Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? (0)

Tallina Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
Beauvoir ja tema feminism , ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku
liikumist?
Essee
Juhendaja : ..
Tallinn 2015
Sissejuhatus
Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel , mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks.
Sooline palgalõhe ja diskrimineerimine tööturul
Olenemata tõsiasjast, et Eesti on saanud luua ja teostada oma iseseisvust ja uue riigi demokraatia väärtusi veerand sajandit. Leidub sellest hoolimata meie riigis nähtus, kus naiste ja meeste vahel toimub tuntav diskrimineerimine. Väidet, tõendab ka tõsiasi, et Eesti on siiani viimaste Euroopa Liidu andmete kohaselt esirinnas soolise palgalõhe küsimusel rekordkõrge. Hinnanguliselt on naistel tööturu võimalustele väiksemad šansid kui meestel, kus tihti peavad naised leppima väiksema palga, madala ametipositsiooni või lihtsalt tõsiasjaga, et neid ei oodata n-ö. suuremasse ringi figureerima, ehk täpsemalt on tegu soolise diskrimineerimisega, mida küll tihti välja otseselt ei näidata, sest seadustest tulenevalt ei tohi seda Eesti ühiskonnas esineda. Isegi kui arvestada tõsiasja, et naiste kõrgharidus tase on meeste omast märgatavalt kõrgem on naistel sellest hoolimata raske ja keeruline end tööturul tõestada. Kui võrrelda Beauvoiri teoses naiste väärtusi ja rolli, kus aset leidvad nähtused on pärit võrdlemisi varasemast ajaperioodist, kus naised olid allasurutud, neil ei olnud erilisi õigusi, rääkimata hääletamisõigustest, poliitikas või kõrgemas positsioonis figureerimast. Peale selle iseloomustab kohati Beauvoiri teosest lõik, mis räägib Tuhkatriinu- müüdist , kus julgustatakse naisi ootama muinasjutuprintsi, kes aitaks raskest elust välja saada ja tänu mehele eluredelil tõusta , mida nii teose kui ka minu arvates esines sajandeid tagasi kui ka nüüd, tänapäeval. Seega, kahjuks on ka Eesti just selline, kus naiste haridusest ja õigustest hoolimata on sunnitud paljud naised kirjeldatud taktikat kasutama. Leian tõetruult, et Eesti praegune olukord, kus naised on ühiskonnas vähemtootlikumad ja väärtustatud kui mehed, jah meil kui naistel on samad õigused meestega ega sarnane enam Beauvoiri teoses asetleidvaid olukordi . On sellest hoolimata sarnasused vähemarenenud kui agraarse riigiga, kus naiste ja meeste vaheline sooroll mõjutab nii palganumbrit või positsiooni tööturul olemas. See pole väärtus, mis käib kaasas modernse ja demokraatliku riigiga. Seetõttu, leian, et ainuke võimalus antud soorollist tulenevat olukorda muuta ja parandada on vajadus suurema ja sisukama feministlikke õigusi esindava organisatsiooni loomisele, mis käsitleks ja hoiaks antud teemat aktuaalsena, et probleemi võimalikult kiirelt lahendada ja ühiskonda sellega veelgi paremaks muutes.
Sooline diskrimineerimine ja majandusareng
Võiks öelda, et Eestis kehtivad aegunud arusaamad naiste ja meeste rollidest ühiskonnas, mida muu maailm väärtustas 50-60 ndatel. Mistõttu on jah, küll tavaline, et meie ühiskonnas on maskuliinsed väärtused kõrged ja rohkem esindatud , naised enamjaolt sõltuvad materiaalselt meestest ja tavalise Eesti mehe arusaama järgides on tavaline, et naise koht ongi kodus ja lapsi kasvatades. Aga, kas poleks mitte just viimane aeg valida kahe arengusuuna vahel, milleks oleks siis antud olukorra jätkumine või naiste rollide suurem väärtustamine?. Seda just seetõttu, et oleme antud probleemi jätnud lahendamata ja nüüd, leiamegi end olukorrast, kus sooline diskrimineerimine on meie ühiskonnas täiesti tavaline. Kuid, kas poleks just hetkel kõige õigeim hetk antud probleemiga tegelemiseks . Võttes arvesse, kui palju on naiste haridus nõudnud Eesti riigi kapitali, mis pole ennast tõestanud. See tähendab, et naised on valdavalt rohkem kõrgharitumad meestest, kuid see-eest ei praktiseeri just need naised kõrgematel positsioonidel ega too kunagist investeeringut haridusse, tagasi. Kui Beauvoiri teoses oli tavaline, et naised jäid ilma haridusest, ning neil olid seetõttu väiksemad eelised silma paista või oli see kõik kogunisti pahaks pandav, siis Eestis me leiame aga olukorra, kus eluperiood on hoopis teine, naistel on õigus haridusele, olles isegi meestest haritumad, kuid sellest hoolimata, leiavad tihti end jälle ja jälle olukorrast, kus tööturg neid ei toeta. Säärane mahasurutus ja naiste rolli vähene tähtsustamine ei ole kindlasti üleöö muutuv, kuid see on võimalik. Ja just eriti seetõttu, et oleme paljudest eeskujudest antud küsimuses täiesti maha jäänud. Seega on täiesti viimane aeg tähelepanu antud probleemine suunata ja seda üheskoos lahendama asuda . Arvatavasti on aga hoopis ette teada, et ilma tugeva naisorganistasioonita, kes sääraste küsimuste eest seisaksid seda probleemi efektiivselt lahendada ei näi eriliselt potensiaalikas. Kui Beauvoiri tekstis oli tavaline, et naine ühiskonda ja majandusse suuremalt tavaliselt ei panustanud, kui siis ainult laste sünnitamisel, kasvatamisel ja üldiselt pereelu ühildamisel, omades suuremaid kohustusi abielludes . Siis tänapäevases Eestis on olukord küll hoopis teine, kus naised sünnitavad ja kasvatavad lapsi samuti, kuid vastav potensiaal, mis Beauvoiri tekstis puudus, ehk ühiskond pakub küll tänapäeval hoopis suuremaid väärtusi naistele, aga sellest olenemata ei ole naiste olukord just kõige parem. Ehk tarkade ja haritud naiste efektiivsus ei kajastu eriliselt ühiskonnas ega majanduses, mis tegelikult peaks kajastuma. Ehk siis tuleks rohkem hoida tähelepanu mitte sellel, et Eesti naistel on üpris vähetähtsustaud roll, võrreldes meie eeskuju riikidega, vaid pigem sellel. Mida pakuks naiste suurem osalus ühiskonna- ja majanduselus. Kui rõhutada, et meil on noored, targad ja haritud naised, kelle suurem esindatus kas siis rohkem juhtivatel positsioonidel või erialadel, mida naised omandanud , saades väärilist tasu(mitte ei tööta kõrgharituna poeletis või teenindajana) annaks meie ühiskonda nii tugevama kui perspektiivsema majanduse, seda nii arvatavasti suurtemate investeeringute näol kui ka palganumbrilt makstavate maksude näol riigile, peale selle saaksid naised tunda end sõltumatult meestest, vabamalt, mis annaks neile võimaluse olla praegusest rohkem loovad, püstitades enda isiklikke eesmärke, mis avalduksid, kas uute ja uute ettevõtete näol või lihtsalt suurtemate väärtuste näol teistes firmades . Ühiskond oleks palju tervem , mille abil täiustuksid nii meeste kui naiste rollid veelgi tõhusamalt, naised ei oleks enam nii suuresti sõltuvad ega tahaplaanile jäetud. Samuti oleks rohkem esindatud naiselikud, pehmemapoolsed väärtused( sotsiaalsus , jms) ühiskonnas, mis puudutab ühiskonnas absoluutselt kõiki inimesi, luues suurema terviku. Seega, tuleks naistele ka „tegelikult“ kehtestada võrdsed võimalused tööturul meestega, et selle najal suurendada naiste rolli nii majanduses, sotsiaalse kui üldiselt terve ühiskonna efektiivsemaks muutmisel. Vältimaks olukorda, kus ka Beavoiri tekstis oli tavaline, kus naine sõltub mehest ja tunneb seetõttu suurt vajadust mehele meeldida ja teha kõike, et mehele meelejärgi olla, soovides nii end kehtestada ja mehele vajalikuna näida.
Kokkuvõte
Elame 21.sajandil, 2015 aastal, demokraatlikus ja modernses riigis, kuid sellest hoolimata on leiab aset Eestis sooline diskrimineerimine, kus naiste võimalused tööturul on üpris kehvad, sarnanedes muu maailmaga aastail 50-60ndail. Olenemata sellest, et Eesti naised on haritumad kui mehed ei ole nende esindatus ja väärtustamine tänapäevasele ühiskonnale kohane. Kus ühiskond pigem loobub antud teemakäsitlusest ega lahenda probleemi. Olenemata sellest, et see parandustöö muudaks kõigi meie kodanike elu Eestis hoopis täisväärtuslikumaks, panustades nii rohkem majandusse, sotsiaalsesse sfääri kui üldiselt ühiskonna arengusse . Seetõttu ongi, võib öelda, et viimne võimalus lasta tõestada vastupidist löögivõimelisema feministlikuma organisatsiooniga. Kes võitleks ja esindaks rohkem naisi, vastavate küsimuste korral. Hoides olulisi teemasi võimalikult aktuaalsena, et luua potentsiaalsemat võimalust parandada naiste senist olukorda Eesti riigis.