Arvuti (0)

SISSEJUHATUS Elame infoajastul . Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud , et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus ? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt.
Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar .
Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega.
KAS KUVARIGA TÖÖTAMINE VÕIB PÕHJUSTADA PEAVALU JA MUID VALUAISTINGUID? Mõningatel kasutajatel on täheldatud peavalusid ning käte, randmete, käsivarte, kaela, õlgade või seljavalusid, eriti just pärast pikaaegset katkematut tööd kuvariga. Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad, kuid mõningatel juhtudel võivad need muutuda püsivateks ning seega põhjustada töövõimetust.
KUIDAS ON VÕIMALIK VÄLTIDA EELPOOL MAINITUD VALUSID? Nendel probleemidel võib olla nii füüsiline põhjus, kuid ka tööstress annab analoogseid sümptomeid. Valude esinemisest kuvariga töötamisel tuleb koheselt teavitada oma vahetut ülemust või tööandjat. Probleeme saab tihtipeale vältida töökoha hea kujundusega, nii et oleks võimalik töötada mugavalt ja korraldada tööd oma vajadustele vastavalt (nt lühikeste puhkepauside tegemine). Ennetamine on lihtsam, kui sellega tegeleda enne tõsiste probleemide tekkimist.
MIDA TEHA, ET VÄHENDADA KUVARIGA TÖÖTAMISEL TEKKIVAT STRESSI? Kuvariga töötajad kurdavad sageli stressi üle, kuid see tuleneb pigem suurest töökoormusest ja lühikestest tähtaegadest, kui kuvarist endast. Mõned inimesed täheldavad hoopis stressi vähenemist, kuna kuvariga töötamine kergendab nende tööd ja teeb selle huvitavamaks. Teised seevastu leiavad, et stress suureneb. See võib tuleneda sellest, et arvutiprogramm ei tööta korralikult või on inimesel liiga vähesed oskused ja teadmised kuvariga töötamiseks. Tööandja saab vähendada stressi töötaja piisava väljaõppega ning kasutatava programmi ja tööülesannete vastavusse viimisega töötaja võimetele. KAS KUVARIGA TÖÖTAMINE MÕJUB NÄGEMISELE? Ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Teie ise ja tööandja saate aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole.
KAS KONTAKTLÄÄTSEDE VÕI BIFOKAALIDE KANDMINE ON PROBLEEMIKS? Soojus , mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või peaksite kasutama silmatilku. Kui õhk on väga kuiv, saab tööandja parandada olukorda nii, et võtab kasutusele meetmed õhuniiskuse suurendamiseks ruumis. Bifokaalprillide kasutajad võivad leida, et nende prillid ei olegi ideaalsed kuvariga töötamiseks. On tähtis, et oleks võimalik näha ekraani ilma pead tõstmata või langetamata . Kui te ei saa bifokaalidega mugavalt töötada, peaksite muretsema teised prillid. Kahtluse korral konsulteerige silmaarstiga.
KAS TÖÖTAMINE KUVARIGA PÕHJUSTAB PEAVALUSID? Peavalud võivad olla põhjustatud mitmetest teguritest, mis on seotud kuvariga töötamisega. Näiteks: -ekraani peegeldumine, -pildi kehv kvaliteet, -erinevate prillide kandmise vajadus, - stress suurest töökoormusest, -kasutatav kehv tehnoloogia , -ekraani vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, -sundasendid, -erinevate tegurite kombinatsioon.
Paljusid erinevaid tegureid saab peaaegu kohe kõrvaldada, kui probleem ilmneb. KUI KAUA VÕIB KUVARIGA TÖÖTADA? Õigusaktides ei ole määratletud mingit ametlikku piiri, kuid kuvariga töötamisel tuleb teha vaheaegu. Kui tööd ei saa varieerida, tuleb pidada perioodilisi puhkepause ja vaheajad kuvariga pideva töötamise korral peavad moodustama 10% tööajast. Kui pikalt võib kuvariga järjest töötada, sõltub ka tehtavast tööst.
KAS KUVAR ERALDAB KAHJULIKKU KIIRGUST? Ei. Kuvarist kiirgab nähtavat valgust, mis võimaldab meil näha ekraanil olevat pilti ja teisi elektromagnetilisi kiirgusi, mis on kahjulikud kindlaks- määratud kiirgustaseme ületamisel. Kuvarist tuleva kiirguse tase on tunduvalt madalam sätestatud piirnormist. Seega ei pea tööandja mõõtma kuvari kiirguse taset ja teil ei ole vaja kasutada erivahendeid, nagu prillid, ekraanid vms.
KUIDAS MÕJUB KUVARIGA TÖÖ RASEDUSELE? Ei ole vajadust lõpetada kuvariga töötamist. Käesoleval ajal tehtud teaduslike uuringute põhjal on selgunud , et kuvariga töötamine ei mõjuta raseduse kulgu ega mõju lootele kahjulikult. Kui tervis on halvenenud, on tõenäoliselt tegemist teiste teguritega .
KAS KUVAR VÕIB PÕHJUSTADA NAHAKAHJUSTUSI? See on väga harvaesinev probleem. On inimesi, kes on tundnud nahaärritust, sügelemist või teisi nahaprobleeme kuvariga töötamisel. Kindlat põhjust ei ole veel teada. Kuid on tõenäoline, et võib olla tegemist kuiva õhu, staatilise elektri ja individuaalse tundlikkuse kombinatsiooniga. Sellisel juhul saab abi õhuniiskuse suurendamisest ja ruumi sagedasest õhutamisest.
KAS ON TÕSI, ET ARVUTIHIIRE KASUTAMINE VÕIB TEKITADA VAEVUSI? Hiire (teiste osutusseadiste) intensiivne kasutamine võib olla sõrmede, käte, randmete, käsivarte või õlgade valulikkuse põhjustajaks. Samuti võib põhjuseks olla klaviatuuri pidev kasutamine, kuid hiire kasutamisel on pidevalt töös käsi ja käsivas (ja üks või kaks sõrme) ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega. Seega langeb ära ühe käe suur koormamine.
KAS KUVARIGA TÖÖTAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE MÄÄRUSE KEHTIB KÕIGILE? Ei. Määrust ei kohaldata: - liiklusvahendite või seadmete juhtimis- või valvekeskustele, - liiklusvahendites olevatele arvutisüsteemidele, - sülearvutiga lühiajalisele töötamisele, - andme- või vaateekraaniga kirjutusmasinate, kalkulaatorite, kassa - aparaatide ja muude samalaadsete seadmetega töötamisele.
MILLISED ON TÖÖANDJA KOHUSTUSED KUVARIGA TÖÖTAMIST REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMISEKS? Määrus kehtib kõigile töökohtadele, kus töötaja tööülesannete hulka kuulub töötamine kuvariga. Määrusega, mis käsitleb kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ei sätestata detailseid tehnilisi nõudmisi või kasutatavate seadmete loetelu .
TÖÖANDJA ON KOHUSTATUD: viima töökohal läbi riskianalüüsi ja vajadusel kõrvaldama või vähendama riske
Tööandja peab seejuures üle vaatama: -kogu töökoha, kaasaarvatud seadmed, mööbel ja töökeskkond, -Tehtava töö, -iga konkreetse töötaja individuaalsed vajadused (kelle arvamust kasutatakse ohtude kindlakstegemisel ja riskide hindamisel). Kui esinevad ohud on kindlaks tehtud ja riskid hinnatud, peab tööandja kavandama ja ellu viima meetmed riskide vähendamiseks. Riskianalüüsi alusel määratakse ka töötajate tervisekontrolli sagedus. tagama, et töökoht vastab kehtestatud miinimumnõuetele Siinjuures tuleb silmas pidada ka reguleeritavaid toole ja sobivat valgustust. Ka on määruses sätestatud nõuded kuvariekraanile, klaviatuurile, töölauale, toolile, töökeskkonnale (valgustatus, müra, elektromagnetiline kiirgus, tööruumi sisekliima jne) ja tarkvarale ..
planeerima tööd nii, et töö kuvariga vahelduks muude töö- ülesannetega Määruses on sätestatud, et tööd peab saama korraldada nii, et kuvariga töötamine vahelduks teistlaadsete tööülesannetega. Kui see pole aga võimalik, siis peavad puhkepausid moodustama 10% kuvariga töötamise ajast. Pauside sagedus sõltub palju töö iseloomust. Määruses on määratud pauside koguaeg , kuid seda, kui sageli ja kui pikki pause teha, ei ole sätestatud. Üldjuhul on teada, et mitmed lühikesed pausid on tunduvalt kasulikumad kui pikemad ja harvemad. Ideaalis peab inimene ise tundma, millal on õige aeg väikest puhkepausi teha.
korraldama neile töötajatele, kes töötavad kuvariga rohkem kui poole tööajast, tervisekontrolli mitte harvem kui 1 kord 3 aasta jooksul, samuti tuleb tervisekontrolli korraldada ka töötaja nõudmisel temal tekkinud nägemisprobleemide korral
Neile töötajatele peab tööandja korraldama: -silmade ja nägemise kontrolli. Nägemisteravuse vähenemisel on tööandja kohustatud muretsema töötajale vajalikud arvutiprillid või kokkuleppel töötajaga kompenseerima nende maksumuse. -luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks. Vajadusel peab tööandja parandama töökoha ergonoomilist kujundust. Tervisekontrolli eest tasub tööandja.
korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alase koolituse ja tagama vajaliku teabe Tööandja peab korraldama töötajale vajaliku koolituse, et olla kindel töötaja oskustes töötada kuvariga ohutult ning veenduda tema õigetes teadmistes ja oskustes kujundada töökoht (nt tool ) vastavaks oma individuaalsetele vajadustele, et vältida võimalikke terviseprobleeme. Ka ohutusjuhendit kuvariga töötamise kohta tuleb töötajale tutvustada ja teda selle põhjal õpetada. TÖÖKOHA KUJUNDAMINE OMA VAJADUSTELE VASTAVAKS MIDA SAAN MA TEHA ISE?
Tööandja poolt korraldatav koolitus peab olema piisav selleks, et osata ise oma vajadustest lähtuvalt kujundada oma töökohta.
Mõningaid praktilisi nõuandeid:
MUGAVUS -Seadistage oma töötool ja kuvar selliselt , et tunnete end tööd tehes mugavalt. Kõige üldisemalt öeldes, teie küünarvars peab olema praktiliselt horisontaalses asendis ja silmad sellisel kõrgusel, et näete kuvari korpuse ülaosa.
-Veenduge, et teil on piisavalt ruumi, et saada kätte vajalikke dokumente või teisi vajaminevaid seadmeid.
-Proovige klaviatuuri, kuvari, hiire ja dokumentide erinevaid paigutusi, et leida enda jaoks sobivaim . Dokumendihoidjat võib olla hea kasutada, et ära hoida kaela ebamugavat asendit ja silmade liigset liigutamist.
- Paigutage ruumis oma töölaud ja kuvar nii, et oleks välditud pimestumine ja peegeldumine. Kõige lihtsam on see nii, et ei teie ise istuks ega ka kuvariekraan oleks paigutatud otseselt vastu akent või eredat valgust. Vajadusel kasutada aknakatteid.
-Veenduge, et ruum laua all teie jalgade jaoks oleks piisav ning te saaksite jalgu vabalt liigutada. Kõik mittevajalikud esemed laua alt kõrvaldada.
-Vältige tooliserva liigset survet reitele ja põlvedele. Jalatoest võib olla palju kasu, eriti just väiksemate inimeste korral, kelle jalad ei ulatu korralikult põrandale.
KLAVIATUUR -Paigutage klaviatuur nii, et seda on mugav kasutada. Ruum klaviatuuri ees oleks vajalik selleks, et lasta kätel ja randmetel puhata, kui klaviatuuriga ei ole vaja töötada. -Proovige hoida oma randmed otse, kui te klaviatuuril trükite. -Puudutage klahve pehmelt ja ärge andke sõrmedele liigset koormust. -Hea klaviatuuri kasutamise tehnika on väga tähtis.
HIIRE KASUTAMINE -Paigutage hiir nii, et seda on kerge kätte saada ja kasutada, st nii, et hiire kasutamisel on randmed otse. Istuge sirgelt ja lauale piisavalt lähedal, et te ei peaks hiirega töötamisel oma käsivart kaugele välja sirutama. Lükake klaviatuur kõrvale, kui te seda momendil ei vaja.
-Toetage küünarvars lauale ja ärge pigistage hiirt liiga tugevasti.
-Toetage sõrmed kergelt hiire klahvidele ja ärge vajutage klahvidele liiga tugevasti.
EKRAANI VAATAMINE -Seadistage ekraani eredus ja kontrast selliseks , et see oleks sobiv ruumi valgustustingimustega.
-Veenduge, et ekraani pind on puhas.
-Kasutatava tarkvara puhul seadke teksti suurus selliseks, mida teil on kerge lugeda, kui te istute oma normaalses mugavas tööasendis. Valige värvid, mis oleksid silmale mugavad vaadata (vältige punast teksti sinisel tagapõhjal jms).
-Sümbolid ekraanil peavad olema selged ja piisava teravusega ega tohi virvendada ega liikuda . Vajadusel kasutage arvutispetsialistide abi.
SUNDASENDID JA PUHKEPAUSID -Ärge istuge samas asendis pikka aega. Vahetage asendit nii sageli kui vaja. Mõningane liikumine on kasulik, kuid vältige enda upitamist või venitamist vajalike vahendite kättesaamiseks (kui see on nii, korraldage oma töökoht ümber).
-Enamik töid eeldab väikeste vaheaegade tegemist kuvariga töötamisel, nt koopiate tegemine. Kui töös ei esine selliseid pause, peate ise korraldama endale vajalikul ajal sobiva pikkusega puhkepausid. Eelistage mitmeid lühikesi vaheaegu. KUST LEIDA LISATEAVET? Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78)
Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded (RTI 2000, 86, 556)
Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2000, 63, 996, 2000, 69,õiend)
Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157; 2001, 35, 469)
Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele (RTL 2001, 73, 993; 2002, 38, 511)
Muudki kasulikku ja huvitavat: Kuvari standardite loetelu leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee
Näpunäiteid veel internetiaadressidel: www.tyoturva.fi/tietop/nayttopaate3a.html www.arvutiveb.ee/seadmed/ ergonoomika /tookoht.htm www.has.ie/osh 5-10°
raadius 25cm 15-30 cm lauaplaat 20-30 cm vähemalt 17cm 2-5° 30- 40cm
38-40cm 40 cm 35-55 cm
jalatugi 25°
Reguleeritav töötool 45cm Õige asend arvuti taga istumiseks
20°
50-70cm
maks. 7cm
22-25 cm reguleeritav
vähemalt 65cm
1. Dokumendihoidja ekraani kõrgusel.
2. Tooli seljatugi peab toetama alumist seljaosa . Tooli kõrgust peab saama reguleerida.
3. Allpool küünarnukki käsi paralleelselt põrandaga.
4. Randmed otse. Randmetugede kasutamine oleks väga hea.
5. Põlvede ja lauaplaadi vahele peab jääma vaba ruumi.
6. Jalad toetugu põrandale. Mõningaid harjutusi pingete vähendamiseks lihastes. Järgnevalt on toodud harjutused, mida võiks teha vähendamaks pingeid lihastes. Sulgudes on näidatud miinimum ja maksimum korrad harjutuste sooritamiseks. Kõiki neid harjutusi tuleks teha püsti seistes (silmadele mõeldud harjutusi võib teha ka istudes).
Õlgade väsimuse korral: Lükka kätt ülespoole (5-15)
Tee Õlaringid ette ja randmega taha (5-15) ringe edasi ja tagasi (5-15)
Liiguta käsi üles ja alla (5-15) Lükka kätt allapoole (5-15) Kaelale ja peale: Vaata üle õla ja siis vaata maha teisele poole (5-15) Painuta pead ette ja taha (5-15)
Pane käed kaela taga kokku ja suru pead taha poole käte Pearingid ühele vastu (5-15) ja teisele poole (5-15) Kätele ja randmetele: Pane peopesad kokku ja suru sõrmeotsi ülespoole (10-20)
Siruta käed ette ja suru sõrmed kokku ja jälle lahti Raputa käsi (10-20) (2-5 korda 30 sekundit)
Loomulikult on neid harjutusi tunduvalt rohkem. Aga, enese tervisest hoolimine ja positiivne suhtumine on kõige alus!
Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10) Koostajad:
Kersti Kruus Tööinspektsiooni personali- ja koolitustalituse juhataja Eve Hinno Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja asetäitja
TÖÖINSPEKTSIOON Estonia pst. 5, 10143 Tallinn Tel. 0 640 9080, faks 0 640 9085 e-post: [email protected] www.ti.ee