Test Loeng 1. Arvutüübid: · Naturaalarv positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, ... ,29 jne · Täisarv arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne · Ratsionaalarv on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse · Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s · Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes aja...
Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704 3 90 45 2,5 0,25 11,25 8,93 2,55 56,66667 5,55556 0,09804 4 85 42,5 4 0,4 17 14,29 2,40 56,47059 9,41176 0,16667 5 80 40 5 0,5 20 ...
Selline käiguvahetusviis ei saa normaalses korras mootorile kuidagi halvasti mõjuda. Kui kõrva järgi õiget momenti tabada ei õnnestu, võid pilgu korraks tahhomeetrile (pööreteloendurile) heita. Hoia ühtlast kiirust Kiirendades kasutatakse auto liigutamiseks palju energiat. Osa sellest energiast läheb aga pidurdades kaotsi. Tugevalt pidurdades on seda kadu võimalik isegi „käega katsuda“ – pidurikettad lähevad väga kuumaks, kuna pidurdades muundatakse liikumisenergia soojuseks. Seetõttu vajab pidev kiirendamine ja pidurdamine palju energiat ja seega ka kütust. Asja võib selgitada ka järgneva fakti abil: tavaline väikeauto vajab ühtlaselt 50km/h liikumiseks ainult 5kW võimsust (120-ga sõites läheb vaja juba 25kW). Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi
Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks. Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks ja/või energeetiliseks kasutamiseks. Juhe või liin; teisaldatavjuhe,kaabel; 3-juhtmeline liin. Kaitsejuht(PE);Neutraaljuht(N);PEN-juht;Liin 3 faasijuhti, 1 neutraaljuht, 1 kaitsejuht Juhistikusüsteemi tähtistused: T-terre-maa S-separe-eraldatud N-neutre- neutraal
Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks. Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks ja/või energeetiliseks kasutamiseks. Juhistikusüsteemi tähistustähtede tähendused: T – terre (maa) I – isolé (isoleeritud) N – neutre (neutraal) S – séparé (eraldatud) C – combiné (ühitatud). Elektripaigaldiste liigitus Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja
1500 V Kõrgepinge gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse elektrienergiat? 1. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. 2. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. 4 Tõene / Väär küsimus. 1.osa Vali õige vastus 1. Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse energeetikaks. Tõene Väär 1. Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektrotehnikaks. Väär ! 1
8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z
paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees. Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) ...
effektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump Õhusoojuspump[12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti
Mainori Kõrgkool Mait Adoma Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Essee Mikro-ja makroökonoomika 2011 Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Sõna "masu" on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediak...
Ainevahetuse poolt genereeritud energiast kulutab inimene mehaanilise töö tegemiseks umbes 10% ülejäänud ainevahetuse energiast muutub soojuseks. Ainevahetuse poolt tekib kehas soojus, mis tõstab inimese sisetemperatuuri keskmiselt 37ºC.Et keha temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks peab see soojus kehast lahkuma. Ainevahetuse poolt tekitatud soe eraldub kehast peamiselt soojusjuhtivuse, konvektsiooni, kiirgumise ja aurumise teel ümbritsevatesse pindadesse. Juhul kui sooja eraldumine ei taga kehatemperatuuri 37ºC käivitub lisajahutust tekitav higistamine.
Füüsika üldmudelid Mõisted: 1. Mudel- Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. 2. Aineline mudel- Mudeli saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. Selliseid niinimetatud ainelisi mudeleid saame palja silmaga vaadata ja soovi korral ka käega katsuda. Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike. 3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüs...
Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge ...
valgusenergiat, mille abil toimub fotosüntees. Energiat hangime looduses juba olemasolevatest varudest. Fossiilkütused - kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas - on tekkinud miljoneid aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu
Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim. sageli ka elektrivoolu tööks. Seda tööd tehakse ju vaid voolu olemasolu korral. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Lambi korral muutub osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. Juhis tehtav töö saame avaldada kujul A= I U t. Elektrimootori korral ei lähe elektrivoolu töö enam tervenisti soojuseks. Elektrienergia arvel tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W). Elektrivoolu töö või elektrienergia mõõtmisel eelistatakse mõõtühikuna dzaulile ühte kilovatt- tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
Soojendusüsteem võib toimida võrgupingele või muundatakse 330 V pinge alla 42 V kaitseväikepingeks. Temperatuuri reguleerimiseks raketises on termostaat ja aegrelee. Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otseses või kaudse kiirgusena. Kaudse soojendus puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betoonile. Kiirgurid paigaltatakse sobivale kaugusele, mida lähemal seda soojem( nt kaugus objektist 500mm, objekti temp. 130°C).
põlemisprotsessiks. (Tabel 1 lk 5) HINGAMINE PÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik. Selleks on vajalik hapnik. Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse puudusel Taimedest moodustunud saavad energiat valmis kütused toitainetest ja muundavad annavad energiat, mida saab energiat soojuseks, kasutavad muuta teisteks liikumiseks ja mitmesugusteks energialiikideks. elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks. Tabel 1. Hingamine ja põlemine. (Sarapuu 2002) 5. Biosfääri säilimine tänu fotosünteesile Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks, see kaitseb Maal elavaid organisme ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest.
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumises...
Elektroodid absorbeerivad ja aktiveerivad nii kütust kui oksüdeerijat. Keerukate redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioonide tulemusena elektrolüüdi ja kütuse (anoodil) ning elektrolüüdi ja oksüdeerija (katoodil) vahel tekib elektroodidel potentsiaalide vahe (0,51,2 V). Kütuse sellisel oksüdatsioonil ehk nn külmpõlemisel on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur kõrgem (4090 %) kui soojuselektrijaamades (2540 %), kus kütuse keemiline energia muundub kõigepealt soojuseks ja alles siis mehaanilise töö vahendusel elektrienergiaks. Suureks plussiks on müra ning heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. Reaktsioon tahke söega töötavas kütuseelemendis on järgmine: C + 2H2O = CO2 + 4H+ + 4e- Teoreetiliselt on reaktsiooni kasutegur 100 %! Ühe kütuseelemendi liigi moodustavad biokeemilised elemendid, mis töötavad orgaaniliste jäätmete bakteriaalsel oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele olla ka väljaspool keha. äiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga. jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: põhjustavad objektide liikumise muutumist. Pöörleva keha EK, töö keha pööramisel Mo= r x F. Kus r- on jõu õlg F- on jõud
ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu entalpia suureneb. Õhk siseneb ülekuumentatud veeauruna meie kliimasse. Entalpia arvutame alati valemiga 14. Niiske õhu entalpia on keerulisem. Võib esineda vee uduna või jää uduna. H = H + H a + H v + H j = C p t + ha da + hv dv + h j d j KJ Kg 2
(Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. (Vikipeedia.ee, 2012) 4 Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt
Kriitilise tihedusega pilv kukub kokku seda kindlamalt, mida madalam on gaasi temperatuur. Kui pilv on juba kokkutõmbumist alustanud, lõpeb see vältimatult tähtede tekkimisega. Sündivas tähes võitlevad kaks vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab tähte kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumsel tekkiv rõhk püüab aga tähte paisutada. Kuna esialgu on temperatuur suhtliselt madal, jääb peale raskusjõud. Kokkukukkuva oukve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakesed, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Suurem osa aatomituumi on vesiniku tuumad ehk prootonid ja umbes kolmandik heeliumi. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb umbes nelja miljoni kraadini ning algavad tuumareaktsioonid, millest täht saab praktiliselt kogu oma energia. Tuumajõujaamast tähe
- Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi Taim salvestab muudetud päikeseenergia glükoosi molekuli sisse!!!!!!! Glükoosi valem C6H12O6 Metabolism aine ja energiavahetus Lagundamine dissimilatsioon Sünteesimine assimilatsioon Taim sünteesib glükoosi, sööme selle ära, saame energiat ja väljutame jäägid. Kasutame ära 40%, ülejäänud läheb soojuseks ja ns kaotsi Kõik organismid elavad, surevad, paljunevad Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematega Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond Ainukesena suudavad püsivat kehatemperatuuri hoida linnud ja imetajad, teised elusorganismid sõltuvad välistemperatuurist Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Biomakromolekul suured molekulid, mis esinevad ainult elusorganismidel (sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped)
vedrustuse üles alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise
neljaks piduriks: Sõidupidur on ette nähtud kiiruse vähendamiseks tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel on neli sõltumatut suruõhuharu, mis on üksteisest I ja II on sõidupiduri sõltumatud harud (I on tagasilla ja II
Sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades käivitusmähis, mis võimaldab nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid** Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks või pidurina, mil mehaaniline ja elektrienergia muunduvad soojuseks masinas. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel
Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on tootlikkus Q (m3/s) ja rõhk p (Pa). Õhu liikumiskiirus ja massikonsentratsioonitegur valitakse sõltuvalt materjalist, ehk siis tuleb leida materjali ja tema õhukulu suhe, seda tähistan µ . Ülesande esimeseks leitavaks suuruseks määran tema tootlikkuse Q ehk siis seadme jõudluse kg/h. Kuna on teada, et mustika lehe kaal on kusagil 1,7 g siis on võimalik pneumaatiliste määratud suuruste järgi võtta V- kiirus m/s.
Madalsüsinikteras puruneb kaela tekkimisega suurte pikkusedeformatsioonide tagajärjel. Kaela teket katse käigus võib graafikul hakata nägema siis kui kõver on horisontaalseks muutunud. Proovikeha puruneb ristlõike keskel tõmbepingete toimel, kus on suurim pinge ja lõpeb nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. [4] Tõmbekatse malmiga Esialgne läbimõõt d0 = 20.3 mm
T- ergastusolekus on ergastus- ja põhiorbitaalil olevate elektronide spinnid ühesuunalised. See asjaolu teeb T-ergastusseisundi eluea pikemaks kuna elektroni minekuks põhiorbitaalile peab toimuma spinni pööre. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks toimub fotokeemiline reaktsioon Ergastus kiirgub välja fluorestsentsina Ergastusenergia muutub soojuseks 1)Võib moodustuda üks ergastus üle kogu süsteemi. See on nn eksitonmehhanism, tagab ülikiire ergastuse kandumise üle kogu antenni. 2)Aeglasem on nn. Försteri resonantsmehhanism, kus ühe molekuli ergastus võib kustudes üle minna teise molekuli ergastuseks molekulide tugeva omavahelise mõju tõttu. See töötab ilmselt ergastuse ülehüpetel erinevate monomeeride ja erinevate Chl-valk-komplekside vahel.
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõ...
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema h...
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõ...
Ühik 1J 44. Mis on nimivõimus? Maksimaalne võimsus, mida seade on suuteline aretada pika aja jooksul. 45. Mis on nimipinge? Maksimaalne pinge, mida võib seadele pika aja jooksul rakendada. 46. Sulavkaitse. Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. 47. Hõõglamp. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõglambi tähtsamaiks osaks on hõõgniit- peenikesest volframtraadist spiraal. Hõõgniit valmistatakse volframist sellepärast, et see aome talub kõrget temperatuuri. Hõõgniit asub klaaskolvis, millest on õhk välja pumbatud. Kuum volfram oksüdeeruks õhus kiiresti ja hõõgniit katkeks. Ka õhutühjas ruumis ei peaks hõõgniit kaua vastu, sest kuum volfram aurustub. Et seda takistada on hõõglambi klaaskolb täidetud gaasiga- nt lämmastikuga.
Elektrokeemilise redoksprotsessi tulemusena tekkis elektronide suunatud voog anoodilt katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise seadmed, kui Carnot' termodünaamilisel soojusmasinal põhinevad süsteemid. Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, ning pidevalt töötavad kütuseelemendid, kus oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide elektrivoolu, soojuse, vee ja süsihappegaasi pidev eemaldamine süsteemist tagab seadme pideva töö.
Energia tootmisel rohtsest biomassist biogaasiks saab kasutada järgmisi sisendeid: a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt. Rohtsest biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades, misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi. Tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus. Biogaasi tootmise eesmärgiks on muundada biomass kas soojuseks või elektriks. Muundamisprotsessid võib jagada järgvealt: termokeemilisteks, füüsilis-keemiline biokeemilisteks ja bakteriaalne. Termokeemilise muundamise viisid on põletamine, pürolüüs, gaasitamine. Füüsikalis-keemilise muundamise viisid on peenestamine, pressimine, esterdamine. Ning biokeemilise muundamise viisid on anaeroobne lagundamine, anaeroobne käärmine. Temokeemiline muundamise hulka kuuluvad protsessid, mille käigus tahked (bio)kütused
palju edasi, et 1990. aastatel hakkasid ilmuma masinad tuhandete protsessoritega ja 20. sajandi lõpu poole kümnete tuhandete protsessoritega. 21. sajandi superarvutid võimaldavad kasutada juba üle 100,000 protsessori (mõned neist on graafika kaardid) ühendatud kiire ühendus kaudu. Superarvuti toodab suurtes kogustes soojust ja seetõttu tuleb seda jahutada. Tüüpiline TOP500 superarvuti kasutab elektrit 1 ja 10 megavatti ning muudab peaaegu kõik selle soojuseks. Elektrikulu ja jahutus on tavaliselt üks Blue Gene/L superarvuti kapp, kus on bladeid, mis hojavad väga mitmeid protsessoreid faktoritest, mis limiteerib süsteemi suuruse. (Näiteks Tianhe-1A võiks kulutada iga aasta mitme miljoni dollari väärtuses elektrit.) Informatsiooni kahe arvuti vahel ei ole võimalik liigutada kiiremini kui valguskiirus. Selletõttu superarvuti, mille osad on üksteisest palju meetreid eemal, peab omama
sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 3.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at. (v-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) φ 2. Nurkkiirus (ω) näitab kui suur põõrdenurk läbitakse ajaühikus. Nurkkiirus ω = (ω- nurkkiirus,
Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kummagi keha massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F = G m1 m2 / r2. Võrdetegurit G = 6,67 . 10-11 N . m2/kg2 nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kuna
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha kiiremini liikuma ning gravitatsiooniline energia hakkab muutuma kineetiliseks energiaks. Kui see kiiresti liikuv aine jõuab tuumani, pidurdub ta tuuma ainega põrkudes ning liikumisenergia muutub hetkeliselt teiseks energialiigiks ehk siis soojuseks. Kuna prototäht kogub endasse aina rohkem ainet, muutub ka tema temperatuur järjest kõrgemaks. Prototäht ei seisa paigal - ta pöörleb ja see muutab neid lapikuks ning pikapeale moodustub ta ümber gaasist ja tolmust (tolm kaitseb sündivat tähte lähedalolevate tähtede ultraviolettkiirguse eest, mis pilve soojenedes peataks protsessi) koosnev ketas või rõngas ning samal ajal kasvab ka aina temperatuur. Selle tagajärjel hakkab ta kiirgama esialgu peamiselt infrapunakiirgust
Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväl...
keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul
UA(r) = 1,83 Järeldused: Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madalaim väiksemate ja suuremate amprite juures. Vooluallika kasutegur on voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW). 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab
alalisvoolu korral. Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Tahkes aines on need jõud tingitud eelkõige laengukandjate vastastikmõjust võnkuvate ioonidega. Elektrivolu säilitamiseks teeb elektriväli pidurdavate jõudude vastu tööd, mille käigus elektrienergia vabaneb soojusena. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus.
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. TRUMMELPIDURID..................................................................3 1.1 Pidurimehhanism......................................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur............................................................
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
