Ajaloo 8. klass kordamine õp. lk. 42-73 (0)

8. klass kordamine õp. lk. 42-73
1) Selgita mõisted:
Absolutism – Riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule
valgustatud absolutism – monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas.
reform – ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada
Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus.
vennastekoguduse liikumine – 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus.
asehaldusaeg – 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus , mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani.
indjaanisõjad – 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel.
iseseisvusdeklaratsioon – Riiklik dokument, mille võttis 4. Juulil 1776 Philadelphias vastu kontinentaalkongress . Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.
kreoolid – Eurooplaste Ladina – Ameerikas sündinud järeltulijad.
barokk – 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund , mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded.
rokokoo – 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil . Oli kergemeelne ja mänglev.
2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus:
Friedrich II – Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga . Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga talupoegadest määda sõites, kinni pidada ja talupoegadele head nõu anda.
Maria Theresia – Ta oli Austria valgustatud monarh. Tema valitsemis ajat teostati palju ulatuslikke reforme, täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, kohtus kaotati piinamine. Ta oli väga karm valitseja ja talle ei meeldinud lõbustused ja isegi teater.
Joseph II – Austria valgustatud monarh. Kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Proovis kehtestada riigis ühesuguseid seadusi ja võttis ametlikuks keeleks saksa keele. Pärast neid asju tekkisid laiaulatuslikud mässud ja Joseph 2. Suri nende ajal. Ta lasi oma hauaplaadile kirjutada: „ Siin puhkab Joseph, kellel miski ei õnnestunud“
Peeter I – 17. Sajandi lõpul, noor Venemaa tsaar . Tema valitsemis ajal oli Venemaa väga tugev ja suutis laiendada oma piirid Läänemereni ja Vaikse ookeani rannikuni . Peeter I tahtis Venemaal õukonna elu rohkem Euroopalikumaks muuta ja sellepärast kehtestas ka habememaksud ja pearaha maksu. Ta lasi ehitada Peterburi ja kasutas tasuta tööjõudu.
Katariina II – Ta oli valgustatud monarh, sest üritas talupoegade elujärge parandada, kuid ta kukkus selles läbi ja teda ei pruugigi selleks pidada. Ta suutis Venemaa piire laiendada nii palju, et kogu Musta mere rannik kuulus neile ja lisaks Poola, Läti, Leedu ja osa Vagevenest. Ta üritas teha häid ja õiglaseid seadusi, kuid ka seda ei pooldatud. Katariin II huvitus väga rahva heaolust, kui tema seadusi ja nõuandeid ei järgitud ja sellepärast ei olnud ta ka nii hea valitseja kui Peeter I.
Pugatšov – ta oli talurahvasõja eesotsas ja üritas saavutada suuremat rahva poolehoidu ning valetas end Peeter kolmandaks. Talurahvasõda suruti alla ja tema võeti kinni ning hukati.
Hupel – Nimekaim Eesti aja valgustaja . Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Ta hakkas koos kohaliku arstiga Põltsamaal välja andma Eestikeelset ajalehte.
Herder – Saksamaa kuulsamaid valgustajaid. Tema äratas huvi siinse rahvaluule vastu. Tema vahendusel jõudsid Eesti ja Läti rahvalaulud esimest korda Euroopa lugejani.
Merkel – Valgustaja. Ta suutis vapustada kõiki Euroopa lugejaid, siinse talurahva olukorraga ja tutvustas kui julm elu talurahval Eestis on.
Galilei – Ta oli andekas Itaalia teadlane , kes väidetavalt pani teleskoobi kirjelduse kokku uue ja veel parema teleskoobi. Ta kutsus teadlasi üles, tegema katseid mitte toetuma eelmiste põlvkondade autoriteetidele. Lisaks tõestas ta M.Koperniku oletust, et maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese.
Newton – inglise teadlane, kes suutis muuta tõsiselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakeihi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ja seletas tõusu ja mõõna.
Rubens – 16.-17. Sajandi Flandria kuulsaim maalikuntsnik ja tuntumaid barokk-kunsti esindajaid üldse. Ta sai kiirelt jõukaks, tänu paljudele tellimustele. Põhiliselt tegi ta suuri maale ja neil on hästi näha barokse maalikunsti iselommulikud jooned.
Rembrandt – 17. Sajandi kuulsaim Hollandi kunstnik. Ta kasutas sooje kuldpruune toone ja peeni värvivarjendeid. Tema tööd olid piibliteemalised. Tema parimad tööd on tehtud ta eluaja lõpul üksinduses ja unustuses. Rembradti looming taasavastati alles 19. Sajandil.
3) Too näiteid riikidest, kus tegutsesid valgustatud monarhid .
Rootsi – Gustav II Adolf; Preisimaa – Friedrich II; Austria – Joseph II ja Maria Theresia; Venemaa – Katariina II
4) Too näiteid, mille põhjal võib väita, et Friedrich II oli valgustatud monarh ja absoluutne monarh?
Teda huvitas talurahva heaolu ja ta tahtis riiki teenida väites, et on riigi ja rahva kõige esimene teener, samas seadusi võttis ta ise vastu. Teda huvitas valgustatud kirjanud ja muusika.
5) Iseloomusta Joseph II kui valgustatud monarhi tegevust.
Joseph II tahtis parandada talurahva seisundit ja samal ajal vähendada aadlike ja vaimulike tähtsust. Ta kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Pärast ühesuguste seaduste kehtestamise üritust, usuvabadust ja saksa keelt tekkisid mässud ja nende ajal Joseph II suri. Ta lasi enda hauaplaadile kirjutada: „ siin puhkab Joseph, kellel miski ei õnnestu.“
6) Võrdle Peeter I ja Katariina II valitsemisaega. Too konkreetseid näiteid nende sise- ja välispoliitikast, muutustest majanduses ja kultuuris. (vt vihikust tabelit!)
Peeter I tahtis Venemaad euroopalikumaks muuta ja laiendas Venemaa piire, Katariina II laiendas samuti Venemaa piire. Mõlemad kasutasid tasuta tööorjasid, kuid Peeter I suurendas makse ja võtis veel lisaks kasutusele pearahamaksu ja habememaksu, Katariina II, aga üritas makse aladnda, kui ebaõnnestus. Peeter I ajal oli Venemaa võimsaim riik Ida-Euroopas. Peeter I lasi rajada Peterburi ja Katariina II lasi ehitada Liivimaa esimese kivisilla Tartusse.
7) Kumma valitsemine, kas Peeter I või Katariina II oli Venemaale kasulikum?
Põhjenda oma arvamust näidetega.
Minu arvates oli Venemaale kasulikum valitseja Peeter I, sest tema ajal suutis Venemaa tõutsa Europpa tugevaimaks riigiks ja saavutada piirid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Lisaks proovis ta õukonnaelu Euroopalikumaks muuta ja lasi rajada Peterburi.
8) Võrdle Eesti haldusjaotust, talurahva ja mõisnike olukorda ning vaimuelu Rootsi ja Vene ajal. Too konkreetseid näiteid (vt vihikust tabelit!).
Vene ajal olid talupoegadel kindald koormised ja nad võisid feodaale kohtusse kaevata. Eestlased olid pärisorjad. Vene ajal said taas õiguse mõisniku kohtusse kaevata, va Eesti kubermang . Nüüd oli Eestlastel õigus valasvarale. Rootsi ajal kaotasid mõisnikud õigusi ja nende maad taasriigistati e. toimus reduktisoon. Vene ajal aga anti mõisnikele maad tagasi, nende võimu suurendati ja talupoegada koormisi piirati. Eestis oli Balti erikord. Rootsi ajal tekkisid Eestisse kooilid ja tehti alustati eesti keelse piibliga. Vene ajal lõpetati piibli tõlge, tekkis luterlik kirik Eestisse, kuid puudud haritlastest. Rootsi aja seadused olid kasulikud talupoegadele, vene ajal aga taaskord mõisnikele.
9) Selgita, kuidas toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda ja riigi loomine (aeg, asukoht, osapooled, põhjused, tulemused).
osalesid ameeriklased ja inglased . Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest.
Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi mida olid kasutanud indiaanlased, ameeriklased võitsid. 1783. aastal sõlmitud Verasilles rahulepinguga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika ühendriigid loodi aastal 1787. Oli 2 erinevat suuda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia.
10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus?
Sest Aafrika hõimud olid vaenus ja neil oli suur huvi Euroopa kaupade vastu. Valged kaupmehed hakkasid tühise hinna eest ostma neegerorje.
11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika
eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti?
Koloniaal poliitika eesmärkideks oli Ameerika asumaadest võimalikult suure tulu saamine (majandus ja territoorium) Kreoolide rahvastiku teket takistati kuna kardeti ,et nad lõpuks tahavad oma maad. Neil piirati Hispaanlaste väljarändamine ameerikasse , kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks , õhutati tülisid jne..
12) Mille poolest erines lihtrahva maailmapilt haritud kõrgklassi omast?
Haritud kõrgklassi jaoks tekkis barokk ning nad ei uskunud nii väga enam jumalasse. See aga ei puudutanud lihtrahvast, sest nad tegelesid igapäevaste asjadega ja neil ei jäänud aega üle ,et tegeleda selliste asjadega.
haritud kõrgklassil oli aega rohkem tegeleda uhkete asjadega.
13) Miks erineb Hollandi ja Inglise barokk ülejäänud maade omast?
Hollandis ja Ingilsmaal oli kodanlus ja seal võitis reformatsioon. Seega ei üritatud katoliku kirikut ja monarhi toetada. Maalid olid õrnemad ja kergemad. Protestandid ei priisanud ja olid kokkuhoidlikumad ja sellepärast olid ka maalid ja muud barokk-stiilis asjad tagasihoidlikumad.