üldistamiseks. Francis Baconi arvates võivad teadusalased teadmised anda inimesele võimu looduse üle. Ent tema arust polnud keegi seda veel õigesti teinud: Ratsionalismi kalduvad mõtlejad on nagu ämblikud, kes koovad võrku omaenda keha eritisest: nende struktuurid on küll muljetavaldavad, kuid kõik tuleb nö seestpoolt ja sel puudub kontakt tegelikkusega. Empiirilisemad mõtlejad on nagu sipelgad, kes kuhjavad kokku andmeid, omades vaid piiratud ettekujutust, mis sellega peale hakata. Õige tee on aga nö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka teadlane: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit".
c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned
niisutatud mürgise limaga.(joonis1.4) Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. (joonis2.4) Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks.(joonis1.5) Komposti (joonis2.5) toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. 9 3.INIMTEGEVUS VIHMAMETSADES 3.1 Kuidas elada sellises kliimas Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid.
Second level kuivendamine Third level Fourth level Kahjuks on tänapäeva Fifth level inimestel kombeks soid ja rabasid kuivendada, et saada kaevandada turvast. Kuid soode ja rabade kuivendamisel hakkab see välja surema ja on ohuks seal elavatele loomadele. Näiteks raba rebane, sipelgad ja kalad. Õnneks on hakatud nüüd rabasi ka looduskaitse aladeks lisama ning nüüd on osades kohtades nende kuivendamine seadusega keelatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Loodust ja looduse osasi Fifth level
happejoaga Pärast seda kogemust kaob vaenlasel tõenäoliselt huvi süüa valgete laikudega kirjatud mardikaid. Päeval peidavad doominomardikad end kivide all ja teiste loomade kaevatud urgudes. Nad ronivad välja öösel, et jahtida putukaid ja muud saaki. SEEMNESIPELGAD korjavad seemnetagavara oma pessa. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid kui ka pesaniiskuses tärkavaid toitvaid idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile SÜSIKLASED See mardikas elab Namibi kõrbes, kus toitub taimejäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab
lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks juhuks koguma, siis on epifüütidel kujunenud lehe-, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped või siis loovad nad enda jaoks orblehtedest mullamahuti. Neid mullamahuteid kasutavad ka sipelgad kandes sinna seemneid ja luues nö ,,sipelgaaedu". o Liaanepifüüdid on liaanide ja epifüütide vahepealne organism, mis alustab elu liaanina, ronib siis parajale kõrgusele ning hiljem ühendus põhitüvega katkeb ning ta jätkab elu epifüüdina, mis on maapinnaga ühenduses õhujuurte kaudu. o Epifüütliaanid alustavad elu epifüüdina puuokstel, loovad alguses
* Elevandid surevad seistes. * 1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. * Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat. * Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. * Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. * Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. * Saudi Araabias pole jõgesid. * Bruce Lee oli nii kiire, et mõnikord tuli filmi näitamisel aeglustada. * Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad. * Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni. * Üle veerandi maailma metsadest kasvab Siberis. * MikiHiire kõrvad on alati suunatud küljele, hoolimata sellest mis suunas ta nägu on. * Kuskil Mendelejevi perioodilisustabelis ei paista olevat tähte j. * Keskmise mehe habe kasvab tema eluaja jooksul kuni 8,4 meetrit. * Keskmine mees veedab elu jooksul 3350 tundi ehk ligi 140 ööpäeva habet ajades.
ühtegi hingelist"; Lõuna-Eestis on tehtud isegi vahet sellel, et "inimesel on hing, tõpral (loomal) on toss". · Surma korral arvati, et: - hing lahkub kehast (suremine = hingusele minek; hinge heitma, tossu välja laskma; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu
vähetõenäoline (kõrbed, kõrgmäestikud). 2. Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt. 3. Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena (just selgroogsete seas: kalad, kahepaiksed ja roomajad) 4. Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes, nt lehetäid (suvel partenogenees, sügisel emased ja isased) 5. Ühiselulistel putukatel väljendab keerulisi rollijaotusi (mesilased, sipelgad, termiidid) Inimesel pole! Tagajärjel tekivad haploidsed enamasti, aga vahel ka diploidsed (emaste ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest). 2. Günogenees Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr.
1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat. Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. Saudi Araabias pole jõgesid. Bruce Lee oli nii kiire, et mõnikord tuli filmi näitamisel aeglustada. Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad. Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni. Üle veerandi maailma metsadest kasvab Siberis. Pea vastu seina tagumine kulutab ~150 kalorit tunnis 245) Miki-Hiire kõrvad on alati suunatud küljele, hoolimata sellest mis suunas ta nägu on. Kuskil Mendelejevi perioodilisustabelis ei paista olevat tähte J. Järgnevatest seadustest andis märku foorumikasutaja ints23: Põhja-Carolinas on keelatud noodist mööda laulda
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et...
Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismdies(endoparasiidid sise, nt paeluss) või nende pinnal(ektoparasiidid välised, nt kirp, saavad meilt toitu, elupaik on mujal)ja kasutavad nende koostis- või toitained. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused(mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid). Molekulid lähevad tagasi ringesse ja jõuavad välja algsessse koostisse. Detridofaagid detriidist toituvad organismid(vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt). Lagundajad on lulised, muidu oleks meie ümber lõpmatu hulk surnud orgaanilist ainet. Meil ei oleks vajalikke toitained. Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagid alagrufi ja neid nim redutsentideks ehk lagundajateks. Troofne toitumisse puutuv, toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav. Aine sööme et saada ehitusmaterjali (rakud uuenevad)(parandame ennast nt sõrme lõikamisel) Energia.
1936. aastal hukati Lorca kindral Franco fasistide poolt ning just veidi aega enne seda oli kunstnik vana sõbraga ühendust võtnud. García surm oli tema jaoks suur löök. Lisaks nende sõprusele oli Dalí ja tema teised sõbrad ühiselamus elades arendanud välja oma märgi- ja sümbolikeele, mis ka tema hilisemas loomingus aeg-ajalt esile kerkis. Üks võtmesõnadest oli putrefacto (mädanemine), mida kunstniku teostes sageli esindavad eesli korjus või laipa õgivad sipelgad. Seda kasutas ta oma koolikaaslastega kui sõimusõna, millega pilkasid nad vihatud suurkodanlikku ja konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000) 3.3. Tutvused Pariisis 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud ning oli temast vaimustuses. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi
Päeval on pinnasesse kaevunud, seetõttu väldib kivist pinnast ning elutseb vaid tasastel liiv-, liivsavi- ja turbamuldadega aladel. On veekogudega vähe seotud ja võib hõivata neist kaugel asuvaid alasid. Mudakonnad talvituvad üksikult, kuni 1,5 m sügavusele pinnasesse kaevunult hiire- ja mutiurgudes, mahajäetud keldrites. · Toitumine Mudakonnad otsivad toitu vaid öösiti, toiduks on igasugused selgrootud (eeskätt sipelgad, jooksiklased ja ämblikud). Lendavaid putukaid tarbib harva. · Sigimine Mudakonn koeb mai alguses madalates läbivooluta veekogudes - väikestes tiikides või järvekestes. Kudu on nöörikujuline ning on mässitud ümber oksakeste ja veetaimede. Üks emasloom koeb 1000...2500 1,5...2 mm läbimõõduga muna. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti · Areng Koorunud kullesed arenevad alguses veekogu põhjamudas, vastse staadium kestab 90...110 päeva
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida ...
elemendid; määrdunud subjekti, kes ebameeldiva käitumisega põgeneb kastratsiooni eest ja keda kujutab määritud pükstega inimene, ning häbiväärse käitumise poeetilist liialdust, mida esindab figuur maali vasakus servas. Seetõttu tõlgendas Bataille maali Dali süütunde ja alaväärsuskompleksi väljendusena. Paljud pettekujutuslikud pildielemendid on tänu Dali püüdlustele neid objektiviseerida ja süstematiseerida saanud sümboolse tähenduse: sipelgad sümboliseerivad mädanemist; meesfiguuri ülemõõduline käsi masturbatsiooni; rohutirtsud hirmu, mis pärineb Dali lapsepõlvest; väljaheitega määritud püksid häbi ja seksuaalset pärsitust. Dali kirjutised sisaldavad palju viiteid nende motiivide tähenduse kohta, millest kunstnik siiski kunagi rangelt kinni ei pidanud, vaid defineeris neid aja jooksul uuesti. Ehkki Salvador Dali ekstravagantne isiksus tekitas Andre Bretonile mitmeid raskusi, hindas ta
määratakse spetsiifiline IgE vereseerumist, et otsustada spetsiifilise immunteraapia vajadus. Sääskede, kihulaste, sipelgate, parmude, põdrakärbeste jt. hammustustest võivad allergikutel tekkida tavapärasemast suuremad, tugeva punetuse ja tursega nahareaktsioonid. Kirbud võivad põhjustada väikesekublalist sügelevat löövet. Lõunamaades põhjustavad allergilisi reaktsioone moskiitod, mõned liblikad ja sipelgad. Kõigi nende reaktsioonide puhul kasutatakse putukahammustusevastaseid ravimeid. Viimasel ajal on uuritud prussakatest põhjustatud allergiat. Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele. 7. ASTMA Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikul eelsoodumusel.
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
· Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. · Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. · Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Inimene vihmametsas. · Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigusetekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. · Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada
Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · Seksuaalhuvi kadumine · Unehäired · Tugevad peavalud · Keskendumisraskused · Närvilisus ja kerge ärrituvus · Ängistus · Umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · Hallutsinatsioonid:silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiline hallutsinatsioon) ,mille puhul inimene tunneb,et tal on näiteks sipelgad naha all · Äge agressiivsus,tihti räige vägivald · Enesetapumõtted ja enesetapukatsed 11 Kokaiin võib põhjustada raskeid meeltesegadushoogusid,kokaiinipsühhoose.Need väljenduvad rahutuses,ängistustundes,jälitusmõtetes ja agressiivsuses.Meeltesegaduses isik muutub teistele väga ohtlikkuks,sest ta üritab end kujuteldava ohu eest kaitsta.Kokaiinipsühhoosis narkomaan võib kahjustada ka ennast,kui ta ajab taga ``sipelgaid naha all``
tervistkahjustava mõju vähendamise meetmete rakendamiseks? 85 db. 75. Millise iseloomuga müra on inimorganismile kõige kahjulikum? Püsiv, mis on kogu aeg, et ta lihtsalt ei esine mingitel aegadel. Samuti ka muutuva tasemega ülenormatiivne müra. Lühiajaline eriti tugev müraimpulss (nt. reaktiivlennuk). 76. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon? Käsivarte ja käelabade kudede kahjustused, käte tuimus, nn sipelgad. 77. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon? Kahjustab raskust kandvaid kehaosi, tugi- ja lihaselundkondadele, vibratsioonitõbi, peavalu, koordinatsiooni häired. 78. Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed? Kuulmislangus, algul kõrvades kahin ja vilin, tasakaaluhäired, psüühilised tagajärjed, stress, ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79
· koonu lühenemine (näokolju lamenemine),suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas TÕENE või VÄÄR 1. Inimene on ainus sotsiaalse eluviisiga loom. Väär On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud sellised on eelkõige ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid. Ka paljudel lindudel ja imetajatel on sotsiaalne (karjaline) eluviis üsna tavaline. 2. Hea toitumise korral toimub inimese individuaalne areng kiiresti. Väär See ei kiirenda üldist arengut, kuid kindlasti areneb inimene paremini (ei jää kasv kinni, pole toitainete puudust jne) 3. Inimese DNA järjestus erineb simpansi omast ainult 1,6% võrra. Tõene 4. Inimene erineb teistest imetajatest peamiselt selle poolest, mis tal on evolutsioonis taandarenenud. Tõene
mikroorganismid - kaupade riknemise peamine põhjus (bakterid, pärmi- ja hallitusseened) õhu koostis - õhus leiduvate keemiliste elementide mõju, tolm, jms; õhuniiskuse mõju - mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem võib seal olla veeauru. Suure niiskusesisaldusega toiduained nõuavad ruumi niiskust 80 - 95%; temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure; valguse mõju; ruumide ventilatsioon; kaubaline naabrus; fermentide toime; kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.); taara ja pakkematerjal. Millised köögi- ja puuviljad on etüleeni tootvad ja millised on etüleeni suhtes tundlikud? Etüleeni tootvad: õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, melon, papaia, avokaado, passion, tomat. Etüleeni suhtes tundlikud: maitseroheline, salatid, kress, spinat,seller, porrulauk, kurk, porgand, herned, kapsad, kartul, banaan, hurmaa, kiivi. 37. MILLISED ON KAKS OLULIST EESMÄRKI MIDA TULEB JÄRGIDA KAUPADE VÄLJAPANEKUL MÜÜGISAALI?
sümbolite definitsioonidest, mida ta sisaldab, ning sünteetiline, kui ta kehtivuse määravad ära kogemuse faktid. Propositsioon `Lei- dub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi' on seega sünteetiline. Sest me ei saa öelda, kas see on tõene või väär, kui arvestame ainult sümbolite definitsioone, millest ta koosneb. Meil tuleb appi võtta sipelgate käitumise tegelik vaatlemine. Teisalt on propositsioon `Kas mõned sipelgad on parasiidid või ei ole seda ükski sipelgas' analüütiline. Sest ei ole vaja appi võtta vaatlusi, et avastada, et parasiitidest sipelgaid kas on või ei ole. Kui teatakse, mis on sõnade `kas', `või' ja `ei' funktsioon, on näha, et mis tahes propositsioon kujuga `Kas p on tõene või p ei ole tõene' on kehtiv kogemusest sõltumatult. Järelikult on kõik sellised propositsioo- nid analüütilised. Tuleb tähele panna, et propositsioon `Kas mõned sipelgad on
Alustatakse väikestest annustest suu kaudu või pulbrina ninna. Edaspidi tuleb annust suurendada kuni mitme grammini päevas. Pikapeale isiksus muutub areneb välja äärmine egoism, huvid piirduvad vaid narkootikumi hankimise murega, inimene degradeerub, tekivad psüühika häired jälitus- ja armukadedusluul jms. Suureneb perifeersete närvide ärritatavus. Kokainist kaebab piinavat sügelemist, talle tundub, et tema naha all on loomad sipelgad, lutikad ning teda piinatakse elektrivooluga. Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada ennast. Suured annused põhjustavad ärevust, depressiooni, isegi teadvuse kaotust. Juhuslik suur kokaiini tarvitamine või kokaiini perioodiline tarvitamine põhjustab veidrat agressiivset ja vägivaldset käitumist. Üleannustamine põhjustab südame seiskumist või kopsu kahjustuste tagajärjel surma.
On kohastunud puudel ronimiseks, kuid suure osa ajast veedab siiski maapinnal. Toitumine Metsnugis on lihatoiduline, kuid mida enam Põhjapoole, seda enam sööb marju. Sööb niiduuruhiiri, suvises toidus on olulised linnud (kuni 30 % ) ja kahepaiksed (10- 20 %), samuti putukad. Talvine toit koosneb suuremast osast raibetest. Augustis- septembris on tähtsal kohal (sageli üle 30 %) kimalasepsadest saadud mesi, samuti mardikad, seened ja marjad, sipelgad ja vihmaussid. (Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub juunis- juulis- augustis. Poegimine aprillis- mais. Suguküpsus saabub emastel 15- kuuselt, isastel 27 kuuselt. Tiinus kestab 28- 30 päeva. Pesakonnas on 1-8 poega (tavaliselt 3-5) ning aastas on 1 pesakond. Pojad sünnivad pimedatena, pesast väljuvad u. 8 nädalaselt, täielikult iseseisvuvad 6- kuuselt. Sündides on poegadel valge või hall karvkate, mis 3- nädalaselt muutub hallikaspruuniks
Psyche sai aru, et see noormees oli Aphrodite poeg Eros. Eros jäi põletushaavast haigeks. Psyche otsis meeleheitlikult oma meest. Õed olid õnnelikud ning üritasid Erose naiseks saada ning hüppasid kaljult alla lootes, et tuul neid kannab, aga seda ei juhtunud. Aphrodite teenijad otsisd Psychet, leidsid ta ning viisid ta jumalanna juurde. Aphrodite oli kuri ning käskis Psychel sorteerida viljaseemneid ning kui ta seda ei suuda, siis tabab teda karistus, Psyche istus maha ning kurvastas, sipelgad vaatasid seda iludust ning neil hakkas Psychest kahju, tegid tema eest töö ära. Aphrodite ei uskunud, et ta ise seda tegi, ta oli kindel, et kellelgi hakkas temast hale meel. Aphrodite palus veel paari asja teha(lammaste villa tuua), kõigil hakkas hale ningi kõik aitasid Psychet. Kolmas ülesanne oli tuua jumalannale vett mustast allikast, linnul hakkas hale, tõi selle Psyche jaoks ise ära. Aphroditet see häiris, andis veel ühe ülesande, tuua allilmast spets salvi Erose jaoks
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks üh...
vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid. Redutsent- ehk lagundaja Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid. Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: - esimese astme kiskja – fütofaagi sööja - teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja - kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja - tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus
2. Eemaldada sõrmused, käekell jms. 3. Rahusta ja taga rahu 4. Aseta 2 survesidet: hammustusest üles ja allapoole 510 cm kaugusele (1 sõrm peab sideme vahele mahtuma) 5. Lahasta haavale side; külmakott võimalusel 6. Madu rahule jätta (tapmisel püüa pea purustamata jätta) 7. Meditsiin abi kutsuda, evakueeriuda NB! Ära püüa mürki välja imeda! Ära püüa joota! Ära püüa haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.) Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad hammustuse vältimine 1. Kontrolli alati magamis ja peatuskohti. 2. Kontrolli riided, sokid, jalanõud enne kasutamist. 3. Väldi magamist ja riiete äravõtmist niiskete kohtade läheduses. 4. Säilita rahu, kui näed või tunned kedagi endal "liikumas" või "roomamas". Äkiline liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise. 5. Ära peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata. 6. Jälgi maapinda vaata! Sipelgapesad! MÜRGISED TAIMED Kokkupuutel võib tekkida: 1
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
Taliuinak kestab märtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem kui isased karud (aprilli lõpus, mai algul). Karu on öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem sügisel marjadest toitumise ajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood - tiinus kestab karul ainult 60 päeva
aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel. Demograafiline plahvatus - on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel. Demökoloogia - populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Dominant - on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu[1]) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude
konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid.Ka suured raipesööjad on laguahela lülid. Surnud orgaaniline aine teeb laguahaleas tavaliselt mitu tiiru, enne kui on lõplikult otsas. Lagundajad on bakterid ja seened.Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid e. detriidisööjad e. detrivoorid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Detriidisööjad ja lagundajad võivad olla omakorda söögiks kiskjatele. Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele. Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt. 57. Laguahela tähtsus ökosüsteemides Laguahela tähtsus: Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed
Toit grupieluviisi põhjusena Toitumise seisukohast lähtudes võib eristada järgmisi grupieluviisist tulenevaid eeliseid: kollektiivse jahi võimalus; taastuva ressursi säästev tarbimine; avaliku info kasutamine. Kollektiivse jahi võimalus Niisamuti nagu üheskoos saab vastu hakata endast tugevamale vaenlasele, saab üheskoos pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele. Sellist ühist jahipidamist kasutavad paljud imetajad ja kalad, aga ka näiteks sipelgad. Jooniselt 6.5a nähtub, et röövkala Caranx ignobilis suudab tabada rohkem saaki siis, kui ta kuulub jahisalga koosseisu, mitte ei pea jahti üksinda. Alumiselt jooniselt (6.5b) aga näeme, et kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider. Tähelepanuväärne on siin see, et salgas 4. ja 5. positsioonil olevatel kaladel õnnestub saaki tabada nii harva, et paistab, nagu oleks neil kasulikum jahti pidada hoopis üksinda. Selline järeldus võib siiski olla petlik
enda seisukohta kinnitavaid fakte · Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest,
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Siim Kingu 3 Tartu Tamme Gümnaasium olendi sisse. · Surma puhul lahkus kehast hing jäädavalt. · Arvamused surnu hinge edasisest asupaigast pole ühesed. o Üks arvamus oli, et surnu hing läks putukatesse ning seetõttu oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu mardikad, ämblikud, sipelgad jne. o Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues ,,kodus" hiies või kalmistul. · Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik o Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. · Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku.
kindel VALE! Mõni kogemusel põhinev väide saab olla paratamatu ja kindel 6. Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Z VALE! Uskuda midagi, mis ei ole tõestatud, kuigi on tõenäoline Õige! Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus 7. Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? AA ÕIGE! Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi Vale! Kas mõned sipelgad on parasiidid või ei ole seda ükski sipelgas 8. Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et AB VALE! matemaatika võib anda meile uusi teadmisi maailma kohta (esimese korrutise näitel). ÕIGE! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 9
ökoloogilise arengu optimumiks. Organismidevahelised suhted Sümbioos Erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu. Selliselt koos elavaid organisme nim. sümbiontideks. Nt. liblikõielised ja mügarbakterid taimed vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, kuid ei suuda ise otse õhulämmastikku kasutada. Seda seovad mügarbakterid ja saavad ise omakorda juurtelt erinevaid orgaanilisi aineid. 16 Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm nt. sipelgad ja lehetäid Endosümbioos- üks organism elab teise kehas nt. bakterid, kes lagundavad veise maos tselluloosi Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Organismi, kellele selline kooselu on kasulik nim. kommensaaliks. Konkurents
lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53
24.Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites (Begon et al. 11.2.1-11.2.3); Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26
Selgrootud on tähtsad toitainete ringete reguleerijad. Peamiselt varise peenestamine. Hästi tuntakse elustiku mõju C ja N ringele, vähem teistele ringetele. Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist veekogudesse. Mullaelustik suurendab primaarproduktsiooni: kõrgem taimeproduktsioon mullas, kus esinevad ainuraksed loomad, valgeliimuklased, hooghännalised, sipelgad, vihmaussid. Põhilised protsessid, mida viivad läbi mullaorganismid on kasulike mikroorganismide, mükoriisa, N fikseerivate mikroorganismide stimuleerimine, taimede elujõu ja kaitsevõime parandamine kahjurite ja haiguste vastu nii maa all kui maa peal, positiivne mõju mulle struktuurile, taimekasvu soodustavate ühendite süntees mikroorganismide poolt, parem toitainete vabanemine risosfääris.
resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism - üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism - kooseluvorm, kus môlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt
Metafüüsiline maal 1917-1921 itaalias Giorgio de Chirico 1888-1978 Teostes on tugev atmosfäär. Kasutab antiigist pärit esemeid. Unenäolised, perspektiiv paigast. Sürrealism Automatism - kunstnik töötab mõtlemata Veristlik sürrealism Joan Miro 1893-1983 Nokturn - katsuvad minna sügavamalt inimese sisse Sigmund Freud ja tema ideed on hinnas. Kolm liikuva panevat jõudu Kataloonia Maastik - Karneval - Salvador Dali Pehmed kellad - mälestuste püsivus. Kuidas me tajume aega. Sipelgad = kõdunemine Suur masturbaator - Põlev kaelkirjak - mida vähem me teadvustame liikumapanevaid jõude on meil võimalik vältida manipulatsiooni Mae West - naine nagu salong Orjaturg kaduva Voltaire büstiga - esmapilgul üks, tegelikult teine. Maailma tuleb vaadata teisiti. Rene Magritte 1904-1959 Vägistamine - The treason of images - Armunud - Inimese lapsed - huvi äratamine. Tung näha Inimese seisund - Dada on lõpp, sürrealism on ülesseehitus. Eesti kunst 1900-1940
ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline) b) röövik (haljas mass) ja liblikas (nektar) 2) Vähene konkurents elupaigale a) kullesed (vees, mudas) ja konn (vees, maismaal) 3) Paraneb isendite levik a) karbid on väheliikuvad. Vastsed ujuvad vabalt ja parasiteerivad kaladel 4) Pikendab eluiga a) ühepäevikute vastsed elavad mitu aastat, valmikud elavad mõned päevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
