ja pilve siserõhk ei ole suutlik enam tasakaalustama gravitatsioonijõude, algabki kokkutõmbumine. Tiheduse suurenedes muutub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Jõudes tasakaalulisse olekusse, tekib pilve südamikus prototäht (täheks kujunev keha). Pilt 2: Päikese-sarnase tähe eluteekond sünnist (vasakul) kuni punase hiidini (paremal) peale miljardeid aastaid. 2.1 Peajada 90% oma elust veedavad tähed peajadal. Sellel ajal ammutab täht oma energiat vesiniku tuumareaksioonist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Hetkel on Päike peajada täht
o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. 4.3.Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. , kus F on hõõrdejõud; μ on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus 4.4.Inertsijõud on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha
Tropoelastiini rakust tekitab Lys oksüdaas lüsiinijääkidest tsüklilisi desmosiinseid ristsidemeid. Võrkjas desmosiin tagab elastiinide suure elastsuse ning venitavuse. Elastiini struktuuri tekkes võtavad osa samad faktorid, nagu kollageeni kohta. 5. Lihaskontraktsiooni valgud · Lihased 40...50% inimese kehamassist. · Lihased muundavad ATP ja kreatiinfosfaadi keemilise energia mehhaaniliseks energiaks (tööks) ja soojuseks. · Selles tegevuses on kesksed lihaste põhivalgud aktiin ja müosiin. · See tähendab, et kontraktiilsed valgud tagavad skeletilihaste, silelihaste ning südamelihaste töö. 5.1 Aktiin · peened heterogeensed · globulaarsed SU polümeriseeruvad kaksikhelikaalseks F-aktiiniks ( Mg, ATP) · F-aktiin ühineb fibrillaarse tropomüosiini (T M) ja globulaarse troponiiniga (Tn) aktiinfilamendiks · TM tugevdab filamenti
Vali üks: a. toorikule pöörlev liikumine ja freesile ettenihkeliikumine b. freesile antakse kulgev ettenihkeliikumine ja toorik on paigal c. freesile edasi-tagasi kulgev liikumine (pealiikumine) ja toorikule kulgev ettenihkeliikumine d. freesile antakse pöörlev pealiikumine, toorikule kulgev ettenihkeliikumine Küsimus 40 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõikeprotsessi mehaaniline töö muutub suures osas soojuseks, mille tulemusena kuumenevad: Vali üks: a. ainult ümbritsev keskkond b. ainult töödeldud detail c. terik, laast, detail d. ainult lõikeriist
P t s - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A J - elektriahelas tehtav töö A=IUt I A - voolutugevus elektriahelas U V - pinge elektriahela otstel
(regenereerub). 6. OLEMAS 7! 8! 9 üks mool hapnikku kaalub 16 g 10x16`=160g 8) 1. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.) 2. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. 3. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest lähtuvad homogeenses (isotroopses) levimiskeskkonnas
Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused + - valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax +U valjmax ). 3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4. TTL loogika 2 2 avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U /R=5V /R, selle 5. Asünkroonne summeeriv loendur vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust
q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust. Allikas soojuseks muutuva töö mõõt laenguühiku kohta on allika sisepingelang U0. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Pinge U on elektriliste jõudude poolt tehtud töö laenguühiku kohta. We U= q We elektriliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaiguta- miseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 dzaul. Suuremaid pingeid mõõdetakse kilovoltides (kV),
Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2 hg=mv2/2 h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6. Kiirendus kokkup õrkel oli 66 m/s2. 24. Raskus massiga 30kg kukub 2m kõrguselt põrandale ja põrkub sealt tagasi 1,5 m kõrgusele. (soojendame teekannu 1l.): Ek1=mgh=30*2*9,81=588,6 Ek2=mgh=30*1,5*9,81=441,45. Energiate vahe on 147,15. algsest pot en-st muutus soojuseks 147,15 J. 1L vett soojendan: 142,15J=35,2cal. (cal-energia hulk, mis tõstab 1g vee t* 1* võrra). 35,2/1000=0,0352* võrra soojeneb vesi :) Kiirus on füüs suurus, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Valem: v=s/t, Ühik m/s. 25. Mida mõõdab kangkaal (massi) N*s2/m , mida vedrukaal (kaalu) kg*m/s2. 26. Aatomi p orbitaalile mahub maks 6 elektroni. Nende energia on suurem võrreldes sama elektronkihi s-elektronidega. p- ja d-orbitaalid omavad sõlmpindasid, mis
pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud. Ülajäsemed kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. 17) Lihaste ülesanded: 1) Sooritada liigutusi. 2) Säilitada keha asend nii ärkvelolekul kui ka magades (pidevalt mõjutab gravitatsioon, liikumise inerts jmt). 3) Liigeste fikseerimine sihipäraste liigutuste sooritamiseks (nt pallivise, hüpe). 4) Soojuse tootmine: ligi 60% liikumiseks vajalikust energiast muutub liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju
See tähendab et 30 % kogu energiast õnnestub muundada elektriks . Seega kivisöel baseeruvad elektrijaamad toodavad 2kWh elektrit igalt kilogrammilt põletatud kivisöest. Näiteks , 100 wattine arvuti vajab 876 kWh (100w * 24h* 365)= 876kWh. Muundades selle energia kivisöe massiks same 438 kilogrammi kivisütt. Nii palju on vaja kivisütt selleks et üks 100 wattine arvuti saaks töödata aasta ringselt . Kuid peab ka arvestama juhtme takistusega ja ka energia muundumisega soojuseks juhtmetes ja paljudest teistest faktoritest. Kuna kivisüsi koosneb vähemalt 50 % süsinikust siis 1 kilo kivisütt sisaldab vähemalt 0.5 kg süsinikku , mis on 1/24 kmol. See reageerib hapnikuga atmosfääris põlemise protsessis moodustades süsinikdioksiidi , mille mass on 44 kg/kmol. 1/24 kmol CO2 tekib igast kilost kivisütt. 1/24 kmol * 44kg/kmol ~1.83kg . Kuna elektrijaamade termodünaamiline efektiivsus on 30% siis ~2 kWh /kg (kivisüsi) energiat toodetakse
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...
valgustid. LED-tehnoloogia (lüh. ingl. k. "Light Emitting Diode" ehk valgust väljastav diood) puhul pannakse madala pingega helendama mitte pirn, vaid epovaiku asetatud, peegeldi ja elektroodidega varustatud sobiva pooljuhi kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise komponentide segamise teel saavutatud kollane radiatsioon ning sellele sinise lisamine annabki valge valguse. LED kui valgusallikas hiilgab pika eluea ja ekstreemse säästlikkuse (elektrivõimsuse tarve kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast
c. avade koorivaks töötlemiseks d. keerme lõikamiseks Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Puurimist kasutatakse: Select one: a. väliskeerme lõikamiseks b. läbivate ja umbavade saamiseks c. tasapindade töötlemiseks d. väliste silinderpindade saamiseks Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikeprotsessi mehaaniline töö muutub suures osas soojuseks, mille tulemusena kuumenevad: Select one: a. ainult lõikeriist b. terik, laast, detail c. ainult ümbritsev keskkond d. ainult töödeldud detail Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõiketöötlemise protsessi parameetrite iseloomustamiseks kasutatakse nn. Taylori valemit. Sellest valemist võib teha järgmise järelduse: Select one: a
Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kummagi keha massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F = G m1 m2 / r2. Võrdetegurit G = 6,67 . 10-11 N . m2/kg2 nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kuna kehale massiga mmõjuv raskusjõud P = m g = G
1.Skalaarid ja vektorid - Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu 3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a) vektori * skalaariga av-=av-- b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. ...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...
Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond.
Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu veel arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt ka auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad elektrijaamad : Balti SEJ 1390 MW
Termosesse valati juurde 0,5 liitrit keevat vett. Millise temperatuuriga vesi saadi peale termoses soojusliku tasakaalu saabumist? 9A.FÜÜSIKA (12) 18. oktoober Haapsalus Arvuta soojushulk, mis kulub 2,5 kg hapniku, mille algtemperatuur on -200°C, muutmiseks gaasiks temperatuuriga 260K. · Millised on hapniku sulamis- ja keemistemperatuurid? -219, -183°C 1. Kõige efektiivsem moodus vee soojendamiseks on elekter. Elektri kasutamisel õnnestub vee soojuseks muuta kuni 95% kulunud energiast. Veesoojendi sees on kõrge elektrilise takistusega traat, mis läheb soojaks, kui seda läbib elektrivool. Elektrilistele soojenditele on märgitud nende võmsus, tavaliselt, kilovattides (kW). Üks vatt on võimsus, kui üks dzaul tööd (soojust) tehakse ühe sekundiga. Kui kütteseadme võimsus on 1,5kW, siis igas sekundis annab selline seade 1500J soojust. Ivar valas elektrilisse teekannu 1,5 liitrit kraanivett, mille temperatuur 5°C
radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb α-, β-ja γ-kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar-struktuurid lõhustuvad. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. Radiolained- elektromagneetilised lained. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks. Kuna kuumutamise aeg on lühike, siis säiluvad paremini ka toiduainete esialgsed omadused. Ultrahelid – nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis Bakterid on palju tundlikumad sellele, kui pärmseened. Seejuures cokikujulised on püsivamad kui pulgakujulised. 16. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele. Keskonna vee sisaldus. Vee sisaldusel on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes ligikaudu 75-85% vett
Termodünaamilisel süsteemil ja väliskeskkonna vahel võib esineda kahte energia vahetuse vormi. a) Energia ülekanne töövormis (gaas lükkab kolvi). See vorm on seotud nähtava liikumisega ja gaasimahu muutumisega. b) Energia otsene üleminek kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. See toimub iseeneslikult ning see üleminek toimub kas kehade kokkupuute teel või kontaktivabalt (soojuskiirguse teel). Selliselt ülekantud energiat nim: Soojuseks ja protsessi ennast nim : Soojusülekande protsessiks. Soojushulga (Q) mõõteühikuks on J. Soojushulka ühe kg termodünaamilise keha kohta [ q=(Q/M)] mõõdetakse ühikus J/kg. Energiahulka, mis antakse soojusena üle ajaühikus nim: Soojusvooluks ja tähistatakse Q aga ühik [J/s]=[1W]. q=Q/A [W/m2] q soojusvoog (soojuskoormus). (Soojus ja töö ei ole mitte iseseisvad energia liigid vaid nad on erinevad energiaülekande vormid. Keha siseenergia ülekande vormid). 11
töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. · Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus
analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks. Kui R on skeemis väheneb kasutegur. Takistid on lineaarsed ja mittelin(termistor). Takisti parameter on takistus R. Parasiitnähtusesk on takisti juures parasiitmahtuvus, mis tekib kõrgetel sagedustel. Kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi ehk toimib kui isolaator! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine. Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis annab-võtab.
sooritadaCarnot pööratav tsükkel kus üks keha on soojendi ja teine jahuti. Temperatuuride suhe on võrdne soojushulkade suhtega ja ei sõltu kehade ehitusest. Gaas, vedelik, Tahke keha. 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Algselt toodi sisse soojusmootorite töö kirjeldamise lihtsustamiseks. Seda nimetati taandatud soojuseks. Termodünaamiline tõenäosus P on arv, mis näitab kõikvõimalike olekute arvu, mida antud süsteem võib omada. See on väga suur arv.
millised takistused, voolud ja pinged kokku käivad. 11. Kas arvutustehnika kasutamine ülesannete lahendamisel teeb elektrotehnika õppijale selgemaks või segasemaks? Oleneb inimesest, ma arvan. Minu arvates teeb lihtsamaks. 12. Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. (Soojuslik võimsus eraldub ainult aktiivtakistis). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Reaktiivvõimsus on üldjuhul võrdne induktiivvõimsuse Q L ja mahtuvusvõimsuse QC vahega. See on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu aktiivtakistusel. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus P näivvõimsusest, näitab võimsustegur cos =
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1.Vedrustus............................................................................................................ 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad...................................
kuna need on odavamad ja kergemini kättesaadavad. Soojak kujutab endast ajutist, veekindlast vineerist, presendist või polümeerkilest telki, mis katab kogu ehitise või selle osa, kus paigaldatakse ja hoitakse betooni. Kasutusel on ripp- ja lamesoojakud, mis toetuvad ehitise püstitavatele seintele. Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendatavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
