Ta tegutses alati vähimagi religioosse või poliitilise fanatismita. Rahvastikupoliitika oli tema lemmikteema, ning et ka Siberi tühjad alad elanikest kubiseksid, asutas ta religioosse seire aparaadi ja lubas poolametlikult mittevenelastest elanikele segaabielusid ja polügaamiat. Katariina II soosis valgustust, tema valgustatud absolutismi poliitika taotles kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1796.aasta septembris sai Katariina surmava ataki. Ta elas küll veel mõned tunnid peale seda, kuid ei jõudnud siiski troonipärija kohta otsust öelda, ning suri. Kokkuvõttteks: Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutu...
seebisordid). See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema monopoli- aspekti. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla. Märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Lühiperioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit. Kui harus saadakse kasumit, tuleb harru uusi firmasid, mis vähendavad iga turul olnud firma senist turuosa. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Reklaam võib olla ja võib mitte olla sotsiaalselt kasulik. Ühiskonna seisukohalt võib reklaam tarbijaid rohkem desorienteerida kui informeerida ja see omakorda võib suurendada reklaamijate monopoolset võimu. Teiselt poolt, kui lähtuda tarbijate seisukohast, siis võimaldab reklaam neil odavamalt ja efektiivsemalt oste teha ja seepärast võib olla sotsiaalselt kasulik. 3. Oligopol
õigused, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Pearahamaks – riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Maksust olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned - + venestamine Piirati senist keskajast pärit uued omavalitsusorganid omavalitsusstruktuuri (lagunes ja muutus allutati riigivõimu demokraatlikumaks) kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696
Oma turuosa suurendamiseks on kõige efektiivsem meetod uutele turgudele sisenemine, kuid see vajab väga põhjalikku planeerimist. Tuleb võtta otsuseid nii äriüksuste rajamiseks, nende tegevuse laiendamiseks või kokkutõmbamiseks, konkurentsipositsiooni tugevdamiseks, omavahelisest koostööst tuleneva sünergia suurendamiseks, aga ka äriüksuste sulgemiseks või müügiks. Valiku tegemine on loominguline protsess, mille juures arvestatakse ettevõtte senist strateegiat ja eripära, tegevusharu olukorda ja konkurentsi ning palju teisi tegureid. Tuleb määratleda nii olemasolevat olukorda kui ettevõtte eesmärke, plaanide elluviimise starteegiat ja ka alternatiivide leidmist. Erinevate kasvuvõimaluste atraktiivsus sõltub nii ettevõtte positsioonist kui ka tegevusharu arengufaasist, mõju avaldavad ka riigisisene majandusolukord ning rahvusvahelised majandussuhted. Välisturule laienemine
(Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) koosolekutel korra järele ning propageerida rahvuslust. Gestapo-Hitleri võimu tugisambale SS’ile allunud riiklik salapolitsei, mis jälitas ja arreteeris teisitimõtlejad ning viis nad seejärel koonduslaagritesse Hitlerjugend- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. NEP(Novaja Ekonomitšeskaja Politika)-Venemaal kommunistide poolt loodud uus majanduspoliitika, et muuta senist röövellikku majanduspoliitikat, mille tulemusena kujunes NSVL’is välja omapärane segamajandus Kulak-NSVL’i talupoeg, kellel oli kasvõi natukenegi rohkem vara, kui teistel; kõik talupojad, kes skasutasid palgatööjõudu, omasid meierit, veskeid ja tegelesid nö liigkasuvõtmisega Indsutrialiseerimine-suurtööstuse eelisarendamine, mida Stalin panustas, et valmistuda pealetungisõjaks Kollektiviseerimine-NSVL’is talupoegade vastu käivitatud
1)Töötaja vastutab, kui ta on rikkumises süüdi s.t. on rikkunud oma kohustust kas tahtlikult hooletusest. 2)Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest ning lisaks saab talt nõuda saamata jäänud tulu. 3)Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab töötaja kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü ulatust, töötingimusi, tööandja antud juhiseid, töö iseloomu ja sellest tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu. 4)Kahju hüvitamise nõue aegub 12 kuu jooksul ajast, tööandja kahjust teada sai ja saab nõuda kuni 3 aasta jooksul kahju tekkimisest.Ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta ei või tööandja tema töötasust kinnipidamisi teha. 5)Võib sõlmida töötajaga: 1)Olgu töölepingust eraldi kirjalik dokument. 2)Vastutusel olgu kokkulepitud ülempiir 3)Olgu kokku lepitud konkreetne vara, mille eest töötaja vastutab 4)Varale olgu juurdepääs vaid sellel töötajal 7
allüksuste juhid kui ka teised valdkonnas tegutsevad firmad on võimelised välisinvestorite teadmisi ära kasutama. Kui meie pool on nii tehnoloogilises kui ka juhtimislikus mõttes nõrk, osutub tehnoloogia ja juhtimisoskuste ülekanne tagasihoidlikuks ning meil jääb üle vaid rõhuda jätkuvalt odavale tööjõule. See tähendab, et meie ettevõtted täidavad üleilmses väärtusahelas kõige lihtsamat tootmise etappi . Esimene on see, kui ettevõte jätkab oma senist tootmistegevust, kuid püüab teostada erinevaid protsessiinnovatsioone ning parandab organisatsiooni toimimist, vähendades sellega tootmiskulusid ja suurendades loodavat lisandväärtust. Eesti puhul on sellised näited elektroonikakomponentide tootjad või õmblustööstused. Senistest teadmistest ei piisa Kogu eelnev jutt viib tõdemuseni, et meie edukuse alus on soov ja suutlikkus juurde õppida. Tähtis on see, kas teadvustatakse, et meie senise edukuse alus on olnud peamiselt madalad
Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "Avignoni vangipõli", kirikulõhe, hussiitide sõjad jm. Sündmused viisid alla paavstivõimu kui institutsiooni autoriteedi. Pealegi valiti 15. saj.-16. saj
eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele. Tema hauakoht on teadmata, kuid Reopalu kalmistule on püstitatud mälestuskivi.
Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988
Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine nsvl ja hiinaga.Tähtis kuna allkirjastati palju tähtsaid lepinguid, kirjutati alla 2 võidurelvastamist piiravale dokumendile. Kummale poolele oli pingelõd kasulikum nsvl v lääneriigid?Nsvl kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Milliste riikide vahel oli konkurents ka pingel ajal?teaduses ja tehnikas-
Mida pakutakse? Kellele pakutakse? Kuidas pakutakse? 3. Visioon üldise pikaajalise eesmärgi kirjeldus ja tegevuste plaan selle eesmärgi saavutamiseks, olukorra kirjeldus firmas 3-5 aasta pärast. Millisena soovitakse näha organisatsiooni 3-5 aasta pärast ? Milline on ettevõtte tippjuhtide nägemus ettevõtte pikaajalisest arengust? IV Ettevõtte kirjeldus Ülesanne nr. 3. Tutvustage oma ettevõtte ajalugu ja ettevõtte omanike senist tegevust. 1. Ajalugu ja taust. 1.1.Millal ettevõte asutati? 1.2. Millega on senini tegeletud? 1.3. Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused? 1.4. Senine eksporttegevus? (kui on) 2.0manikud. 2.1. Kes on omanikud? 2.2. Milline on nende osaluse määr? Näiteks: Omanikud Osaluse määr Juhan Juurikas 50%
kõigi elualade üle. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Selle vastu protesteerisid paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased, ent demokraatiat ei suudetud kaitseseisukorra tingimustes siiski taastada. 1937. a. lasi Päts koostada III põhiseaduse, mille kohaselt oli riigipeaks president, taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata, piirati mitmeid kodanikuvabadusi. Parlamendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu ning jätkas senist poliitikat. Rahvusvaheline olukord muutus 1930. aastatel Eestile ebasoodsaks. Tõsist ohtu kujutasid N-Liit ja Saksamaa. Eesti julgeolekut ei suurendanud 1934. a. sõlmitud Eesti-Läti-Leedu poliitilise koostöö kokkulepe ega erapooletuse väljakuulutamine 1938. a. Seega osutus Eesti II maailmasõja puhkemisel rahvusvaheliselt isoleerituks. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine
Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides). Hauakambrid sisustati eluoana ja jäljendasid inimeste senist elu:heas ja halvas. Tihti tehti isikud tundeküllasemad, kui kreeklased neid tegid. Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust
suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgisid senist keskaegset linnamüüri asupaika, tegemist oligi pigem olemasolevate kindlustuste tugevdamisega, kui uute rajamisega. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid, kokku neli. Lisaks kindlustati 17. sajandi alguses linnamüüri mullavallidega. 17. sajandi kahekümnendatel aastatel ehitustööd jätkusid. Alustati kaitseehitiste viimase sõna, bastionide ehitamist. Sisuliselt olid bastionid basteide
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli k...
ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Algul kerkisid esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut- Crassus, Pompeius ja Caesar. Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas
· 1775 1784 ehitati Tartusse Kivisilda · 1782, 27. september kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir · 1783 Paldiski sai linna õigused · 1783, 3. mai Katariina II kuulutas Balti mõisad alloodideks e pärusmõisateks; ühtlasi kehtestati pearahamaks, millega tühistati senine maksukorraldus · 1783, 3. juuli 1796, 28. november Baltikumis kehtis asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust, ühtlustati haldus- ja valitsemiskorraldust 3 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1784 Võru linna asutamine · 1784 puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused, kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana · 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus · 1784 pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile · 1785, 21
· Rajaja Marinetti, Venemaal Majakovski · 1909 avaldas teoreetik Filippo Marinetti Pariisi ajalehes ,,Le Fiagro" esimese futuristide manifesti. · Oluline on hävitamine nii vana kultuuri kui ka iseenese hävitamine. · Tähtis on dünaamika, pidev uuenemine. · Itaalias pöörati rõhku manifestidele ja avalikele esinemistele, Venemaal ka nn. uue keele arendamisele. Hiljem mindi Venemaal kaasa 1917a revolutsiooniga. · Futuristid üritasid hüljata kogu senist kultuuritraditsiooni ja luua uut tehnika võidukäiku ülistavat tulevikukunsti. · Futuristide arvates pöördub kogu kaasaegne kultuurimaailm hiigellinna poole. · Esteetilisi elamusi pakuvad vaateaknad, vabrikukorstnad, hiiglaslikud kivielamud. · Nt. Marinetti kirjutas oode oma autole · Hoiduti lüürilistest teemadest · Kaasnes kiirus, tempo, pidev liikumine · Luule minategelane on linlane, kes on kogu aeg liikumises ja kes on sedavõrd juurtetu, et koduks on
keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi. Kõige varem kujunes neist välja futurism, mis kujuneski välja Venemaal (ja ka Itaalias) enne Esimest maailmasõda. Futuristid eitasid minevikutraditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Isegi kirjandusklassikuid, nagu Dostojevski ja Tolstoi, tehti maha. Hea futuristliku luuletaja näide on Vladimir Majakovski, kes nõudis, et luule peab olema lööv ning kajastama moodsa tehnika jõudu. Majakovski poeem ,,Pilv pükstes" on jõuline ja tundeküllane armastust, loomingut, usku ja maailma ümberkujundamist käsitlev teos, mis kubiseb alltekstidest. Venemaal kujunes teise avangardistliku vooluna välja imazinism, mida poeet Sergei Jessenin viljeles.
Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane. 10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi. 14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23
Eriti olulised olid piimaühisused, kes rajasid meiereisid, kus toodeti muu hulgas kvaliteetset eksportvõid. Toodangu turustamisele aitas kaasa Euroopas kujunenud soodus konjuktuur, mis oli osalt tingitud sellest, et suurriigid valmistusid taas sõjaks. Eesti vedas välja toidukaupu- veeti peamiselt tööstustooteid. Oluline on, et Eesti väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse. Välispoliitikas jätkas Eest 1930ndate aastatel põhimõtteliselt senist joont, otsides liitlasi ja püüdes mitmesuguste lepingute abil tagada oma julgeolekut. Kuna eestil ei olnud plaanis mitte kunagi mitte kedagi rünnata, siis oli iga leping teretulnud.1932, aastal sõlmiti mittekallaletungileping Nõukogude Liiduga, 1939. Aastal Saksamaaga. 1934. aastal moodustati mitmepoolse sõprus- ja koostöölepinguga lõpuks Balti Liit, mis paraku hõlmas vaid Eestit, Lätit ja Leedut, mitte aga Soomet ja Poolat.
ajakirjanduslik tsensuur. Plaanimajandus. 11. Millal suri Stalin, kes pretendeerisid siis võimule? (lk 48) Stalin suri 1953, 5. märts. Võimule pretendeerisid valitsusjuht Malekov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. 12. Millal oli võimul Beria? Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia? (lk 48) Beria oli võimul 1953. aasta märtsist juulini. Hakkas edutama kohalikke inimesi, pehmendas senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 13. Millal oli N. Hrustsovi võimuperiood? Kuidas seda nimetati? Mille poolest erines see Stalini ajast? (näited) (lk 49) 1953. aasta septembrist 1964. Sulaajaks. 1. Kui Stalini ajal vägivallapoliitika süvenes, siis tema ajal vägivallapoliitika leevenes. 2. Stalini ajal kehtestati igasuguseid piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Tema ajal tühistati oluliselt piiranguid
Selleks ajaks näis olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Selleks, et et üks keel saaks iseseisvuda, ongi vaja, et ta teistest murretest eralduks. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. (Rätsep 2002: 14- 15) Eesti keele kujunemist iseloomustab uuendite rohkus. Seetõttu on see ka nii iseäralik ning seepärast tuleb keele iseseisvuse algusaja määramiseks leida selline ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid. (Rätsep 2002: 16)
sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene riigiga Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks ,viikingid korraldasid rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7 .sajandist tegid läti hõimud (latgalid ) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased osalesid vene vürstide korraldatud sõjaretkedel ja kaitsesid piiriäärseid kindluseid lõunapoolsete sisserändajate eest ,kauplesid usinalt venelastega.Alates 11 saj.suhted teravnesid,kui vene suurvürst Jaroslav Tark a.1030 vallutas Tarbatu linnuse ja asutas sinna oma tugipunkti Jurjevi
· Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule · talupojad pidid täitma mõisakoormisi · kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale
sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene riigiga Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks ,viikingid korraldasid rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7.sajandist tegid läti hõimud (latgalid) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased osalesid vene vürstide korraldatud sõjaretkedel ja kaitsesid piiriäärseid kindluseid lõunapoolsete sisserändajate eest ,kauplesid usinalt venelastega.Alates 11 saj.suhted teravnesid,kui vene suurvürst Jaroslav Tark a.1030 vallutas Tarbatu linnuse ja asutas sinna oma tugipunkti Jurjevi
Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ja väärtustes Tehnoloogiline innovatsioon - ühiskondlike muutuste käivitajateks on muutused tehnoloogias Difusioon - protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise Revolutsiooniline muutus - järsud, kiired muutused, mis võimaldavad üsna lühikese aja jookul muuta kogu senist ühiskondliku korraldust Evolutsiooniline muutus - muutuste tempo aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid muutuseid/arengunihkeid alles mitme inimpõlve pärast Progress - muutuste tagajärjel muutub ühiskond senisest arenenumaks ning keerulisemaks Regress ehk taandareng - liigutakse lihtsama ja vähem arenenuma poole Ühiskonna moderniseerumine - ühiskonna kaasajastumine, uuenemine
ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Algul kerkisid esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut- Crassus, Pompeius ja Caesar. Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas
ja mehi. Ühiskondlik muutus – Esineb juhul, kui toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Tehnoloogiline innovatsioon – Ühiskondlike muutuste käivitajaks on muutused tehnoloogias. Difusioon – Protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise. Revolutsiooniline muutus – Järsud ja kiired, mis võivad üsna lühikese aja jooksul muuta kogu senist ühiskondlikku korraldust. Evolutsiooniline ehk järkjärguline muutus - Muudatuste tempo on aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid ühiskondlikke arengunihkeid alles mitme inimpõlve järel. Progress – Muutuste tulemusena muutub phiskond senisest keerulisemaks ja arenenumaks. Regress – Vastupidine protsess progressile. Liigutakse seinselt keerukamalt ja arenenud ühiskonnakorralduselt lihtsama ja vähemarenenuma poole. Ühiskonna moderniseerumine – Protsess, mis saab Euroopas
3. Visioon üldise pikaajalise eesmärgi kirjeldus ja tegevuste plaan selle eesmärgi saavutamiseks, olukorra kirjeldus firmas 3-5 aasta pärast. Millisena soovitakse näha organisatsiooni 3-5 aasta pärast ? Milline on ettevõtte tippjuhtide nägemus ettevõtte pikaajalisest arengust? 2 IV Ettevõtte kirjeldus Tutvustage oma ettevõtte ajalugu ja ettevõtte omanike senist tegevust. 1. Ajalugu ja taust. 1.1.Millal ettevõte asutati? 1.2. Millega on senini tegeletud? 1.3. Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused? 1.4. Senine eksporttegevus? (kui on) 2.0manikud. 2.1. Kes on omanikud? 2.2. Milline on nende osaluse määr? Näiteks: Omanikud Osaluse määr Juhan Juurikas 51%
sest jõude oli vähe ja linnas olid veel sakslased. Linnades, valdades, maakondades teostas Toimusid kokkupõrked eestlaste ja hooneid kommunistliku partei poliitikat parteikomitee ja õhkivate sakslaste vahel. Õnnestus heisata ka parteialgorganisatsioonde võrk. riigilipp, kuid see oli kõik. 21 septembril valitsus EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed 1950 lahkus loodeti Lääne-Eesti kaudu põgeneda, aasta märtsis. Süüdistati senist partei juhtkonda enamik sattus aga NSVL kätte. 22 septembril kodanlikus natsionalismis, vääras sisenesid punatankid Tallinna ja üksteise järel kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus nõrgas langesid ka teised linnad. Pärast ägedaid lahinguid kriitikas ja enesekriitikas. Algas puhastustöö riigi ja heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes
Tehnikaülikoolis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter 03.12.09) Gerd Kanter jõudis kettaheites Eesti rekordini aastal 2004, heites toona 68.50. Isikliku rekordi 73.38 ja ühtlasi Eesti rkordi heitis kettaheitja aastal 2006 Helsingborgis. Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri
Võimu kindlustamiseks laskis Päts 1937. aastal koostada kolmanda põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai K. Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes koduloomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusse
murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja samaaegset sisemist integreerumist. Seejuures oli oluline osa uuenditel. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. Eesti keelt iseloomutab uuendite rohkus. Seepärast nendib Rätsep, et oluline on leida keele iseseisvuse algusaja määramiseks ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid. Meie aja esimese aastatuhande esipoolel muutus eesti alal kõneldus murrete ehitus märgatavalt.
millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat. Kehtestamine isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud sotsiaalselt aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966) Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi. Enesekehtestamine kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu, 2003). Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest.
kindlat sündmuste ahelat ei ole, vaid raamat kirjeldab hoopis peategelase sisemaailma ja mõtteid ning tundeid. "Katk" iseloomustab inimkäitumist olukorras, kus ühiskondlikud normid ja piirid kaovad, kui inimesed on äärmuslikus olukorras. 22. Nimeta modernistliku luule 5 alaliiki/zanri. Kuidas ja milles need väljenduvad kunstis/kirjanduses? futurism- anarhitslik kirjandusvool.Futuristid eitasid minevikutraditsioone,halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust;lammutati keelesüntaktilised vormid. kubism- konstutiivse selguse taotus,esemelete ja olendidele välise kuju taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Kasutati kolaazitehnikat. Kirjanduses väljendus teoste ülesehitusus. dadaism- sümboliseerib ürgset suhet maailmaga.Vabanemine normidest ja mõistuse kontrollitud teose ülesehitusest. Kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsioone,ühendasid seosetuid sõnu.
Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest kõik näevad, kui palju viljakotte sel aastal kellelgi on. Teisest küljest annab aurukatla keskseks sümboliks võtmine lugejale hea pildi taluelust Eestis läbi aegade. Ilmselt ei sammunud teose alguses mehed aurukatla järel vaid toimigu tähtsuse tõttu, vaid ka seepärast, et aurukatel oli siis midagi uut ja uhket, mis lubas senist rasket tööd veidi leevendada. Pealegi oli sellel võõras keeles firmamärk, mida lihtne maainimene naljalt hääldada ei osanud, mis näitab, et Eesti riik kauples juba edukalt nt. Inglismaaga. Mida aeg edasi, seda tähtsusetumaks aurukatel muutus, ajapikku läks ta moest ära, sest leidus ka muid mooduseid rehepeksuks. Näiteks ostis Käo Paul enne iseseisvusaega traktori, mis selle töö ilmselt hõlpsamini ära tegi
üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. Kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on: 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik; 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanik kaasatakse käesolevas seaduses sätestatud menetlusse
kohustusi arvestades mõistlik. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. 12. Varalise vastutuse kokkulepe.
vormilt rahvuslik"? Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud. 20. Mida tähendas ,,kultuurielu lõhestatus"? Mida see kaasa tõi? Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende looming jäi suurele osale eestlastele kättesaamatuks. 21. Miks peatus kultuuriline tegevus Eestis? Kuidas see taas algas? Oli tsensuur ja paljud kolisid välismaale. Haritlaste uus põlvkond kasvas peale. 22. Milliste kultuurialadega tegeles rahvas? Kas see muutus nõukogude perioodi jooksul? Kuidas? Isetegevusharrastus, pilli- , rahvatantsu - ja näitemänguringid ning laulukoorid.. See taandus
Ta suutis vapustada kõiki Euroopa lugejaid, siinse talurahva olukorraga ja tutvustas kui julm elu talurahval Eestis on. Galilei Ta oli andekas Itaalia teadlane, kes väidetavalt pani teleskoobi kirjelduse kokku uue ja veel parema teleskoobi. Ta kutsus teadlasi üles, tegema katseid mitte toetuma eelmiste põlvkondade autoriteetidele. Lisaks tõestas ta M.Koperniku oletust, et maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. Newton inglise teadlane, kes suutis muuta tõsiselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakeihi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ja seletas tõusu ja mõõna. Rubens 16.-17. Sajandi Flandria kuulsaim maalikuntsnik ja tuntumaid barokk-kunsti esindajaid üldse. Ta sai kiirelt jõukaks, tänu paljudele tellimustele. Põhiliselt tegi ta suuri maale ja neil on hästi näha barokse maalikunsti iselommulikud jooned. Rembrandt 17. Sajandi kuulsaim Hollandi kunstnik
3) Suhtumine kohalikku aadlisse Kõigil aadlikel võrdsed õigused, enam ei (pidanud nad olema kantud aadlimatriklitesse.) kohalike aadlike privileegid kaotati. 4) Kohtusüsteem Jäi muutumata. 5) Maksud Nüüdsest pidid Eesti- ja Liivimaa maksma pearahamaksu (laiendati ka). 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. + - * Piirati senist keskajast pärit * Taotles kõigi impeeriumi piirimaade omavalitsusstruktuuri. ühtesulatamist Venemaaga. * Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem. 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsioon Eisen pärisorjusest
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
Teised autoritaarsed riigid: Albaania, Poola, Leedu, Portugal, Jugoslaavia, Austria, Läti, Eesti, Hispaania, Kreeka, Rumeenia. Venemaa. 1922. a. kuulutati välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Sinna kuulusid Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).Kõrgeim võim oli kommunistlikul parteil. Tekkisid talurahva rahutused, mis kandusid armeesse (põhjuseks majanduspoliitika). Kommunistid olid sunnitud muutma senist majanduspoliitikat: - kadus kohustus toiduaineid riigile anda. - kehtestati kindal toitlusmaks, ülejäänud võis turustada. - taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus. - suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. - kehtestati uus raha tservoonets. Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada. Võimuvõitlus. 1924. a. suri Lenin. Soovitas enda järglaseks Levtrotskit, kes jäi alla Stalinile. Tema ustavaks abiliseks sai V.
arvatud juhul, kui seadusega määratud vajadus seda selgelt nõuab ja kui see õiglaselt ja õigeaegselt hüvitatakse. 5. Konstitutsioonilise monarhia kehtestamine. Ülestõus ja kuninga kukutamine. 1791 a. Asutatavas kogus vastu võetud põhiseadus muutis Prantsusmaa konstitutsioonilise monarhiaga riigiks. Põhiseadus sätestati võimude lahususe, kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja kuningalt võeti õigus välja anda seadusi ning kukutati troonilt. 6. Rahvuskonvent. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Kuninga hukkamine. Pärast kuninga kukutamist oli vaja uut konstitutsiooni. 1792. a septembris
Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt religioossel pärimusel püsivat elukorda reformida. Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel.
vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga
enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Inimesel kujunevad üha enam välja moonutused seletusviisides ning negatiivsed hinnangud: 1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. Kõrgest (ja liig-kõrgest) enesehinnangust Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
