Suverehvide ostmine / Äri- ja kutseeetika kodutöö (1)

Suverehvide ostmine autokauplusest.
Juhtumi kirjeldus.
 Enne kevade saabumist uuris Interneti kaudu auto-omanik uusi suverehve,kuna vanad olid juba suhteliselt kulunud. Leidnud sobivad otsustas ta poodi asja lähemalt uurima minna. Räägiti hinnast ja sellest, millal rehvid toodetud on ja kas on ka head ning millised on omadused. Klient lubas veel natuke mõelda, kui pöördus sama päeva õhtul uuesti poodi tagasi, et rehvid ära osta. Müüja oli rehve väga kiitnud ning öelnud,et tegemist on Saksamaal ühe enim müüdud rehvimargiga ning ütles, et saab teha ka väikese allahindluse. Loomulikult oli klient väga rahul, et saab head rehvid mõistlikku hinna eest ning müüja teeb veel allahindluse ka. Samal ajal kui klient ja teenindaja arveldasid,panid teised poes olevad müüjad kliendi ostetud rehvid suurtesse kilekottidesse (eesmärgiga,et kui need auto pagasiruumi pannakse, seda ära ei määriks). Klient sõitis koju ning asetas rehvid garaaži, kuna veel ei olnud plaanis talverehve suve omade vastu vahetada, sest ilm oli alles muutlik ning kohati olid teeb libedad. Umbes 2,5 nädalalt hiljem, kui rehvid olid ostetud otsustas klient oma autol suverehvid alla panna, kuid tema üllatus oli suur, kui selgus, et üks rehvidest oli praak ning üleüldse olid rehvid kaks aastat vanemad, kui müüja oli öelnud. Pettunud klient pöördus loomulikult poodi tagasi, et asjale lahendust leida. Selles poes oli aga müüjaid rohkem kui üks ja tegid oma tööd vahetustega,siis ei õnnestunud samal päeval seda müüjat tabada, kes töökord rehvid müüs. Seega otsustas klient, et räägib siis nendega, kes parasjagu tööl on. Esmalt muidugi ei suudetud uskuda , et selline asi üldse võimalik on, et nemad alati kontrollivad enne kui oma kauba väljastavad ning hakkasid klienti süüdistama,et miks too ise ei kontrollinud koha peal enne, kui kauba koju viis. Päeval mil klient rehvid aga ostis, siis ostu hetkel temaga tegelenud müüja ei kontrollinud, kas rehvid vastasid nõuetele ning seda ei teinud ka teised müüjad, kes rehve lihtsalt tuimalt kilekottidesse panid. Kuna sealt mingit mõistlikku lahendust oodata ei olnud, siis otsustas klient tagasi tulla, kui kohal on inimene, kes talle need rehvid konkreetselt müüs. Kuna too inimene pidavat tööle tulema alles paari päeva pärast, siis selle võrra lükkus edasi ka aeg, mil oleks võinud defektiga kaupa ümber. Uuesti kauplusesse tagasi pöördudes rääkis klient oma pettumusest ning sellest,et isegi kui tema ei kontrollinud, kas rehvid on korras, oldi talle ikkagi valetatud. Kahjuks oli ka möödas see aeg, mil klient oleks võinud ilma probleemideta oma kauba ümber vahetada. Õnneks oli klient kodus põhjalikumalt üürinud tarbijakaitse kodulehelt,et mis võimalused tal ongi. Niisiis ta rääkis,et tema eest on õiget informatsiooni varjatud ja seega tahab ta ikkagi kas rehvid uute ja tervet vastu vahetada või oma raha tagasi saada. Kahjuks ei paistnud ka siit mingit lahendust paistvat ning klient oli juba päris pettunud selles kaupluses ning kaotanud lootuse saada, mis ta soovis. Samuti heideti talle ette, et ta õigel ajal oma kaupa ei suutnud ümber vahetada ning enam ei ole nad millekski kohustatud. Kuid siiski ei olnud ta valmis alla andma ning käis mitmel korral järjest seal poes, kuni lõpuks poodi tunnistas oma eksimust, kui klient lubas asja anda