Selleks võib kuluda aasta. Enamik tuuleturbiine paigaldatakse avamaale, kus keskmine tuule kiirus on vähemalt 12 km/h (Kivinukk & Staak, 2008). Soojuspumbad Soojuspump on süsteem, mis ammutab soojusenergiat madalamast temperatuurist ja siirdab selle kõrgemale temperatuurile. Soojusenergiat ammutatakse õhust, maa sisemusest, ventileeritavast õhust või veest. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Soojuspumba maakontuuris (maatoru, kollektor) ringlevat vedelikku soojendab pinnases salvestatud | 11 päikeseenergia mõne kraadi võrra. Soojuspumba sees muundatakse need mõned kraadid soojusvahetite ja kompressortehnika abil soojusenergiaks, mis siirdatakse edasi soojusjaotussüsteemi, kas siis põrandaküttetorudesse, radiaatoritesse või soojaveeboilerisse
d. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Treitera teriku kuumenemist põhjustavad treimisel järgmised nähtused: Vali üks: a. terikukasvaja tekkimine lõiketeriku esipinnal b. lõikepingi vähene jäikus ja vibratsioonide tekkimine c. materjali plastse deformeerimise ja purustamise töö muutumine soojuseks, hõõrdumine tooriku ja teriku ja laastu ja teriku vahel d. liiga madalad lõikeparameetrid: V, s, t Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud b
ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine ülekanda hüdroenergiat ilma kadudeta. - turbulentne voolamine. Tänu hõõrdejõududele tekib vedeliku Teatava voolukiiruseni liigub vedelik voolamisel soojus, st hüdroenergia torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt). muutub soojuseks. Sellisel moel Toru keskel on voolukiirus suurim, tekkinud kaod tähendavad praktikas pinnal aga null (sele 2.14). Kui seda, et torustikus tekib rõhulangus. suurendada vedeliku voolukiirust, siis Rõhulangust tähistatakse p (sele 2.13). teatava kriitilise kiiruse juures voolamise Mida suurem on hõõrdetakistus tüüp muutub ja voolavas vedelikus vedelikus endas, seda suurem on tema tekivad pöörised (sele 2.15)
süsteemist. Päikesekiirgus absorbeeritakse mõnda vedelikku ning mahutus- ja jaotussüsteem väljastab soojust vastavalt vajadusele. Päikeseküttesüsteemi säästlikkus sõltub enamasti kollektori ja mahuti optimeerimisest vastavalt kohalikule ilmastikule, küttevajadusele, varuenergia tarnimise maksumusele jne. 1.1.3.1 Päikesekollektor Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. Soojuse edasi- toimetamiseks kollektorist võib kasutada vedelikke või õhku. Kollektori tegelik suurus sõltub energiavajadusest ja kohalikust ilmastikust. Ühepereelamu kuumaveesüsteemides on kollektori tavaline suurus 4...6 m2. Nii ruumide kütmiseks kui ka kuuma vee saamiseks mõeldud süsteemides võib kollektori pindala ulatuda 10...30 m2-ni (Taastuvenergia käsiraamat 2009). 6 1.2 Vesi
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
võimalik täielikult konverteerida tööks). Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks. Entroopia on üks termodünaamika põhimõistetest. Selle muudab oluliseks termodünaamika teine seadus, mille järgi ei saa isoleeritud süsteemi entroopia kunagi kahaneda. Seega saavad iseeneslikud protsessid isoleeritud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus
viivad raku hävimiseni. Kiiritust kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. 5) Raadiolained: Raadiolained on elektromagneetilised lained ja suhteliselt suure lainepikkusega (alates mõnest millimeetrist kuni kilomeetriteni) ja sagedusega (30 tuhat kuni 300 miljardit Hz). Lühi ja ultralühilainete läbimisel keskkonnast tekib selles ülikõrgsagedusega vahelduvvool. Elektromagnetilises väljas muutub elektrienergia aga soojuseks. Kõrge intensiivsusega elektromagnetilises väljas hävivad mikroorganismid kiiresti, mille oluliseks põhjuseks on soojusefekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike võrreldes steriliseerimisega autoklaavis, siis säiluvad paremini ka näiteks konservide esialgsed omadused (aroom, maitse, konsistents, vitamiinide sisaldus jne.). Sellest tulenevalt on toiduainete valmistamisel leidnud laialdast
Kasutegur- Kasuteguriks nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. . Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. "Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Taandatud soojus -Clausius taandatud soojuseks ning formuleeris termodünaamika II printsiibi kui taandatud soojuse säilivuse ideaalsel protsessil. Taandatud soojus on seda suurem, mida madalamal temperatuuril toimub soojusülekanne. Tegelikult sõnastas Clausius oma seaduse pisut teisiti, võrratusena. Ringprotsess- Ringprotsess = termodünaamiline protsess, mille lõppolek langeb ühte algolekuga.
13. Trafo koormamisel tekib sekundaarvool I (2). Tarviti takistuse vähendamisel suureneb sekundaarvool elektriraudteel allamäge sõites. *Dünaamiline pidurdus on sisuliselt samuti pidurdamine generaatortalitluses, ning tema poolt tekitatud magnetvoog, mis on põhivoo muutumisega vastassuunaline ja vähendab teda. kus pidurdavate osade kineetiline energia muundub soojuseks takistites. Pidurdamiseks lülitatakse mootor Selle tulemusena väheneb primaarmähise induktiivsus ja induktiivtakistus ning suureneb primaarvool, mis toitevõrgust välja ja ühendatakse pidurdustakistitega. Eralduvat soojust kasutatakse sageli kütteks omakorda suurendab südamiku magnetvoogu endise väärtuseni. Trafo on isereguleeriv seade, koormuse (vagunites). Pidurdustakistite takistuse muutmise teel on lihtne muuta pidurdavat momenti.
Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse . Katelseadmesse antav soojus jaguneb kasulikult kasutatavaks soojuseks (Q1) ja soojuskadudeks: Q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga Q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest Q4 - soojuskadu mehhaaniliselt mittetäielikust põlemisest Q5 - soojuskadu katla välisjahtumisest Q6 - soojuskadu katlast eemalduva tuha füüsikalise soojusega =Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6 q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkasulik ja kütusega koldesse antud soojushulga suhtena
Takistuse järsku muutumist väikeseks nimetatakse lühiseks ning tänapäeval on loodud erinevaid kaitseseadmeid tarvitite kaitseks lühise vastu. Pinge, vool ja takistus on omavahel seotud Ohmi seaduse järgi järgmiselt U I R Igasuguses mehhanismis muutub elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks: soojuseks, mehaaniliseks energiaks, valguseks. Seadme võimet teha tööd iseloomustab võimsus, mille tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). P U I I 2R Kogu töö, mida seade ära teeb sõltub ka ajast. Töö tähiseks on A ning ühikuks džaul (J) ehk vattsekund (Ws). A P t Alalisvoolu kasutatakse erinevate binaarse loogikaga töötavate täiturmehhanismide
Mitokondri see on valguline vesilahus - mitoplasma. Mitokondrites on oma DNA, oma RNAd ja oma valkude süntees. Paljud protsessid on tuuma kontrolli all. 2. Ülesandeks on hingamine raku tasandil - a) toitainete reageerimine hapnikuga ensüümide kaasabil, mille käigus vabaneb järkjärgult energia ning tek vesi ja süsihappegaas. b) ATP süntees kasuteguriga 35 -50%, ülejäänud energia hajub soojusena. Erandiks pruun rasvkude, kus kogu energia läheb soojuseks. Ka teatud ravimid blokeerivad ATP sünteesi ja tõstavad soojuse eritumist kehas, nt aspiriin. Inimestel, kellel söömisjärgselt kehatemp (paar tundi) tõuseb ole 37o, on põletavat tüüpi ainevahetus ja paksuks ei lähe. 3. Arv. Väga kõikuv, teatud juhtudel polegi mitokondreid rakus, nt anaerobioosis; tavaliselt on rakus mõnisada mitokondrit; maksimaalselt suurtes munarakkudes on 106 või rohkemgi mitokondrit. Tegurid, mis mõjut
See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas
Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 23. Arvutage entroopiamuut pöörduval soojusülekandel. - S=nRlnP1/P2 24. Leidke ideaalgaasi isotermilise paisumise või kokkusurumise entroopiamuut. - S=nRlnV2/V1(T2/T1) 25. Arvutage faasiülemineku standardne entroopiamuut. - Saur=Haur/Tkeem 26. Sõnastage termodünaamika III seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi
Õhk maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Probleemid: · Hapestumine panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes põhjustavad terviseprobleeme, kasvab allumiiniumi, elavhõbeda, kaadmiumi sisaldus. · Osoonikihi lagunemine ainke gaas, mis absorbeerib päikese UV-kiirgust, mis muutub soojuseks. Sageneb nahavähi ja melanoomi esinemine, halli kae esinemine. · Kasvuhoonegaasid hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Kasvuhoonefekti mõju keskkonnale: · Soojenemine · Veetaseme tõus · Muutused taimkatte vööndilisuses · Taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik
. See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat
Lühiülevaade inimese organismi ehitusest ja talitlusest. 1) Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone. (Organell ehk raku väikeorgan) Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid tuhandeid. Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga, neid on palju sellistes rakkudes, mille energiavajadus on suur. Müofibrillid on üksnes lihasrakus esinevad organellid. Müofibrillid annavad lihasele kokkutõmbevõime, inimesele tervikuna aga liikumisvõime. 2) Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paikne...
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
Rotatsioon pihustid on kõige täiuslikumad puhastid. Nende korral saab kasutada saastatud kütuseid. Katla soojusbilansi võrrand ja katla kasutegur Suuremosa kütuse põlevainest põleb ära ja see vabanev soojus kasutatakse auru v kuuma vee tootmiseks, aga osa põlevainest jääb kasutamat ja osa soojusest läheb lihtsalt kaduma(soojuskaod). Katla soojusbilanss näitab kuidas jaguneb kütusega katlasse sisenev soojushulk(ehk kasutatav soojus). Kasutatav soojus jaguneb: Kasulikuks soojuseks jamitmesugusteks soojuskadudeks. Qk=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6 [KJ/Kg; KJ/m3] Qsisenev=Qkasut Qkasut=Qa Qa-alumine kütteväärtus Qk=Qa+Qõhk+Qmasuut Q1-katlas kasulikult kasutatud soojus mis läheb kuumavee soendamiseks v millegi muujaoks Q2.......Q6-soojuskaod Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu.
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu....
jääkmuda juhul, kui nende raskemetallide sisaldus on kontrollitud. Selline võimalus aitab kindlasti tõsta energiakultuuride majanduslikku tasuvust, kuna üha kallinevate mineraalväetiste kasutuskulud on võimalik asendada reoainete utiliseerimisest saadava lisatuluga. Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevus saadava produkti omahinnas oluliselt kultuuri valikut. Paljude energiakultuuride puhul ei erine kasvatamistehnoloogiad oluliselt sama liigi kasutusest nn. tavapärases põllumajanduses. Suurim erinevus on siinjuures tavaliselt sordivalikul, näiteks bioetanooli tootmiseks sobivad kõrge tärklisesisaldusega teraviljasordid vastupidiselt toiduainetetööstusele, kus eelistatakse terade kõrget valgusisaldust
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. [4] Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevus saadava produkti omahinnas oluliselt kultuuri valikut. Paljude energiakultuuride puhul ei erine kasvatamistehnoloogiad oluliselt sama liigi kasutusest nn. Tavapärases põllumajanduses. Suurim erinevus on siinjuures tavaliselt sordivalikul, näiteks bioetanooli tootmiseks sobivad kõrge tärklisesisaldusega teraviljasordid vastupidiselt
Kasutatakse biokeemias kineetika uurimiseks: ühesugused proovid, kuid katsetingimused on küvettides erinevad. Derivatiivne spektroskoopia: mdetakse spektri tuletist. kasutatakse kattuvate piikide lahutamiseks ja detailide avastamiseks spektris. Tuletise arvutab arvuti, vi, spektrit skaneeritakse kahekiire seadmel väikese lainepikkuse vahega kummagi kiire vahel. Fotoakustiline spektroskoopia. Neeldunud kiirgusenergia muutub soojuseks, mis soojendab proovi ümbritsevat keskkonda. PASs moduleeritakse pealelangevat kiirgust akustilise lainega. Proov on küvetis, mis on CO2 ja H2O vaba ja neeldumise korral genereerib proov termilise laine, mis levib gaasis helina ja mida 9 detekteeritakse mikrofoniga. Proovi eeltöötlus pole tarvilik. kasutatakse söe, .
inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. 32. Valgusallikad ja nende olemus. Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, luminooor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 - 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse tekitamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused .
termofiilid- min 40, opt 55-65, max 72. hüpertermofiilid- min 67, opt 90- 100, max 113. Kiirgusenergiatoimib mikroobidele nii rakusiseste kui ka keskkonnas toimuvate füüsikaliste või keemiliste muutuste kaudu. Kiirituse efektiivsus sõltub kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile neelduvad kiired.Valgusvajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Infrapunased kiiredon suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirguspäikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgustekib radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar- struktuurid lõhustuvad
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
· Lülidele mõjuvad jõud (koormused) põhjustavad sõltuvalt tingimustest kas nende deformatsiooni ja/või liikumise · Liikumisaparaadi ,,mootoriks" on luukangidele kinnituvad lihased, mis panevad lülid liikuma, sooritades mehaanilist tööd · Lihastesse akumuleerunud potensiaalne keemiline energia muutub seejuures liikuvate lülide või inimese poolt liigutavate väliste kehade kineetiliseks energiaks ja/või soojuseks Liikumisaparaadi biomehaanilised mudelid · Biomehaanikas kasutatakse inimese liikumisaparaadi tegevuse iseloomustamiseks mitmesuguseid mehaanilisi mudeleid, mis käsitlevad keha kui liikuvat lülide (segmentide) süsteemi. · Lüli (segmendi) moodustab kehaosa, mis paikneb kahe naaberliigese vahel või liigese ja lüli distaalse otsa vahel · Igal lülil on pikkus ja mass Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (% kehakaalust):
veeaur, vesi ning igijää/lumikate). 17. Kantserogeenne aine - orgaaniline ühend, inimesele ohtlik ja vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen 18. Karjatusahel - toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning järgmiselt kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt nähtus, mida põhjustavad süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid atmosfääris, nad lasevad läbi päiksekiirgust, mis langeb Maale ja muutub osaliselt soojuseks, kuid takistavad aga soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi selle tulemusel on maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri. 20. Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). 21.Kemosünteetiline bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või
survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. 23 29. Laastusoojuse sõltuvus V-st Lõiketöötlemisel muutub ligikaudu 98% kogu kulutatud mehaanilisest energiast soojuseks, mille tulemusena võib lõiketsoonis teriku ja laastu piirpinnas temperatuur tõusta üle 600°C. Ainult 2% energiat salvestab laastus. Soojus tekib materjali deformeerimise kui ka laastu ja tooriku hõõrdumisel vastu lõikeriista tahku. 30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras.
lagunemise korral energeetilisele põlevkivile on 100 gCO 2/MJ. Sama arvväärtus kivisöele on ligikaudu 90 gCO2/MJ. Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,351,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse.
Aktiivtakistus Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Tahkes aines on need jõud tingitud eelkõige laengukandjate vastastikmõjust võnkuvate ioonidega. Elektrivolu säilitamiseks teeb elektriväli pidurdavate jõudude vastu tööd, mille käigus elektrienergia vabaneb soojusena. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus. Pool hakkab toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. Puhtalt induktiivsel takistusel energiat soojusena ei vabane. Voolu kasvu käigus salvestab induktiivpool energiat ning voolu
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
soojaandurit, 12 surveandurit, 15 higinääret, 500000 rakku, 50cm veresooni. Keha soojuse säilitamine: Temperatuuri langetamiseks Suurendatakse naha alust verevarustust- soojusenergiat kantakse keha pinnale Suurendatakse higistamist- soojusenergia loovutatakse vee aurustamisele Temperatuuri tõstmiseks Ahendatakse nahaaluseid veresooni Värinavaba ainevahetuse kiirendamine (KNS, kilpnäärmest türoksiin,+100%) Lihasvärin muudab glükogeeni varud soojuseks (sportlasele potensiaalselt töövõimet vähendav) - värin toimub allpool rasvkudet *Pruun ja valge rasvkude Rasvade talletamine- pruun- toodab sooja(karupoeg-peab ise harjuma väliskeskkonnaga) Rasvade mobiliseerimine- valge Rasv on isolaator, aktiivne kude Higinäärmed Inimese keha pinnal on umbes 2,6 miljonit higinääret Peopesadel kõige rohkem, sest aitavad kaitsta ja elastsust hoida. Kõige vähem kaelal ja seljal.
energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine. Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid a
Siinuste korrutist saab teisendada sint sin(t ± ) = 1 - t ± ja Um·Im=2U·I. Asendades saame p=U·I·cos-- U·I·cos(2t±). Perioodi keskmise võimsuse P saame ühe perioodi integreerimisel 1 [ cos cos(2 )] cos . = U I - U I t ± dt =U I Seda keskmist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks ja mõõteühikuks on vatt [W].) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. Soojuslik võimsus eraldub vaid aktiivtakistis. Aktiivvõimsus avaldub kujul P = I Z I R / Z = I2 R nagu alalisvooluahelaski. Aktiivvõimsuse ühik on vatt (W). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Reaktiivvõimsus kirjeldab seda osa näivvõimsusest vahelduvvooluahelas, mis ei eraldu soojusena (kasuliku tööna). Reaktiivvõimsuse valem on Q = S sin, tema mõõtühik on varr e. Voltamper reaktiivne (var).
Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga
Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeeti...
vaid nende kahe soenguga. Kõige levinum müts oli tehtud hobuste juustest ning oli läbipaistev, seda kandsid rikkad ning kõrgklassi mehed. Tavakodanikel olid mütsid tehtud bambusest. Üks liik mütse on ka tehtud kõrtest, mida kandsid farmerid ja mungad. Ei ole eriti näha sokke ning jalanõusid, kuna need jäävad seeliku või pükste alla, kuid sokid on tehtud valgest riidest. Need on kõigil, vahet ei ole, milline on nende sotsiaalne staatus. Need on valmistatud soojuseks ning kaitseks. Nende kuju, liigid ja õmblemis- meetodid erinevad soo tõttu. Tavalistel kodanikel, vaestel ning teenritel olid sandaalid kõrtest. Neid oli erinevaid nii meestel kui ka naistel. Naistel oli tavaliselt jalanõu ots ülespoole ning meeste omad olid täiesti tavalise otsaga. Naiste omad võisid olla siidiga ning kaunistatud värvikate siiditükkidega, mis olid pilve kujuga. Kuna need olid üpris, kallid kandsid neid jalanõusid vaid kõrgklassi naised. Tavalised kodanikud
(valgus- ja soojusenergia). · 14. Päikesekiirgusest lainepikkusel 0.2 kuni 4.0 mikronit peegeldub maa atmosfääri jõudmisel osa seal olevatelt pilvedelt, tolmult jmt. tagasi maailmaruumi. Vaid 50% sellest lühilainelisest valguskiirgusest jõuab maapinnani. · 15. Pikalaineline kiirgus, mis peegeldub maapinnalt tagasi, läbib samuti atmosfääri erinevad kihid, seal hulgas pilved, tolmu jmt. ning muutub väljudes maa ökosüsteemist soojuseks maailmaruumis. · 16. [1 p.] Kirjelda protsessi, mille kaudu taimed salvestavad päikeseenergiat · 17. [1 p.] Kirjelda, kuidas loomad saavad igapäevaseks elutegevuseks vajalikku energiat · 16. Taimed saavad päikesevalguse ning muundavad selle fotosünteesi teel lehtedes kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Fotosünteesiks nimetatakse protsessi, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks
37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoone läbipaistvad seinad ja katus lasevad sisse päikesekiirgust, millest osa muutub mullale ja taimdele langedes soojuskiirguseks. Soojuskiirgust ja veeauru aga kasvuhoonekate nii kergesti välja ei lase ning seal tõuseb temperatuur ja niiskusesisaldus. Sarnane nähus esineb ka Maal, kus kasvuhoone seina ja katust asenad atmosfäär. Päikesekiirgus langeb läbi selle maapinnale ja muutub osaliselt soojuseks. Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid. Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur korgem kui väljaspool atmosfääri. Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad. 38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon. Muld on vajalik ökosüsteemide funktsioneerimiseks ja taimekasvatuseks. Muld on ka oluline vee filtreerija. Mulla moodustumine ja taastumine on väga aeglane. Seepärast
otsekiirgus). Mõõdetakse püranomeetriga. Sõltub suuresti Päikese kõrgusest. Päikese kõrguse kasvades hajukiirgus kasvab. Suuresti mõjutab hajukiirgust pilvisus (keskmised ja ülemised suurendavad hajukiirguse intensiivsust). Rünkpilved suurendavad hajukiirgust ning vähendavad madalad kihtpilved. Tähis D. Summaarne kiirgus tähis Q = S' + D. Insolatsioon ja hajukiirguse intensiivsus. Hajuvuse protsess (kiirgus muudab oma leviku suunda) ja teine protsess, kus energia muundub soojuseks (molekulid, vastastikmõju atmosfääris jne). Hajuvuse koefitsient sõltub lainepikkusest. Ta on võrdeline mingi konstant k ~ a/4 . See kehtib vaid siis kui osakesed on väikesed, see ei kehti suurte osakeste puhul. Rayleish seadus hajuvuse koefitsient on pöördvõrdeline hajuvuse pikkuse neljanda astmega. Mida sinisem on taevas, seda puhtam on õhk, taeva värvus ütleb hästi kui puhas on õhk. Kui taevas on tuhk ja hall, siis on lisandeid palju ja õhk on paha
libisemisel tekkiv hõõre). Ehk kui keha seisab paigal mõjutab teda seisuhõõrdejõud, mis on palju suurem kui libisevale kehale (kaldpinnal) mõjuv liughõõrdejõud. Hõõrdejõu valem: Fh=kN=kmg (Fh-hõõrdejõud, k- hõõrde tegur ja N-pinnarektsioon) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest
Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Algselt toodi sisse soojusmootorite töö kirjeldamise lihtsustamiseks. Seda nimetati taandatud soojuseks.
Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumiste amplituudi järsku suurenemist, kui süsteemile mõjuva välise perioodilise jõu sagedus saab võrdseks süsteemi niisuguse omavõnkesagedusega, mis tal oleks dissipatiivsete jõudude puudumisel. 22. Rist- ja pikilained. Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine Pikilainetuseks levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal.nimetatakse lainetust, kus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimise sihis, näiteks heli. Laine võnkesagedus - ajaühikus sooritatud võngete arv.
KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte...................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
