Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kontrollküsimused (4)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse elektrotehnikaks?
  • Mida nimetatakse energeetikaks?
  • Mida nimetatakse energiasüsteemiks?
  • Mida nimetatakse elektrisüsteemiks?
  • Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks?
  • Millised seadmed on valgustusseadmed?
  • Millised seadmed on jõusedmed?
  • Millised seadmed on elektrivõrgud?
  • Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks?
  • Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi?
  • Mida nimetatakse mateeriaks?
  • Kuidas on molekulid omavahel seotud?
  • Millest oleneb aine temperatuur?
  • Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele?
  • Kui kiiresti liiguvad elektronid ümber aatomituuma?
  • Mida nimetatakse positiivseks iooniks?
  • Mida nimetatakse negatiivseks iooniks?
  • Kuidas elektrilaengud mõjutavad üksteist?
  • Millist laengut ta endas mahutab?
  • Mida nimetatakse elektriväljaks?
  • Kuidas saab elektrivälja kindlaks teha?
  • Mida kujutavad endast jõujooned?
  • Mida nimetatakse potentsiaaliks?
  • Kuidas potentsiaali tähistatakse?
  • Mitme laengu poolt?
  • Mida nimetatakse pingeks?
  • Kuidas pinget tähistatakse?
  • Mis on vooluring?
  • Mis ülesanne on vooluallikal?
  • Mis on tarviti Tuua näiteid?
  • Mis on tarviti ülesanne?
  • Mida nimetatakse elektriskeemiks?
  • Mis kasu on elektriskeemidest?
  • Millest koosneb vooluahel?
  • Kuidas saab ampermeetri mõõtepiirkonda laiendada?
  • Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks?
  • Mida nimetatakse elektromotoorjõuks emj?
  • Kuidas emj tähistatakse mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millal on emj üks volt?
  • Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas?
  • Kuidas mõõdetakse emj ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt?
  • Millal saavad emj ja pinge olla võrdsed või ei saa?
  • Millised ained on elektrivoolu juhid?
  • Millised ained on elektriisoleer materjalid?
  • Millised ained on pooljuhid?
  • Millist voolu nimetatakse alalisvooluks?
  • Mis tekitavad juhtmes elektrivoolu?
  • Mida nimetatakse elektrivooluks?
  • Kuidas elektrivoolu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millal tekib juhtmes püsiv elektrivool?
  • Millal on vool võrdne ühe ampriga?
  • Milline on elektrivoolu leppeline suund?
  • Mida nimetatakse voolutiheduseks?
  • Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis?
  • Millal on takistus üks oom?
  • Kuidas elektritakistust tähistatakse mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust?
  • Mida nimetatakse eritakistuseks?
  • Mis on takistus ja mis on takisti?
  • Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus?
  • Mida nimetatakse üleminekutakistuseks?
  • Mida tuleb takistite valikul silmas pidada?
  • Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga?
  • Mida nimetatakse ülijuhtivuseks?
  • Kus kasutatakse?
  • Kuidas seda tehakse?
  • Millal võrdub emj pingega?
  • Mille järgi saab kindlaks teha et elektrivool teeb tööd?
  • Millest oleneb elektrivoolu töö hulk?
  • Mida nimetatakse elektrivoolu tööks?
  • Mis on elektrilise töö praktiliseks mõõtühikuks?
  • Mida nimetatakse elektrivoolu võimsuseks?
  • Mida tähendavad valemis olevad tähed?
  • Mis on võimsuse mõõtühikuks?
  • Mida võimsus iseloomustab?
  • Kumb on võimsam kas 1 KW või 1 hj hobujõud?
  • Millal on võimsus üks vatt?
  • Millega mõõdetakse võimsust otseselt?
  • Mida nimetatakse kaudseks mõõtmiseks?
  • Mida mõõdab elektriarvesti?
  • Mida nimetatakse kasuteguriks?
  • Kuidas tähistatakse?
  • Mida tähendavad valemis olevad tähed?
  • Mida kujutab endast elektrivool?
  • Miks juhe elektrivoolu toimel soojeneb kuumeneb?
  • Millest oleneb juhtme soojenemine kuumenemine?
  • Milline soojushulk on 1kalor cal?
  • Mida nimetatakse elektriseadme kasulikuks võimsuseks?
  • Mida nimetatakse lühiseks?
  • Kuidas elektrivõrke lühisvoolude eest kaitstakse?
  • Mida nimetatakse hargnemispunktiks e sõlmeks?
  • Millega võrdub hargnemispunktis voolude algebraline summa?
  • Kui ahelast võtta üks tarbija ära?
  • Kui üks tarbija välja lülitada?
  • Millal kasutatakse eeltakistit?
  • Kuidas leida eeltakisti võimsus?
  • Millise nimipingega tarbijaid ühendatakse paralleelselt rõõbiti?
  • Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust?
  • Mis on pingejagur kus teda kasutatakse?
  • Mida nimetatakse lühiühenduseks?
  • Mille juures juhe ei kuumene üle?
  • Mis on lühiühenduse põhjustajaks?
  • Mida tehakse lühiste vältimiseks?
  • Milleks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid?
  • Mis on ühekordselt kasutatavad?
  • Millised vooluallikad on korduvkasutatavad?
  • Mis on keemiliste vooluallikate tunnusjoonteks?
  • Mida nimetatakse elemendi mahutavuseks mahtuvuseks?
  • Mis ühikutes elemendi mahtuvust mõõdetakse?
  • Mida tähendab rahvusvaheliselt tuntud Alkaline element?
  • Kuivelemendi näit tsinksüsielemendiga?
  • Milliseid keemilisi voolu- ehk toiteallikaid nimetatakse akudeks?
  • Miks kasutatakse akusid?
  • Millest sõltub aku mahtuvus?
  • Mida tehakse akust kõrgema pinge saamiseks?
  • Milline peab olema aku laadimispinge võrreldes allikapingega?
  • Mida tehakse akust suurema mahtuvuse saamiseks?
  • Millistel tingimustel on aku mahtuvus suurem ja tööiga pikem?
  • Mis iseloomustab vooluallikaid?
  • Milliseid takisteid nimetatakse lineaartakistiteks?
  • Milliseid takisteid nimetatakse mittelineaartakistiteks?
  • Kus kasutatakse?
  • Kus kasutatakse?
  • Kus kasutatakse?
  • Kus kasutatakse?
  • Millist ahelat nimetatakse mittelineaarseks?
  • Mis on magnetism?
  • Milles magnetväli ilmneb?
  • Milliseid jõujooni nimetatakse magnetilisteks jõujoonteks?
  • Milline on magnetjõujoonte kokkuleppeline suund?
  • Kuidas saab magnetvälja nähtavaks teha?
  • Millist jõudu nimetatakse magnetiliseks jõuks?
  • Mida nimetatakse magnetväljaks e magnetiliseks väljaks?
  • Mida nimetakse magnetvooks?
  • Mis ühikutes mõõdetakse?
  • Kuidas saab kindlaks teha tundmatu magneti pooluseid?
  • Milliseid magneteid nimetatakse püsimagnetiteks?
  • Kuidas magnetite poolused üksteist mõjutavad?
  • Milliste kehade puhul esinevad magnetilised nähtused?
  • Mis on magnetväli?
  • Millal magnetväli tekib?
  • Mis on magnetvälja tugevuse e väljatugevuse tähiseks?
  • Kuidas nimetatakse?
  • Milliseid aineid nimetatakse diamagnetiteks?
  • Milliseid aineid nimetatakse paramagnetiteks?
  • Milliseid aineid nimetatakse ferromagnetilisteks aineteks?
  • Milliseid aineid on võimalik magneetida?
  • Mis on magnetväli?
  • Millal magnetväli tekib?
  • Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine?
  • Mis elektrivooluga alati kaasneb?
  • Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes?
  • Millest me järeldame et vooluga juhtme ümber on magnetväli?
  • Mis määrab el vooluga juhtmele mõjuva jõu?
  • Mida tähendavad valemis olevad tähed?
  • Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund?
  • Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj 1 volt?
  • Mida nimetatakse elektrimasinaks?
  • Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris?
  • Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda?
  • Kus võib kasutada pöörleva ankru mehaanilist jõudu?
  • Mis määrab juhtme te ümber tekkiva magnetvälja tugevuse H?
  • Mida nimetatakse koguvooluks?
  • Mida ütleb koguvoolu seadus?
  • Mida ninetatakse solenoidiks?
  • Millest oleneb solenoidi ümber tekkiva magnetvälja suurus?
  • Mida nimetatakse amperkeeruks?
  • Mida nimetatakse pooliks?
  • Kus kasutatakse pooli omadusi?
  • Mis on rõngaspooli e toroidi omapäraks?
  • Kuidas vooluga juhtmed üksteist mõjutavad?
  • Millise jõu tekitavad vastassuunalised voolud?
  • Millise jõu tekitavad samasuunalised voolud?
  • Mida nimetatamse Lorentsi jõuks?
  • Milline on liikuvale elektronile mõjuva jõu suund?
  • Kuidas liigitatakse materjalid magneetimise seisukohalt?
  • Kui kaua säilitab elektromagnet oma omadused?
  • Kus leiavad elektromagnetid laialdast kasutamist?
  • Mis tekib alati vahelduva magnetvälja ümber?
  • Milleks muutub terassüdamik mis asub vooluga poolis?
  • Mida nimetatakse terase magnetiliseks küllastuspiiriks?
  • Mida nimetatakse jääkmagnetismiks?
  • Millistel terastel on jääkmagnetism väiksem?
  • Kuidas jääkmagnetismi kaotada?
  • Mida nimetatakse jääkvoolutiheduseks e remenentsiks Br?
  • Mida nimetatakse koertsitiivjõuks Hc?
  • Mida nimetatakse hüstereesisilmuseks?
  • Kus omab hüstereesisilmus suurt praktilist tähsust?
  • Milline pehmetel magnetilistel materjalidel?
  • Mida nimetatakse hüstereesikaoks?
  • Mida nimetatakse magnetiliseks hüstereesiks?
  • Mida nimetatakse vaseskaoks?
  • Mida nimetatakse rauaskaoks?
  • Mida tehakse hüstereesikadude vältimiseks?
  • Mida nimetatakse magnetahelaks?
  • Mida saab mahnetahela abil teha?
  • Mis võib olla magnetahela koostisosaks?
  • Millised ained on kõige väiksema magnetilise takistusega?
  • Kuidas ferromagnetilised materjalid jagunevad?
  • Millised materjalid siia kuuluvad?
  • Kus neid kasutatakse?
  • Millised materjalid siia kuuluvad?
  • Mis on magnetahelate arvutuse aluseks?
  • Kus kasutatakse elektromagneti tõmbejõudu?
  • Kuidas saab reguleerida elektromagneti tõmbejõudu?
  • Mida nimetatakse releeks?
  • Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks?
  • Millal indutseerub tekib juhtmes elektromotoorjõud emj?
  • Millal tekib juhtmes vool?
  • Millise reegliga määratakse juhtmes indutseeritava emj suund?
  • Millest oleneb indutseeritava emj suurus?
  • Mida saab määrata Lenzi reegli järgi?
  • Milline on alati indutseeritud voolu suund?
  • Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad?
  • Mida nimetatakse indutseeritud vooluks?
  • Millistel juhtudel tekib elektromagnetilise induktsiooni nähe?
  • Mida nimetatakse aheldusvooks?
  • Kuidas aheldusvoogu tähistatakse?
  • Mida nimetatakse generaatoriks?
  • Kuidas ta töötab?
  • Mida nimetatakse kommutaatoriks?
  • Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu?
  • Mida nimetatakse generaatori elektromotoorseks jõuks?
  • Kuidas arvutada generaatori sisetakistus?
  • Milline on tänapäeva generaatorite kasutegur?
  • Milline on juhtmele mõjuv jõud?
  • Mis põhimõttel töötab lihtsaim elektrimootor?
  • Millal ja kus indutseeritakse elektrivool?
  • Milliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks?
  • Kuidas seda nähet seletada?
  • Kus pöörisvoolud tekivad mida nad teevad?
  • Mida nimetatakse pöörisvoolukadudeks?
  • Mida pöörisvoolukadude vähendamiseks tehakse?
  • Millest oleneb endainduktsiooni emj?
  • Mida nimetatakse induktiivtakistuseks?
  • Millal võrdub pooli induktiivsus ühe henriga?
  • Kuidas henrit tähistatakse?
  • Kuidas saada suurt induktiivsust?
  • Millal indutseeritakse juhtmesse elektromotoorne jõud emj?
  • Mida kujutab endast endainduktsioon?
  • Mida nimetatakse paispooliks ehk drosseliks?
  • Millist takistust avaldab paispool e drossel vahelduvvoolule?
  • Millist takistust avaldab paispool e drossel alalisvoolule?
  • Mida nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks?
  • Kus praktikas endainduktsiooni nähet kasutatakse?
  • Kus kahjulik nähe?
  • Miks tekib ahela väljalülitamise kontaktide vahele kaarleek?
  • Millest oleneb endainduktsiooni emj?
  • Millal ta on eriti suur?
  • Mida nimetatakse variomeetriks?
  • Mida kujutab endast bifilaarne mähis?
  • Kus teda kasutatakse?
  • Kus neid kasutatakse?
  • Mis on elektrilaeng?
  • Mis on elektrilaengu ühikuks?
  • Millal on elektrihulk 1 kulon?
  • Mis ümbritseb elektrilaenguga kehasid?
  • Kuidas saab elektrivälja olemasolu kindlaks teha?
  • Millest oleneb laetud keha ümbritseva magnetvälja tugevus?
  • Mida nimetatakse mahtuvuseks?
  • Millega mahtuvust mõõdetakse?
  • Mis ühikutes mahtuvust mõõdetakse?
  • Millal on mahtuvus 1 farad?
  • Millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
  • Millest mahtuvus ei sõltu?
  • Mida nimetatakse kondensaatoriks?
  • Mida nimetatakse kondensaatori elektroodideks e plaatideks?
  • Mis moodustavad kondensaatori?
  • Mida tehakse mahtuvuse suurendamiseks?
  • Millised andmed märgitakse kondensaatorile?
  • Millisei kondensaatoreid nimetatakse ülikondensaatoriteks?
  • Mis piirab esialgu ülikondensaatorite kasutamist?
  • Kuidas muutub temperatuuri tõusuga ülikondensaatori tööiga?
  • Milline on jadaühenduse korral ahela kogumahtuvus?
  • Millal kasutatakse kondensaatorite jadaühenduse viisi?
  • Milline on rööpkondensaatorite kogulaeng?
  • Milline on rööpühenduse korral ahela kogumahtuvus?
  • Millal kasutatakse kondensaatorite rööpühenduse viisi?
  • Millal kasutatakse kondensaatorite segaühenduse viisi?
  • Millal tekib laadimisvool?
  • Kui kaua kestab laadimisvool?
  • Miks laadimisvool katkeb?
  • Millal tekib tühjenemisvool?
  • Millest sõltub kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool?
  • Millist voolu nimetatakse alalisvooluks?
  • Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks?
  • Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks?
  • Millised põhisuurused iseloomustavad vahelduvvoolu?
  • Millist voolu kasutatakse tänapäeva elektrivõrkudes?
  • Kus kasutatakse alalisvoolu?
  • Kust saadakse siinuselist elektromotoorjõudu?
  • Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetkväärtuseks?
  • Mida nimetatakse vahelduvvoolu amplituudväärtuseks?
  • Mis ühikutes mõõdetakse?
  • Mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millest oleneb sagedus?
  • Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks?
  • Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks?
  • Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel?
  • Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel?
  • Mida nimetatakse vektordiagrammiks?
  • Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta?
  • Kuidas saadakse keskväärtus?
  • Kus tavaliselt arvestatakse keskväärtusega?
  • Mida nimetatakse vahelduvvoolu efektiivväärtuseks?
  • Mis on soojushulk?
  • Mida nimetatakse amplituuditeguriks?
  • Mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millist takistust nimetatakse oomiliseks takistuseks?
  • Millest on tingitud aktiiv- ja oomilise takistuse erinevus?
  • Kuidas muutub sageduse kasvamisega aktiivtakistus?
  • Kuidas muutub aktiivtakistusega ahelas võimsus?
  • Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks?
  • Mis on aktiivvõimsuse mõõtühikuks?
  • Kuidas muundub aktiivtakistuses elektrienergia?
  • Mida tavaliselt mõistetakse vahelduvvoolu võimsuse all?
  • Milliseid takistuse viise eristatakse vahelduvvoolu korral?
  • Mis tekib poolis pooli keerde lõikava magnetvoo muutumisel?
  • Mis takistavad elektronide suunatud liikumist?
  • Millest sõltub endainduktsiooni emj suurus poolis?
  • Mis on elektrilise inertsi mõõduks?
  • Palju kui arvutasime?
  • Kui palju jääb endainduktsiooni emj voolust maha?
  • Mida nimetatakse induktiivttakistuseks?
  • Mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millest oleneb induktiivpooli takistus?
  • Mida tähendab sõna var mida nimetatud tähed tähendavad?
  • Millest sõltub mahtuvusega vooluringi läbiva voolu suurus?
  • Millist suurust nimetatakse mahtuvustakistuseks?
  • Milline on vooluringi keskmine aktiivvõimsus?
  • Mis on mõõtühikuks?
  • Millist kolmnurka nimetatakse pingete kolmnurgaks?
  • Mida nimetatakse näivvõimsuseks?
  • Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks?
  • Mida tähendab cos?
  • Kui suur võib cos maksimaalselt olla?
  • Milline on kondensaatori takistus alalisvoolu puhul?
  • Kuidas muutub takistus sageduse suurenemisega?
  • Millist olukorda nimetatakse pingeresonantsiks?
  • Millal ja millises vooluringis tekib pingeresonants?
  • Millise sageduse korral on ülekaalus mahtuvustakistus?
  • Millise sageduse korral on ülekaalus induktiivtakistus?
  • Millist sagedust nimetatakse resonantssageduseks?
  • Millal õeldakseet vooluringis on induktiivse reaktsiooni ülekaal?
  • Mida tehakse pingeresonantsi saavutamiseks?
  • Kui suur on pingeresonantsi korral cos ?
  • Mida nimetatakse ülepingeks?
  • Millest oleneb ülepinge väärtus?
  • Kus pingeresonantsi nähet kasutatakse?
  • Kus pingeresonantsi nähe on kasulik ja kus kahjulik nähtus?
  • Millist nähtust nimetatakse vooluresonantsiks?
  • Millal ja millises vooluringis tekib vooluresonants?
  • Kuidas vooluresonantsi saada?
  • Milline on resonantsi korral vooluringi kogutakistus?
  • Milline on vooluresonantsi korral ahelas vool?
  • Kus vooluresonantsi kasutatakse?
  • Mida tähendab cos ?
  • Kui suur võib cos maksimaalselt olla?
  • Miks püütakse cos parandada?
  • Mis kasu on cos tõstmisest?
  • Mida tehakse cos parandamiseks?
  • Mida nimetatakse energiaks?
  • Millega mõõdetakse aktiivenergiat?
  • Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse?
  • Millega mõõdetakse reaktiivenergiat?
  • Mis on mõõtühikuteks?
  • Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi?
  • Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks?
  • Kuidas ühendatakse tarbijaid?
  • Millist pinget nimetatakse faasipingeks?
  • Millist pinget nimetatakse liinipingeks?
  • Milline seos on tähtühenduse korral liini- ja faasipingete vahel?
  • Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe?
  • Kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada?
  • Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele?
  • Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele?
  • Miks pannakse liinijuhtmetesse kaitsmed?
  • Millal lubatakse kolme juhtme süsteemi puhul ühendada tarbijad tähte?
  • Mis juhtub kolme juhtme süsteemi korral kui ühes faasis tekib katkestus?
  • Milline võib olla neutraalnulljuhtme ristlõige võrreldes liinijuhtmega?
  • Milleks on vajalik neutraalnulljuhe?
  • Mis juhtub kui neutraalnulljuhe katkeb?
  • Millal on neutraalnulljuhtme katkemine eriti ohtlik?
  • Mis juhtub neutraalnulljuhtme katkemise korral kui üks faas lühistub?
  • Miks ei paigaldata neutraalnulljuhtmesse kaitsmeid ega lüliteid?
  • Millal lubatakse tarbijad lülitada kolme juhtme süsteemi?
  • Millised on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipinged?
  • Millised on voolud sümmeetrilise koormuse korral?
  • Millised on voolud mittesümmeetrilise koormuse korral?
  • Mis on mittesümmeetria erijuhuks?
  • Mis juhtub kui ühes faasis tekib katkestus?
  • Mis on kolmefaasilise voolu üheks tähtsamaks omaduseks?
  • Kuidas nimetatakse ruumiliselt pöörlevat magnetvälja?
  • Millisel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö?
  • Millist koormust kujutab endast asünkroonmootor?
  • Miks kasutatakse elektrimasinat?
  • Mis on elektrimasinate ülesandeks?
  • Kuidas jagunevad elektrimasinad vooluliigi järgi?
  • Kus kasutatakse?
  • Millest oleneb otseselt elektrijaama generaatorite töö?
  • Kuidas saab märgatavalt tõsta üksiku jaama ökonoomsust?
  • Mis iseloomustab sünkroongeneraatoreid?
  • Mida nimetatakse vaseskaoks?
  • Millest selline nimetus?
  • Mida nimetatakse rauaskaoks?
  • Mis on ventilatsioonikadu?
  • Mis on hõõrdekadu?
  • Mida nimetatakse elektrimasina kasuteguriks?
  • Kuidas kasutegurit tähistatakse?
  • Kui suur on elektrimasinate kasutegur?
  • Millest sõltub elektrimasina kasutegur?
  • Kus kasutatakse?
  • Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus?
  • Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus?
  • Mida nimetatakse libistuseks?
  • Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus?
  • Mida nimetatakse vääratusmomendiks?
  • Millega saab sujuvalt reguleerida kiirust?
  • Kus kasutatakse faasirootoriga asünkroonmootoreid?
  • Kus kasutatakse peamiselt ühefaasilisi asünkroonmootoreid?
  • Kuidas saadakse mootorile vajalik käivitusmoment?
  • Kuidas alalisvoolumasinad jagunevad?
  • Milleks on alalisvoolumootoril kommutaator?
  • Mis on haruvoolu- mootorile ohtlik?
  • Kus alalisvoolugeneraatoreid kasutatakse?
  • Kuidas saab muuta alalisvoolumootori võlli pöörlemise suunda?
  • Mis on mootori mähiste isolatsioonile kõige ohtlikum?
  • Mis põhjustavad laagri ülekuumenemist?
  • Mida tuleb teha kui ruumi temperatuur ületab 40 C?
  • Milline võib olla elektrimasina kere temperatuur?
  • Mis põhjustavad mootori vibratsiooni?
  • Mida kujutab endast vastastikune induktsioon?
  • Mida nimetatakse vastastikuseks induktsiooniks?
  • Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet?
  • Millest sõltub tühikäigu voolu suurus?
  • Milline on trafode kasutegur?
  • Milline on lühise korral ahela kogutakistus vool?
  • Mis on lühise tagajärjeks?
  • Milline trafo töötab pinget tõstvalt ja milline pinget madaldavalt?
  • Kus on kasutusel jõutrafo?
  • Mis on jõutrafo eesmärgiks?
  • Miks ei tohi trafot ühendada alalisvoolu võrku?
  • Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib?
  • Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge?
  • Kest ja südamik on pinge all?
  • Mida nimetatakse elektrolüüsiks?
  • Kus elektrolüüsi kasutatakse?
  • Mis tagavad edu kannatanule abi andmisel?
  • Mida tuleb teha enne remondi või töö alustamist elektrivõrgus?
  • Millal võib alustada remonttöid?
  • Milline voolutugevus on inimorganismile juba surmav?
  • Millist voolu nimetatakse rikkevooluks?
  • Mida tehakse elektritraumade ärahoidmiseks?
  • Mida nimetatakse lühiseks?
  • Mida nimetatakse maaühenduseks?
  • Mida nimetatakse juhiühenduseks?
  • Millist voolu suurust loetakse inimesele ohutuks?
  • Mis juhtub kui inimese keha läbib vool?
  • Kui kaua saab inimese aju olla ilma verevarustuseta?
  • Kuidas töötab voolu all inimese süda?
  • Millest sõltub voolu ohtlikkus?
  • Mis on elektrilöök?
  • Mida nimetatakse kaitseväikepingeks?
Vasakule Paremale
Kontrollküsimused #1 Kontrollküsimused #2 Kontrollküsimused #3 Kontrollküsimused #4 Kontrollküsimused #5 Kontrollküsimused #6 Kontrollküsimused #7 Kontrollküsimused #8 Kontrollküsimused #9 Kontrollküsimused #10 Kontrollküsimused #11 Kontrollküsimused #12 Kontrollküsimused #13 Kontrollküsimused #14 Kontrollküsimused #15 Kontrollküsimused #16 Kontrollküsimused #17 Kontrollküsimused #18 Kontrollküsimused #19 Kontrollküsimused #20 Kontrollküsimused #21 Kontrollküsimused #22 Kontrollküsimused #23 Kontrollküsimused #24 Kontrollküsimused #25 Kontrollküsimused #26 Kontrollküsimused #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reimers Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
thumbnail
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

.......................................................................................38 27. Laboritöö nr.26*.................................................................................39 Kolmefaasilise elektriarvestiga mõõtmine...................................................................39 28. Laboritöö aruanne....................................................................................................... 40 29. Laboratoorsete tööde tegemise korra ja ohutustehnika kontrollküsimused.............41 30. Kasutatud kirjandus............................................................................42 4 LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORD JA OHUTUSTEHNIKA 1. Iga õpilane valmistab töö ette , s.t. tutvub töö juhendiga ja elektrilise skeemiga. Töö on ette valmistatud siis, kui õpilane teab, milliseid vahendeid kuidas ning milleks

Elektrotehnika
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suur

Füüsika
thumbnail
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
6
doc

Küsimused

Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõuj

Füüsika
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või

Elektriaparaadid



Lisainfo

70 erineva teemakohta küsimused.

IILMA VASTUSTETA !!!!!!!!!!1


Kommentaarid (4)

muskakene profiilipilt
andrea engelbrecht: polnud minu küsimusele vastust
18:45 07-01-2016
Triinuc profiilipilt
Triinuc: Kas küsimustele on vastused ka?
20:39 15-04-2019
AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: loodan, et abiks ikka
16:55 16-05-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun