elektrienergiakasutus suurenes paketi valmistamiseks ja on tehtud midagi energiaauditi kütmisvajadus ära nullida. aastatel 20032005 59% ning akna tihendamiseks laadset ja ka termokaameraga Selle vastu aitab soojusvaheti, kütusekulu kasvas 80%. kasutatavad materjalid. pilte. Kummalisel kombel on mis annab toasooja Samas ajavahemikus kasvas Akende soojustoimivuse selgunud, et kõige suuremad sissepuhkeõhule tagasi. ettevõtte tootmistsehhide parendamise meetmed: külmasillad ei ole Selliste soovituste arvestamine pindala 90% ning toodang tihe sulgumine, väikese ilmtingimata akendes, vaid suurendab muidugi hulk 94%. Need protsendid soojusjuhtivusega tihendid; hoopis ehituskulusid.
Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas, et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad oma kõnes sageli selliseid korrektuure, kui räägivad inimestega, kelle jaoks on tegemist võõrkeelega ent harvemini siis, kui neil on vestluspartneriga ühine emakeel. Sageli täheldatakse ka olukordi, kus emakeele kõneleja kas pingutab kohanemisega üle (nagu olukorras, kus väga vanade inimestega kiputakse pudikeeles rääkima) või vastupidi, hoidub sihilikult vestluspartneriga kohandumast, kuna soovib näida temast
töötajale meeldiva tunde. Tööde delegeerimisel võib juht arvestada ka seda, et näiteks need tööd, mis juhile tunduvad rutiinsetena, võivad sekretärile just sobida ja tunduda uute ning huvitavatena. Kuidas juht võiks ülesandeid delegeerida? Esimese sammuna peaks juht selgeks tegema need ülesanded, mida saab sekretärile lisaks tavatööülesannetele anda ja mida mitte. Kui ollakse aga jõudnud nii kaugele, et on selgunud, milline töö sekretärile delegeerida, peaks juht kaaluma, kuidas seda tööd üle anda. See ei peaks olema lihtsalt nii, et juht kutsub sekretäri kohale ja annab töö kätte. Kindlasti vajavad tööülesannete delegeerimised lisaselgitusi, sekretäril peaks olema võimalus ülesandega põgusalt ka tutvuda. Hea, kui sekretärile delegeeritud töö on selline, mille tulemusena kasvab ja areneb sekretär ise, tema tööalane kompetentsus laieneb ja teadmised avarduvad uues valdkonnas
spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg
Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks) Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Agressiooni juhtumid vähenevad ( kuid nääklemist tuleb ikka ette) Konfliktid näiteks, asjade omamise teemadel Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanemate- vahelise agrssiooni ja konfliktidega. Õe-venna suhte etapid- teismeiga Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutes selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedasest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Õe-venna suhte etapid- teismeiga Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine) Konfliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi), territoriaalsuse teemadel Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis
Leonardo da vinci Renessansi aja silmapaistev inimene Sissejuhatus Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK: Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus, mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. ...
RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne,...
*infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK 1) Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita. 2) Otsustav valik 6-kuuselt-Valikult arvestatakse kehamassi, mõõtmeid ja geneetilist väärtust. 3) 15-16 kuu vanuselt- valitakse rühm, keda seemendada ja keda mitte. 4) Pärast 1. laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.lakta PIIMAJÕUDLUS 1L Piima seedimiseks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd Kui udarale toimib meeldiv ärritus, vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja tekitab piima sõõrdumise. Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse
väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi), võib esineda topeltnägemist, silmad väsivad kiiresti, kipitavad, tundub, nagu oleks silmades liivaterasid, silmavalged on punetavad ning tekivad valud silmakoopa ja -lau piirkonda. Kuvaritöötajatele on ka tüüpiline n.ö ,,kuiv silm", mis on tekkinud sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Uuringutes on selgunud, et keskendunult ekraani jälgiv inimene ,,unustab" silmi pilgutamast. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 20 22 korda minutis, siis kõrgendatud tähelepanuga ekraanil toimuvat jälgiv kuvaritöötaja pilgutab silmi isegi poole võrra vähem, umbes 10 korda minutis. Tagajärjeks on see, et sarvkestale, mis loomulikus olekus on pisaravedelikuga kaetud, tekivad kuivad saarekeste sarnased alad. Selline sarvkest ei suuda täita oma loomulikku funktsiooni
· Puudulik betooni hooldus või selle puudumine, · Pinnase ebatasasused ja betoonikihi paksuse kõikumised, · Vuukides jätkuv armatuur, mis ei luba vuukidel vabalt avaneda, · Suure hõõrdeteguriga pinnasalused. Kahjuks ei ole ka katsetulemused nende konfliktsete arvamuste kinnitamiseks või kummutamiseks alati kättesaadavad nagu näitavad allpool toodud näited. Betooni mahukahanemise laboratoorsetel uurimistel on selgunud, et ainult 34% 38kuulisel kuivamisperioodil toimunud mahukahanemisest toimus esimesel kuul, ja 90% alles pärast 11 kuud kuivamist. Erinevalt põrandatest said katsekehad laborites kuivada kõigis neljas suunas. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Plastilise pragunemise puhul on võimalik eristada kaht tüüpi pragunemist: plastiline mahukahanemispragunemine, mis enamjaolt ilmneb plaatides;
Kroomi kasutatakse ka värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks nüüd, aga kroomvärvaineteks.. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel. Kroom inimorganismis Inimorganismis on kroomi sisaldus väike. Vaatamata väikestele kogustele on selgunud, et kroomi puudumisel pidurdub katseloomade kasv, lüheneb eluiga, haigestuvad silmad, toimub kehakaalu suurenemine, vere kolesteroolitaseme tõus ja tekivad süsivesikute ainevahetusprotsesside häired. Arvatakse, et kroomi ainevahetushäirete puhul tekib suhkruhaigus. Kroom ja selle ühendid võivad põhjustada mitmesuguseid tervisekahjustusi. Kroomiühendid võivad põhjustada naha ja limaskesta söövitusi
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaega kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev 2 minutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. 20 ja 10 minuti piirang puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 min enne mängu algust mängu sekretariaadile. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmed tuleb küll esitada 20 min enne
Olgu igati positiivse näitena toodud lõbus ja õpetlik triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968). "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970). Sündmustik muutub siin hulga eksituste ja äravahetamiste tõttu kohati peadpööritavaks virvarriks, alati kasvab aga järgmine keerdkäik eelmisest loomuliku jätkuna välja. Lõpuks on oma paika pandud poiste suhtumine linnatüdruk Kärdisse, selgunud sõpruse ja üksteise aitamise vajalikkus, õige hinnangu saanud Riho kasuahnus ja Peetri nõrgaloomulisus, on parajalt tögatud kergeusklikku vaimustumist telepaatiast ja pimepälst lendavate taldrikute jahti. On tehtud veel palju muudki, ühtlasi on välja tulnud põnev ja paeluv lektüür. Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline. "Roostevaba mõõka", mille aluseks on meenutused omaenese poisipõlvest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks
Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu. Peegelpildis kirjutamine tähendab sõnade paberile panekut nii, et neid saab lugeda vaid paberit peeglist vaadates. Leonardo oli peegelkirjas küllaltki edukas arvatavasti osaliselt oma vasakukäelisuse tõttu. 7 Milleks kunstnik peegelkirjas kirjutas ei ole veel selgunud, kuid on teada, et oma märkmeid saladuses hoida ei soovinud ta kunagi. Ei ole teada, kui palju märkmeraamatuid Leonardo kirjutas, ent 1504 aastal autori enese poolt koostatud nimekirjas seisab 68 köidet. Kindlasti lisandus neile kuni surmani palju uut. Võib arvata, et kogu oma elu jooksul kirjutas ja joonistas ta üle 30 000 lehekülje märkmeid, tekste ja eskiise, milledest aga suurem osa on kaotsi läinud. Teadaolevalt on tänaseni säilinud 31 köidet ja
3. TULEMUSED Veeproovid võeti kokku kolmest veest. Kahest ettevõtte puurkaevu veest - OÜ Merineitsi ja AS Eraküte veest ning ühest veevärgile kuuluva puurkaevu veest - Jõgeva Põhikooli veest. Proovid võeti eelnevalt korralikult pestud plastpudelitesse ning pudelite peale kirjutati proovi võtmise asukoht. Veeproovide rauasisaldust määrati ühel korral, 21. jaanuaril 2014. aastal. Mõõtmise tulemused on toodud tabelis 2. Mõõtmisel selgunud rauasisaldusest annab ülevaate joonis 3. Tabel 2. Üldise raua määramisel saadud tulemused. Proovi nr Asukoht Rauasisaldus mg/dm3 1 OÜ Merineitsi 0,1 2 AS Eraküte 0,3 3 Jõgeva Põhikool 0,1 0.35 0.3 0.25 0.2 0.15 Rauasisaldus (mg/dm3) 0.1
100 keV 2 MeV 20 2 MeV 20 MeV 10 >20 MeV 5 Prootonid, v. a. Kõik energiad 5 tagasilöögiprootonid osakesed, rasked lõhestusfragmendid 20 3.4 Efektiivdoos Ekvivalentdoosi mõistet kasutatakse siis, kui kiiritus mõjub individuaalsetele kudedele või elunditele. On aga selgunud, et kahjustavad stohhastilised efektid, mis on tingitud mingi kindla suurusega ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT Niimoodi saamegi efektiivdoosi. Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE=, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3. Kude või
1. Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate h...
lapse võimeid. Seda võivad mõjutada ka kooli, kuhu laps õppima panna soovitakse, poolt korraldatavad katsed. Palju on vanemaid, kelle jaoks on nende katsete edukas sooritamine olulisem kui lapsele endale. Seega on lasteaial ja koolil vajalik leida ühised seisukohad ja neid vanematele tutvustada. Selleks peetakse lastevanemate koosolekuid lasteaedades, milles osalevad ka algklasside õpetajad. Vanemate vestlusest algklasside õpetajatega on selgunud, et vanemaid huvitab eelkõige info lapse praktiliste teadmiste kohta: kuidas õpetada lapsi lugema, kirjutama ning arvutama, milline tase peaks lapsel enne kooliminekut lugemise, kirjutamise ja arvutamisega seoses olema? Vanemad ei teadvusta endale seda, et kogu lapse areng on üks tervik ja kooliks ettevalmistus algab koos lapse üldise arenguga. Lapsel peab olema korralik põhi, kuhu peale rajada kooliks vajaminevate teadmiste ja oskuste tase
Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid ja info avaldavad mõju meile kõigile olenemata meie vanusest. Meedia mõju võib olla
Seni on olnud üldiseks arvamuseks, et imetajate embrüote esimesed varased rakud on omavahel täiesti võrdsed ning neist ühe või paari eraldamine ei häiri embrüo arengut, Haapsalu Kolledz 12 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades sest alles jäänud rakud suudavad kadunuid asendada. Kuid nüüd on selgunud, et isegi need kõige varasemad rakud sisaldavad inimese tulevaste kehakudede kasvatamiseks erinevaid eeldusi. Cambridge'i Ülikooli teadlane Magdalena Zernicka-Goetz viis koos kolleegidega läbi katse, milles uuris nelja geneetiliselt identse embrüoraku arengut (tegemist oli hiirerakkudega). Zernicka-Goetz avastas, et ehkki rakud kandsid ühesuguseid geene, oli igaühel neist erinev tase valke histoone. Kuna histoonid kontrollivad geenide avaldumist, siis
Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..................
5. produktiivne kasutus (ei ole valem). 6. Morfoloogia areng. Esimesed miniparadigmad. Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng. Kahesõnalausete periood. M. Tomasello käsitlus süntaksi omandamisest. 8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal
VEENUS KÕIGE TULISEM PLANEET Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise...
Samuti ei ole neile teada ühtegi juhtumit, kui delfiin oleks inimest rünnanud, ning on arvamusel, et inimese ja delfiini vahel on psüühiline side. Tõsine teadus väidab, et delfiinidel on võime saada meist pilt nende radar võib läbistada meie keha ja ,,näha" luustiku kontuure. Nii on nad võimelised avastava kasvajaid, kuna märkavad kudede tiheduse muutusi, tajuma metallvardaid jalgades ja tehisklappe ning kardiostimulaatoreid südamehaigete kehades (Downer, 2000; Shuker, 2005). On selgunud, et need hammasvaalalised ilmutavad erilist huvi rasedate naiste vastu, seda võib-olla sellepärast, et kajalokaatori abil suudavad aimata loodet. Palju on teateid uppuvaid inimesi päästnud ja haisi eemale ajanud delfiinidest. Selle seletuseks võib olla asjaolu, et skaneerides meid, näeb delfiin endaga rohkem sarnast olevust kui seda on kala. Me oleme suhteliselt sama mõõtu, meil mõlemil on luustik, kõri, suu, ninasõõrmed ja kaks õhuga täidetud kotti
tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Isiskuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Tänu selliste omaduste püsivusele saab ennustada inimese käitumis mitmesugustes olukordades. Kogu probleem seisneb selles, millised isiksuseomadused on tuhandete, esmapilgul erinevate käitumisviiside taga. (Siimon 2003: 206) Erinevad uurijad on toonud välja mitmesuguseid juhile vajalikke isiksuseomadusi. Sellistest uurimustest on selgunud palju juhtimise edukust mõjutavaid omadusi ning ühest vastust sellele probleemile on keeruline leida. Kuid paljudest erinevatest uuringutest saab välja tuua kõige sagedamini esinevad omadused. Nendeks on intelligentsus, mille all mõeldakse üldist arukust ja taibukust ning suur energiapotentsiaal. 2.2 Käitumisteooriad See teooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. 2.2.1 Rensis Likert
valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Vallasomand Leiu esemeks on kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga peremehetu) § 100. Leiu omandamine (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast. (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.
Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese täisväärtuslikuks eluks väga vajalik. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja teisi terviseprobleeme, mis paljuski oleks ennetatavad. Tervislikult elamine ei tähenda meeletut pingutamist või kõigest heast-paremast loobumist
kasutusele alternatiivseid kütuseid. Paraku näitab statistika, et naftatarbimise maht aasta aastalt vaid suureneb. Juhul kui naftatarbimine jätkub ka edaspidi samasuguse tõusuga, jätkub meil naftavarusid veel vaid umbes 15-20 aastaks. Iga järgnev naftabarrel hakkab maksma üha rohkem, selle kvaliteet aga saab olema järjest madalam, sest kvaliteetne nafta on juba väljapumbatud. Naftaeksperdid on tuleviku suhtes vägagi skeptilised, kuna on selgunud, et naftat tootvate riikide tegelikud varud on oluliselt väiksemad, kui seda 1980. aastate lõpul väideti. Tollal suurenesid paljude naftariikide varud paari aastaga kuni 100%, kuid selgus, et see ei olnud seotud mitte uute maardlate leidmisega, vaid numbrid lihtsalt valetati suuremaks, et oleks võimalik OPECi uute reeglite kohaselt rohkem müüa. Täna oleme jõudnud hetke, kus enam ei ole mõtet arutada kas või kuidas naftat paremini ja odavamalt kätte saada
püsimatus, impulsiivsus. Tähelepanuvõime puuduslikuse tõttu keskendub laps tegevusele lühiajaliselt, suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga, on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitatav, ei suuda jälgida pikemat vestlust, ei märka detaile, jätab tegevused lõpetamata, vaimne tegevus on raske ja vastumeelne, on raskustes oma tegevuste iseseisva planeerimisega, unustab asju ja kaotab esemeid. Daniel Weissmani tehtud teadusuuringust on aga selgunud, et kui igavavõitu tegevuse juures keskendatus kaduma kipub, siis väljendub see ka ajupiirkondade omavahelise suhtluse nõrgenemises. See, et tähelepanu hajudes eri ajupiirkondade aktiivsus muutub, oli üldjoontes ennegi teada, aga Daniel Weissman Ameerika Ühendriikide Michigani Ülikoolist otsustas uurida, kuidas on seejuures täpsemalt lood ajusisese infovahetusega. Ta palus katseisikutel tegeleda tund aega suhteliselt üksluise tööga
Eestimaa territoorium, loodus ja põllupidamine. Eestis elavate venelaste varasem identiteet. Siinsetel venelastel on identiteet oma komponentide poolest aga erinev eestlaste omast. Venelased, kes asusid elama väljaspool Venemaad, ei muretsenud oma rahvusliku identiteedi pärast, kuna seda kaitses liitriik, vene keele prioriteet ja venelaste domineerimine kogu NLi võimustruktuurides. Senistest uurimustest on selgunud, et venekeelse elanikkonna sotsiaalse identiteedi baasiks on olnud enda samastamine endise NL kodanikega. 1986. aasta uurimuse järgi identifitseeris 78% vene keelt rääkivatest end kogu NL-ga. Ainult 14% tundsid lähedust Venemaaga ja 8% identifitseeris end Eesti Vabariigiga. Taoline olukord viis venelaste rahvusvälise mõtteviisi kujunemiseni. Selles mõttes räägivad spetsialistid isegi venelaste denatsionaliseerimisest, mis
vajalikud, põhjendatud ja tõendatavad (tehtud kulutuste tuleb jätta alles tõendina dokumentatsioon, kulutused peavad olema vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ja lepingutingmustele vastavuse tagamsieks ning põhjendatud st ei tohi olla liiga kulukad- tuleks võtta optimaalne maksumus ja ära põhejndada, et just selles summas oli vaja kulusi teha, et tagada puuduste kõrvaldamine). Puuduste ise kõrvaldamise asemel on õigus ka lepingust taganeda, kuid alles pärast seda kui on selgunud, et puudusi ei kõrvaldata või pole see võimalik. Lepingust võib taganeda, kui ostja on mõistliku aja jooksul puudustest teavitanud, kuid pole asja parandamine/asendamine võimalik või ebaõnnestub või müüja keeldub asja parandamisest/asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast lepingutingimustele mittevastavusest teatamist=sellisel juhul on tegemist müüjapoolse olulise lepingurikkumisega. Lepingust taganemine toimub
185-269 miljardit eurot aastas. Euroopa töötajaist leiab 28%, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet (Cooper, 2002; Niitra: 95). Euroopa Komisjoni hinnangul põhjustab stressi rollikonflikt tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel ning ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. See omakorda on põhjustatud paljude stressorite koostoimest. Viimase kahe aastakümne jooksul on selgunud, et kaasaegses organisatsioonis ei taha töötaja enam olla käsualune. Töötajad on oskustega inimesed, kel vajadus oma kompetentsi piires ise otsustada ja vastutada ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle. Enam kui tuhandet erasektori tippjuhti ja kõrget riigiametnikku hõlmanud uuringus, mille korraldas Tehnikaülikool, selgus, et stressorid on mõlemas valdkonnas enam-vähem samad. Näiteks olid suhted tööl kõige suurem stressor mõlema juhigrupi puhul. Erasektori juhid
Ma uurisin Kihnu kultuuri ja traditsiooni, keele, rahvarõivastste, lippu ja vapi, mitmekesise looduse, huvitavate paikade kohta. Mind huvitas kõige rohkem Kihnu keel ja ajalugu. 3 Marek Ajaloost Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Leiuainese vähesus osutab asustuse lühiajalisusele, võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga. Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud Liivi sõjas käis Kihnu sõdivate riikide vahel käest kätte. 1562-1565 kuulus see Taanile, 1565-1575 ja 1582-1600 Poolale, 1575-1582 Venemaale.
3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine ,,Mõnel maal on ikka veel seadusevastane suitsiidi üritada ja mõned religioossed kommuunid näevad enesetapus pattu" (Persaud 2007: 263). Siinkohal võiks võrdluseks tuua Eesti, kus näiteks 2001. aastal toimus vanusegrupis 014 neli enesetappu ja vanusegrupis 1524 lausa 42 enesetappu, millest 36 olid sooritatud meeste poolt (Värnik 2003: 4041). Lisaks on tänu erinevatele laiahaardelistele uurimustöödele selgunud, et Venemaa kõrval toimub just Balti riikides rohkem suitsiide, kui mujal maailmas (Värnik jt 2010: 55). Kuna Eesti on nii väike riik, ei tohiks ju need näitajad nii kõrged olla ja selle jaoks saab tegelikult igaüks meist veidikenegi abiks olla. 6 Kõigepealt tuleks kindlasti teada, et suitsiidist mõtlevas inimeses on alati mingi osa, mis tahab ellu jääda ning seda tõestab ka fakt, et paljud inimesed, kelle suitsiidikatse pole
Ühistegevuse realiseerimisel eristatakse positiivseid ja negatiivseid reaktsioone, küsimusi ja vastuseid. Bales võttis kasutusele ka isiksuse suuna mõiste ja eristas kuut suunda: üles, alla, edasi, tagasi, positiivne ja negatiivne. Nt kui mingi isiku tegevus grupis on üles suunatud-isik saab grupist mõjukust. Allasuunatus- mõjust ilmajäämine Negatiivne suund-kustub esile viha ja vaenu Positiivne suund- kutsub esile armastust ja austust. Balesi käsitluse uurimustes selgunud asjaolud: 1. Vabas suhtlemises on grupi suhtluskordade arv üsna vähelaadne. Nn. põrandaloleku aeg, mis näitab kui kaua grupiliige on tähelepanu keskmes. 2. Iga indiviidi põrandaloleku aeg sõltub tema positsioonist grupis. 3. Mõned inimesed räägivad rohkem kui teised ja teevad seda alati. 4. Tippesineja suunab sageli enda ütlused grupile tervikuna.Samas suunavad ka grupiliikmed talle kõige rohkem suhtlemist ning ülejäänud grupiliikmete osatähtsus
informatsiooni. Tema puhul oli vastupidi. Kuigi tema kirjakeel oli selge ja väljendusrikas, siis Leonardo andis alati eesõiguse illustratsioonile. Seetõttu seletab Leonardo puhul tekst joonistuste sisu. Peegelpildis kirjutamine tähendab sõnade paberile panekut nii, et neid saab lugeda vaid paberit peeglist vaadates. Leonardo oli peegelkirjas küllaltki edukas arvatavasti osaliselt oma vasakukäelisuse tõttu. Milleks kunstnik peegelkirjas kirjutas ei ole veel selgunud, kuid on teada, et oma märkmeid saladuses hoida ei soovinud ta kunagi.Ei ole teada, kui palju märkmeraamatuid Leonardo kirjutas, ent 1504 aastal autori enese poolt koostatud nimekirjas seisab 68 köidet. Kindlasti lisandus neile kuni surmani palju uut. Võib arvata, et kogu oma elu jooksul kirjutas ja joonistas ta üle 30 000 lehekülje märkmeid, tekste ja eskiise, milledest aga suurem osa on kaotsi läinud. Teadaolevalt on tänaseni säilinud 31
....................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus Kaubanduse käsitlusel majandusteaduses ja -praktikas on pikk ajalugu. Uutes muutuvates oludes on aga selgunud, et mõiste, mida oleme korduvalt kasutanud, on avatud teoreetiliselt ühekülgselt. Eri aegadel on kaubandust kui äärmiselt mitmekülgset ja keerulise struktuuriga elunähtust väga mitmeti tõlgendatud. Kaubandust on määratletud ühiskonna vahetusprotsesside kogusummana, ostu-müügisuhete kogumina, ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina, käsitletud kaubandust laiemas ja kitsamas mõttes,
andma Töövõtjale täiendava mõistliku tähtaja oma kohustuste täitmiseks ning hüvitama viivitusest või töö peatumisest tulenenud põhjendatud kulud. Kui viivitus tuleneb Lepingu Pooltest mitteolenevatest asjaoludest, lepivad Pooled kokku Lepingu edasise täitmise tingimustes. Viivitusest on Lepingu Pooled kohustatud teineteist vastastikku kirjalikult informeerima esimesel võimalusel, kui hilinemine on toimunud või on selgunud, et see võib toimuda. Samas teatatakse hilinemise põhjus ja võimalik uus kohustuse täitmise tähtaeg. Töövõtja vastutab töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul alates Lepingu alusel kavandatud Ehitusprojekti (Eelprojekti, Põhiprojekti, Tööprojekti) eesmärgipärasest kasutusse võtmisest, v.a juhul, kui esile tulnud puudused on tingitud Tellijapoolsest Ehitusprojektist
noorte endi loodud väljenditest, mis teenis lausa 14 häält. Märksa vähem õpilasi nentis, et slängi moodustavad vaid lühendataud ja tuletatud sõnad ning kahe õpilase arust on mõiste definitsiooniks võõrkeelne väljend. 5. Enim levinud slängisõnad Küsitluse viimases punktis paluti õpilastel välja tuua populaarseimad slängisõnad, mida isiklikult ja ka nende tutvusringkonnas sageli kasutatakse. Samuti soovitati iga sõna juurde ära märkida ka tähendus. Küsitlusest selgunud väljendid ja sõnad sai jagada gruppidesse, kuid enamuse liigitati ,,rühmitamata sõnade" alla. Slängisõnu oli kirja pandud väga palju erinevaid. Nende hulgas nii tuntuid kui ka vähem populaarseid ning selliseid, mida isegi esimest korda kuulsin. Üheks näiteks võib tuua sõnapaari ,,ära lugista", mis tegelikult peaks tähendama ,,ära pabista". Muidugi oli veel ühtedeks kindlateks slängisõnadeks enamustel õpilastel märgitud kooliga seostuvad teemad
Ja lapse mina hakkab arenema just selle primaarobjekti toel. Mudilase jaoks pole vahet, kas primaarobjektiks on bioloogiline ema või keegi muu. Piisab, kui see isik on esimese eluaasta jooksul pidevalt saadaval. Järelikult võiks see kiindumuse objekt olla ka kasuema, (võõras)isa, või keegi muu, kes täielikult vastutab lapse eest. Suurimad sansid esimese kiindumuse objektiks kujuneda on muidugi emal: raseduse kogemus on jõuline. Uuringutest on selgunud, et beebi tunneb ära ema südamelööke, rahunedes kõige kiiremini just ema süles. Ja imik tunneb ära isegi oma ema piima lõhna. See kõik lisab tõenäosust, et beebi valib oma esimese kiindumuse objektiks just ema. Mahleri arenguteooria Lapse esimeste eluaastate ja inimsuhete olulisuse toob välja M. Mahleri lapse psühholoogilise arengu teooria. Psühhoanalüütik tugineb tõdemusel, et lapse sündides teda psühholoogilises
ratsionaalne otsus valik, mis põhjendatakse objektiivse analüüsi tulemustega; eeskujule tuginev otsus. Ratsionaalse otsustamisprotsessi etapid on järgmised: 1. probleemi tunnetamine ja analüüs; 2. eesmärkide määratlemine; 3. piirangute ja mõjurite määratlemine; 4. lahendusvõimaluste uurimine (teooriad, võimalikud valikud); 5. alternatiivide hindamine; 6. valik (otsus). Protsessi ei tohi lugeda lõppenuks enne, kui tagasiside kaudu on selgunud, kuidas valik õnnestus. Otsuse tegijate seisukohalt võib eristada: * individuaalne otsus otsustaja on üks isik; kollektiivne otsus otsustaja on isikute grupp. Kas organisatsioonis kasutatakse rohkem individuaalset või kollektiivset otsustamist, see sõltub eeskätt juhtimisstiilist. Otsustamisel tuleb meeles pidada, et: iga otsus on kompromiss positiivsete ja negatiivsete valikute vahel; iga otsus kutsub esile teatud madalamete otsuste tegemise vajaduse (ahela).
valdusesse võtnud, peab sellest viitamatult teatama kaotajale või omanikule/politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakumisel, kui: 1)asja hoidmine on ülemääraselt kulukas; 2)asi on kiiresti riknev; 3)avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Saadud raha(miinus hoiu- ja müügikulud) asendab asja. !!! Leidja omandab asja juhul, kui omanik pole selgunud ühe aasta jooksul. Leiutasu ei ületa ühte kolmandikku asja väärtusest 4. peitvara omandamine. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peitud asi. Kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; kultuuri- või looduslikuväärtusega kuulub riigile. Leiutasu on peitvara pooles väärtuses. 5. vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6
olevat pilti ja teisi elektromagnetilisi kiirgusi, mis on kahjulikud kindlaks- määratud kiirgustaseme ületamisel. Kuvarist tuleva kiirguse tase on tunduvalt madalam sätestatud piirnormist. Seega ei pea tööandja mõõtma kuvari kiirguse taset ja teil ei ole vaja kasutada erivahendeid, nagu prillid, ekraanid vms. KUIDAS MÕJUB KUVARIGA TÖÖ RASEDUSELE? Ei ole vajadust lõpetada kuvariga töötamist. Käesoleval ajal tehtud teaduslike uuringute põhjal on selgunud, et kuvariga töötamine ei mõjuta raseduse kulgu ega mõju lootele kahjulikult. Kui tervis on halvenenud, on tõenäoliselt tegemist teiste teguritega . KAS KUVAR VÕIB PÕHJUSTADA NAHAKAHJUSTUSI? See on väga harvaesinev probleem. On inimesi, kes on tundnud nahaärritust, sügelemist või teisi nahaprobleeme kuvariga töötamisel. Kindlat põhjust ei ole veel teada. Kuid on tõenäoline, et võib olla tegemist kuiva õhu, staatilise elektri ja individuaalse tundlikkuse kombinatsiooniga.
Teiseks, sperma vajab valmimiseks kehasoojusest madalamat temperatuuri - egas muidu meeste jalgevahe pidevat õhkjahutust vaja. Meie masinamehed istusid kogu aeg oma liikurite sadulas. Sellistes oludes on sperma tootmine üsna tugevalt häiritud või seiskub päriselt. Seksuaalhäiretest on saanud autojuhtide-traktoristide kutsehaigus. Ning kõigele võis krooni pähe vajutada mõistmatu abikaasa ühetähenduslik pilk - sa ju Tsernobõlist, mis sust enam loota." Vestlustest USA kolleegidega on selgunud, et sarnased probleemid ilmnesid meestel, kes käisid Korea sõjas, Vietnamis ning Lahesõjas. Pealtnäha tervetel meestel tekkis mõni aeg pärast kriisikoldest naasmist probleeme. Uuringud toovad põhjuseks psüühika: eks-treemoludes viibinud inimesed sisendavad endale sedavõrd tugeva jõuga võimalikult halbu variante, et neist saavadki kehalised häired. Sama juhtub ka siis, kui lähedased neid ohte pidevalt rõhutavad. "Kui ümbruskond võtab hoiaku,
ämbrisseastumisi), mis tema valitsemise mainet rikkusid, pannakse Messalina, Agrippinilla, Narcissuse ja Pallase planeerimise süüks. Sedamoodi tõlgendab Graves ka asjaolu, et kõik hukatud ei paistnud olevat süüdi kuritegudes, mis vääriksid sellist karistust. See on ajalooliste allikatega selgelt vastuolus. Claudiust prooviti mõrvata rohkem kordi, kui ühtki teist imperaatorit. Selle ajendiks võib olla Caligula surmamisel selgunud asjaolu, et imperaatorit on võimalik tappa ja asendada. Kahtlemata olid nii mõnedki selle eest hukka mõistetud ka süüdi. Nero lapsendamine vabastab Claudiuse erinevaist süüdistustest: Graves laseb Claudiusel oma naise Agrippinilla igale soovile anduda oletatava soovi tõttu näidata Roomale milline näeb välja tõeline türannia. Oma poja Britannicuse kõrvale teise pärija võtmisega kaasnevaid ilmseid probleeme ei tutvustata teose lõpuni, kuni
sarnased muutused südametöös võivad esineda mitme teisegi tahhükardia vormi korral. Ventrikulaarse tahhükardia põhjuseks on kõige sagedamini südame isheemiatõbi, eriti äge müokardi infarkt, hüpertroofiline kardiomüopaatia, harvem teised südamehaigused. Ventrikulaarne tahhükardia tekib harva ilma tõsise südamehaiguseta. Ventrikulaarse tahhükardia esinemissagedust on raske hinnata, sest haige ise ei tunneta südamekloppimist. Holter meetodi abil on selgunud, et ventrikulaarse tahhükardia hood on enamasti lühiajalised ning pikemaajalised hood on harvad nähtused. Vatsakeste laperdus ja virvendus Vatsakeste laperdust registreeritakse EKG'ga harva põhjusel, et see rütmihäire on väga stabiilne. Läheb väga kiiresti üle kas siinusrütmiks või sagedamini vatsakeste virvenduseks. Haige seisund halveneb kiiresti, seda hemodünaamika tõttu, mille sagedus on 200/min. Vatsakeste virvenduse puhul on südamekontraktsioonide sagedus 400-500/min, mis
hinnaga rehvide juures ka allahindluse, mis võis olla just teadlik, et klient ikkagi sooviks need ära osta. Samas ei saa kindlalt väita, et üksi neist väidetest tõeseks osutub, kuna see juhtum võis olla lihtsalt halbade asjade kokkusattumus. Me ju kõik teame, et kedagi lihtsalt meeldiva jutu ja naeratuse pärast uskuda ei tasu ning parem oleks ülekontrollida. Müüja oleks siiski võinud ju ka koos kliendiga kauba üle vaadata, ka see oleks probleeme ära hoidnud, kui oleks kohe selgunud, et need ei kõlba müügiks. Ehk oleks saanud veel midagi päästa ning klient oleks siis otsustanud osta küll samast poest, ent siis teistsugused rehvid. Huvilised: Huvilised on kõik need, kes on kuidagi sellise juhtumiga seotud. See lugu ei puuduta ainult klienti, kes ostus sooritas ja müüjat, kes müüs. Sellega on veel seotud ka teised kliendid, kes on nõuks võtnud sealt midagi osta ning teised poes, kes müüvad samu asju
Mõneti võib läbipõlemissündroomi tekkepõhjused kokku võtta - ta tekib sõltumata meist ja meie teadmisest tema kohta. Niisiis- läbipõlemisesündroom on täiesti vältimatu nähtus meie ühiskonnas. Seda põeb iga inimene vähemalt kord elus, ei materiaalne seisund ega positsioon aita sellest pääseda. Soodustavaks momendiks on töötamine aladel, kus tuleb intensiivselt tegeleda inimestega, kes erinevatel põhjustel ei saa ise endaga hakkama. Samuti on uurimuste käigus selgunud, et eelkõige ja raskemal kujul esineb läbipõlemissündroom meie mõistes ,,raske lapsepõlvega" inimestel, kuna neil puudub usk endasse kui isiksusse. Nad parema meelega lamavad põrandal, lastes näo jalajälgi täis astuda, kui elavad oma elu oma äranägemise järgi. Neis on süvenenud arvamus, et parem on elada kellegi teise elu, kuna see tundub neile turvalisem. Kõrvalvaatajale arusaamatutel eesmärkidel antakse end töö meelevalda ning unustatakse ära meeldivad
milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
