G.Orwell "1984" (10)

Kirjandusreferaat
George Orwell
„1984“
Juhendaja : Marja- Liisa Kütis
Koostaja : Marili Kase 10. klass
2009-10-31
George Orwell
George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis – 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik.
Elukäik ja looming
Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledžis. Aastail 1922–1928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane.
Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937).
18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25-liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifašistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.–7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane .
10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi.
14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale ", 1938).
Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse ajalehe "Tribune" toimetuses, kirjutas regulaarselt poliitika- ja kirjanduskommentaare. Orwell oli tähelepanuväärne publitsist ja esseist, kuid eriti tuntud on ta oma romaanidega "Loomade farm " (allegooria Nõukogude Liidu kohta), 1945) ja Jevgeni Zamjatini eeskujul kirjutatud "1984" (totalitarismi kujutav düstoopia, 1949), millest on tehtud ka film. Hiljem sai temast ajalehe "Observer" kaastööline; selle lehe erikorrespondendina reisis ta Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal.
George Orwell suri 1950. aastal.
Tsitaadid
"Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega." (kirjast sõber Jack Commonile, oktoober 1937).
"Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946).

Raamatud ( eesti keeles ilmunud ):

• "Loomade farm" (1988; "Perioodika"; tõlkija Mati Sirkel )
  
• "1984" (1990; "Perioodika"; tõlkija Elias Treeman)
  
• "Pariisi ja Londoni heidikud" (1995; "Ühiselu"; tõlkija Sirje Veski )
  
• "Valaskala kõhus" (1995; "Vagabund"; tõlkija Udo Uibo )
  
• "Kummardus Katalooniale" (2000; " Kupar "; tõlkija Rein Saluri)
  
• "Loomade farm. 1984" (2002; tõlkijad Tõnis Arro , Tõnis Kusnets, Mati Sirkel, Rünno Vissak)
  

Inglise keeles ilmunud:

• "Down and Out in Paris and London" (1933)
  
• "Burmese Days" (1934)
  
• "A Clergyman's Daughter " (1935)
  
• " Keep the Aspidistra Flying" (1936)
  
• "The Road to Wigan Pier " (1937)
  
• "Homage to Catalonia" (1938)
  
• "Coming Up for Air" (1939)
  
• "Animal Farm" (1945)
  
• "Nineteen Eighty- Four " (1949)
  

Esseed

• "A Hanging" ( 1931 )
  
• "Shooting an Elephant " (1936)
  
• "Charles Dickens" (1939)
  
• "Boys' Weeklies" (1940)
  
• "Inside the Whale " (1940)
  
• "The Lion and The Unicorn: Socialism and the English Genius" (1941)
  
• "Wells, Hitler and the World State" (1941)
  
• "The Art of Donald McGill" (1941)
  
• "Looking Back on the Spanish War" (1943)
  
• "W. B. Yeats" (1943)
  
• "Benefit of Clergy: Some notes on Salvador Dali" (1944)
  
• "Arthur Koestler" (1944)
  
• "Notes on Nationalism" (1945)
  
• "How the Poor Die" (1946)
  
• "Politics vs. Literature : An Examination of Gulliver 's Travels" (1946)
  
• "Politics and the English Language" (1946)
  
• "Second Thoughts on James Burnham " (1946)
  
• "Decline of the English Murder" (1946)
  
• "Some Thoughts on the Common Toad" (1946)
  
• "A Good Word for the Vicar of Bray" (1946)
  
• "In Defence of P. G. Wodehouse" (1946)
  
• "Why I Write" (1946)
  
• "The Prevention of Literature" (1946)
  
• " Such , Such Were the Joys" (1946)
  
• " Lear , Tolstoy and the Fool " (1947)
  
• "Reflections on Gandhi" (1949)
  
• "Bookshop Memories" (1936)
  
• "The Moon Under Water" (1946)
  

Poeemid

• "Romance" (1925)
  
• "A Little Poem " (1936)
  

„ 1984“
„1984“ peategelane on Winston Smith. See raamat räägibki tema raskest elust, kus ta käib tööl Tõeministeeriumis ja kus Partei jälgib igat ta sammu ja igat mõtet. Halba mõtet nimetati mõtteroimaks. Oli sõda ja Okeaania sõdis Ida- Aasiaga. Partei juht oli Suur Vend. Parteil oli kolm loosungit: SÕDA ON RAHU, VABADUS ON ORJUS , TEADMATUS ON JÕUD. Võidu Maja katuselt võis näha kõiki nelja ministeeriumi: Tõeministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse , hariduse ja kunstiga, Rahuminsteerium, mis tegeles sõjaga, Armastusministeerium, mis kaitses seaduslikkust ja korda ning Külluseministeerium, mis vastutas majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: Tõmin, Ramin, Armin ja Külmin. Uuskeel oli Okeaania ametlik keel. Winston vihkas Parteid.Ta arvas , et on olemas põrandaalune organistatsioon, mis tegeleb Partei vihkamisega. Ta tahtis sinna pääseda.
Ühel hommikul , kui Winston astus oma boksist välja, et minna tualettruumi, komistas tema ees üks tüdruk ja kui Winston ta püsti aitas oli tüdruk talle pannud paberitüki pihku. Nad olid seisnud täpselt teleekraani ees, kui see juhtus. Polnud kahtlust, et ta tegi seda ettekavatsetult. Winston ei saanud seda kuidagi lugeda, sest igal pool polid teleekraanid. Kui tal see lõpuks õnnestus siis ta luges, et sinna oli kirjutaud „Ma armastan teid“. Winston oli täiesti jahmunud. Nähes sõnu „ Ma armastan teid“, oli temas ärganud himu ellu jääda ja väiksemgi risk oli nüüd tema meelest rumal. Selle tüdruku nimi oli Julia . Nad leppisid aeg- ajalt kokku, et millal nad jälle kohtuvad. Nad pidid kõike salaja tegema, sest Partei seda teada sai siis neid ootas kindel piinamine ja surm.
Winstonile oli huvi pakkunud O`Brien. Ta arvas, et O`Brien on Partei vaenlane nagu temagi ja et ta tegutseb samal ajal Parteis ja nn. Vennaskonnas. O`Brien oli talle jätnud imelike teateid sellest, et ta on äkki Partei vaenlane. Lõpuks Winston ja Julia käisid O`Brieniga rääkimas ja astusid ka Vennaskonda. Nad said Goldsteini raamatu nii, et Partei sellest teada ei saanud. Goldstein oli Partei vaenlaste juht ja raamat oli kirjutatud neile.
Viimaks siiski jäid Winston ja Julia ikka vahele ja neid viidi Armastusministeeriumi vangi. Winstonit piinati, näljutati ja peksti. Samuti sunniti teda tõtt rääkima. Seal oli üks aparaat , mille peal oli numbrilaud. Numbreid oli kuni sajani. Kui O` Brien nuppe keeras siis valuhoog Winstoni kehas suurenes. Tema keha oli piinamisest, peksmisest ja nälgimisest juba. Ta oli väga peenike . Mingi aeg lõpetati kõik see ja talle hakati süüa andma ja teda salvidega määrima. Winston kosus aga teadis, et millalgi teda ikka tapetakse ja see käib väga ruttu. Winstonile anti ka „Võidu“ džinni. Kui Winston oli kosunud siis äkki hakkati teda piinama maski ja puuri rottidega. Ja kui O`Brien vajutaks teisele hoovale, tõuseb puuriuks üles ja näljased rotid lendavad Winstonile näkku ja söövad ta elusalt. Õnneks ei läinud puur lahti ja mask ei puutunud ta nägu, sest ta oli kogu süü Julia peale veeretanud. Ta ütles, et tehke seda Juliaga, mitte minuga. Winston sai veel Juliaga kokku ja nad said rääkida. Nad ei tundnud üksteise vastu enam seda sama, mis varem. Nad olid üksteise reetnud.
Winstonile oli kõik andeks antud, tema süda oli puhas nagu lumi, Ta oli süüpingis ja võtis kõik omaks ja andis kõik üles. Ta astus mööda valget kahhelkividest koridori. Tal oli tunne nagu jalutaks ta päikese paistel ja ta seljataga tuli relvastatud valvur . Kauaigatsetud kuul tungis ta ajju. Tal oli kõik hästi. Võitlus oli lõppenud. Ta oli enda üle võidu saavutanud. Ta armastas Suurt Venda.
See raamat oli väga kurb ja sügava mõttega. Samas oli seda ka huvitav lugeda. See rääkis väga raskest elust Okeaanias sõja ajal, kus iga samm oli Parteile teada ja kui sa tegid midagi, mis Parteile ei meeldinud siis sind ootas piinamine ja surm. Kõik pidid austama ja armastama nn. Suurt Venda. Ma soovitan seda raamatut kõigil lugeda, sest see oli tõesti väga huvitav ja hea sisuga raamat.
Kasutatud materjalid:

• G. Orwell „1984“
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/George_Orwell