Kroom (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Sisukord
Sissejuhatus 2
Kroom 3
Kroomi ajalugu 3
Kroomi keemilsed omadused 3
Kroom-kõige kõvem metall 4
Kroomi saamine 4
Kroomi kasutusalad 4
Kroom inimorganismis 5
Kroomi alarühm 5
Kroomi ühendid 6
Kokkuvõte 7
Pildid 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Tänapäeval on leitud 118 keemilist elementi [ viide 1], neist 91 on metallilised . Kõige kõvem metall on kroom, sellepärast ma valisin just selle oma referaadi teemaks. Kahjuks, aga ka võib-olla õnneks ei tea ma praegu kroomi kohta midagi rohkemat. Õnneks, sest seda huvitavam mul on koostada seda referaati ja seda rohkem saan ka kroomi kohta teada. Ma tahaks teada saada, millised on kroomi omadused, kus seda kasutatakse, milline on tema roll looduses ja palju muudki .

3

Kroom

Kroomi ajalugu

Kroomi avastajaks peetakse Pariisi Polütehnilises kooli professorit Louis Nicolas Vauquelin'i( 1763 -1829), kes andis kroomile nime ning suutis ka esimesena kroomi selle ühenditest eraldada [2]. Siiski polnud ta päris esimene, kes kroomi ühendid avastas. Nii Johann Gottlob Lehmann(aastal 1761 ) kui ka Peter Simon Pallas (aastal 1770) leidsid punakas-oranži mineraali Uurali mäestikest. Lehmann nimetas selle Siberi punaseks tinaks. Vauquelin uuris sama mineraali, kuid teda saatis suurem edu. 1797.a. avastaski ta uue elemendi, millele pani nimeks Kroom.[3] Kroomi nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast chroma, mis tähendab värvust. Nimetus anti elemendile, sest paljud tema ühendid on värvilised.

Kroomi keemilsed omadused

Kroom on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VIB rühma element. Ta järjenumber on 24 ning aatommass 51,996.Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Need on isotoobid massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III) oksiid Cr2O3 , mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium (III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI) oksiid CrO3 , kroom(VI) hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid .
Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC), lämmastiku(üle800OC) ja süsinikuga. Kontsentreeritud lämmastikhappe ( HNO3 ) ja väävelhappe(H2SO4) toimel kroom passiveerub.Lahjade hapetega reageerimisel tekivad Cr2+ soolad, mis õhuhapniku juuresolekul võivad oksüdeeruda püsivamateks Cr3+ sooladeks . Oksüdeerijate manulusel reageerib kroom ka sulatatud leelistega - siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit.

Kroom-kõige kõvem metall

Metallide kõvadust võrreldakse teemandiga . Kui võtta teemandi kõvaduseks 10, siis kõige kõvema metalli-kroomi kõvadus on 9. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Kroomil on ka teisi huvitavaid füüsikalisi omadusi. Kroom on hõbevalge, sinaka helgiga rasksulav metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1890 kraadi ja keemistemperatuur 2482 kraadi Celsiust [5]. Kroom on plastne ning sepistatav. Kuigi kroom on kõige kõvem metall muudavad tühised hapniku, lämmastiku või süsiniku lisandid ta hapraks.Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus.

Kroomi saamine

Kroom on elementide levikult maakoores 22. kohal. Merevees leidub kroomi vähe, umbes 2.1-5mg liitri kohta. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena. Tähtsaim mineraal on kromiit- Fe0*Cr2O3 . Kroomi saadakse kahel põhilisel viisil. Enim levinud on aluminotermiline viis: Cr203 + 2Al = Al2O3 + 2Cr. Teine viis on kromiidi redutseerumine söega elektriahjus: FeCr2O4 + 4C = Fe + 2Cr + 4CO. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis , Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroomsulfiide on leitud meteoriitidest.

Kroomi kasutusalad

Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia . Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile. Kroomiga kaetakse tihti pindu, sest kroomitud pind on kulumisele ja korrosionile vastupidavam ning väga dekoratiivne . Kroomitud pindu kasutatakse nii auto-, lennuki- kui ka aparaadiehituses. Nüüdisajal on populaarne ka käekellakorpuste, kellarihmade, kööginõude(pilt 4) ja auto ilukilpide(pilt 2) kroomimine . Kroomi sulamitest nikroomist ( nikli ja kroomi sulam ) ning kromaalist (kroomi ja alumiiniumi sulam) tehakse elektriahjude ja -pliitide küttekehi.Kroomi kasutatakse ka värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks nüüd, aga kroomvärvaineteks.. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel.

Kroom inimorganismis

Inimorganismis on kroomi sisaldus väike. Vaatamata väikestele kogustele on selgunud, et kroomi puudumisel pidurdub katseloomade kasv, lüheneb eluiga, haigestuvad silmad, toimub kehakaalu suurenemine, vere kolesteroolitaseme tõus ja tekivad süsivesikute ainevahetusprotsesside häired. Arvatakse, et kroomi ainevahetushäirete puhul tekib suhkruhaigus . Kroom ja selle ühendid võivad põhjustada mitmesuguseid tervisekahjustusi. Kroomiühendid võivad põhjustada naha ja limaskesta söövitusi. Nina limaskestal võivad tekkida erosioonid ja põletikulis-kõhetuslikud muutused, nina vahesein võib kõverduda või selle kõhreline osa mulgustuda. Nahal võivad tekkida väikesed haavandid , mis ilmnevad sagedamini sõrmedel ja labakätel ning meenutavad linnusilmi. Peale nahka ärritava toime on kroomiühenditel ka allergiat tekitav toime. Võib ilmneda allergiline nahapõletik, ekseem ,silmasidekestapõletik, nohu ja isegi bronhiaalastma. Allergia tekib peamiselt metallesemete galvaanilisel kroomimisel ja töötajatel, kes puutuvad kokku kroomi sisaldava tolmuga . Viimasel ajal on ka tavainimestel täheldatud kroomiallergiat. Kroomiallergia enam levinud põhjuseks peetakse naha kokkupuutet kroomitud esemetega ( näiteks kroomitud kellarihma kandmine). Mõned kroomiühendid ja metalne kroom võivad pikaajalisel kroomiga töötamisel põhjustada kopsutolmumustõbe ja isegi kopsuvähki või selle eelseisundeid.
Tervisekahjustuste vältimiseks tuleb kanda kaitsekindaid ja -maski ning määrida käsi rasvase toitekreemiga. Kaitsekindad kaitsevad nahaärrituste eest ja kaitsemask kaitseb hingamiselundkonda. Rasvased kreemid aitavad vältida naha kuivust, mis soodustab nahahaiguste teket. Esemeid ei tohi tõsta galvaanilistest vannidest välja paljaste kätega, tuleb kasutada klambreid või näpitsaid.Kroomihaavandeid tuleb loputada, et kõrvaldada kroom, mis võib söövitada haavandi järjest sügavamaks. [6]

Kroomi alarühm

Kroomi alarühma kuuluvad metallid kroom(Cr), molübdeen (Mo) ja volfram (W). Nende elementide elektronkonfiguratsiooni iseloomustab 6 valentselektroni, mis asuvad s- ja d- alatasemel. Kroomi alarühma elemendid on lihtainetena hõbevalge värvusega, rasksulavad ja suure kõvadusega metallid. Kroomi alarühma metallid on keemiliselt väheaktiivsed, õhus püsivad nad muutumatutena ega reageeri veega, kõrgemal temperatuuril reageerivad mitmete mittemetallidega. Kontsentreeritud lämmastikhape passiveerib metallid, tekitades nende pinnale püsiva kaitsekihi. Kroom on kõige kõvem metall ning volfram kõige kõrgema sulamistemperatuuriga ( 3390º C) metall. [7, lk 376]
5

Kroomi ühendid

Kroomil on väga palju erinevaid ühendeid. Ta võib moodustada nii oksiide , hüdroksiide, sooli kui ka happeid .
Kroomi oksiididest tuntumad on Cr2O3(pilt 5) , CrO3, CrO ja CrO2.
Cr2O3 [kroom(III)oksiid] on tumeroheline rasksulav aine, mis on vees praktiliselt lahustamatu . Cr2O3 on keemiliselt inertne see tähendab , et ta ei reageeri hapete ega leelistega. Võib siiski reageerida mõnede kuumade hapete ja oksüdeerijate lahustega, aga sedagi väga aeglaselt. Cr2O3 saadakse ammoniumdikromaadi lagundamisel, seda katset kutsutakse "vulkaaniks". Cr2O3 kasutatakse rohelise värvipigmenina ja poleerpulbrite koostisosana.
CrO3 [kroom(VI)oksiid] on punakas-oranž niiskust imav tahke aine. Ta on väga tugev oksüdeerija CrO3 on happeliste omadustega ning selle veega reageerimisel tekib kroom- või dikroomhape. CrO3 kasutatakse m CrO3 e elektrokeemilisel kroomimisel. Orgaaniliste ainete kokkupuutel CrO3-ga need süttivad põle CrO3 eetõttu on CrO3 ka väga sööbiv nahale, sellest tekivad haavandid.
CrO [kroom(II)oksiid] on aluseline oksiid. Ta on must tugev redutseerija . CrO reageerib ainult hapetega.
CrO2 (kroomdioksiid) on segaoksiid. Seda kasutakse magnetofoni- ja videolintide valmistamiseks.
Kroom(VI) oksiidile vastavad happed on kroomhape (H2CrO4) ja dikroomhape(H2Cr2O7).
Hapete soolad on kromaadid ja dikromaadid.
Kromaadid on püsivad leelilises keskkonnas. Nad on tugevad oksüdeerijad. Kromaate kasutatakse nahatööstuses,korrosioonitõrjeks ja puidu konservandina(muudavad puidu püsivaks mitmesuguste seenhaiguste suhtes). Rasksulavaid kromaate kasutatakse värvipigmendina: PbCrO4 ja BaCrO4 annavad kollase värvuse, Fe2(CrO4)3 oranži ning PbCrO4 ja MoCrO4 punase värvuse.
CrK(SO4)2 * H2O [kaaliumkroom(III) sulfaat ] on tähtis sool. Argielus tuntakse teda kroomkaaliummaarjase nime all. Teda kasutatakse nahaparkimisel, sest sellega pargitud nahk ei pundu vees ning on vastupidav paindele ja kulumisele. Kroomnahk on tugev ja ilusa läikega.
Dikromaadid on püsivad happelises keskkonnas ning nede lahus on oranž.Cr2+ soolad pole isegi nõrkade oksüdeerijate juuresolekul püsivad.Cr3+ sooladel on roheline värvus.
Kroom(II)soolade reageerimisel leelistega moodustub Cr(OH)2 [kroom(II)hüdroksiid]. Cr(OH)2 on tugev redutseerija, mis oksüdeerub juba õhus. Ta on kollase värvusega ja reageerib kergesti hapetega.
Cr(OH)3 [kroom(III)hüdroksiid] saadakse Cr2(SO4)3 reageerimisel ammoniaakhapetega. Ta on sinise värvusega ja amfoteersete omadustega. Cr(OH)3 lahustub leelistes moodustades hüdrokso- või akvakomplekse
6

Kokkuvõte

Kroom on VI B rühma keemiline element. Ta on hõbevalge , sinaka helgiga rasksulav metall. Kroom on paramagnetiline, sepistatav, plastne ning kõige kõvem metall. Kroom esineb looduses üksnes ühenditena. Teda saadakse aluminotermiliselt või kromiidi redutseerumisel söega elektriahjus, on ka teisi vähem levinuid meetodeid . Kroomil on väga palju erinevaid ühendeid. Ta võib moodustada nii oksiide, hüdroksiide, sooli kui ka happeid.
Tänu kroomi kõvadusele kasutatakse teda eriterastes ning temaga kroomitakse pindu. Paljud kroomi ühendid on värvilised ja neid kasutatakse värvainete tootmisel. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel ning küttekehade valmistamisel. Kroom ja selle ühendid on inimestele ohtlikud. Nad võivad põhjustada nahaärritusi või isegi kopsuvähki. Kroomi või selle ühenditega töötamisel tuleb järgida ettevaatusabinõusid.

7

Pildid

1.Kroomi elektronskeem . 2.Kroomitud ilukilp 3.Kroomi pulber .
4.Kroomitud kann . 5.Cr2O3. 6.Kroom.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiliste_elementide_loend [viide 1]
www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ ANORGAANILINE %20KEEMIA%20II-1.doc [2]
http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cr [5]
http://et.wikipedia.org/wiki/Metallid
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Electron_shell_024_Chromium.svg/558px-Electron_shell_024_Chromium.svg.png
http://www.mjtuning.ee/catalog/images/dotz.jpg
http://image.ecplaza.net/offer/h/hijackie/3906902_s.jpg
http://z.about.com/d/chemistry/1/0/C/Q/chromium.jpg
http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkonspekt.htm#Kroo m
http://www.staff.ttu.ee/~atrik/oppe/yki0030/redoksid.pdf
http://www.terviseleht.ee/200142/42_kroom.php [6]
ael. physic .ut.ee/KF.public/Oppetyy/Loeng%204_2006.doc
http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=h%C3%BCgroskoopne&F=M&O=0&E=0
www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ANORGAANILINE%20KEEMIA%20II-1.doc
http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf
http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l8.pdf
www. referat .ee/ee/doc/metallid2.doc
http://www.chem.ttu.ee/yki/files/K2004/elemendid/kroomi_ryhm_ee_2.pdf
http://www.chem.ttu.ee/yki/elementide_keemia/K2004
http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Chromiu m [3]
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-8-2.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-4-2.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/magnetid_evelinviks.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kroo m [4]
U. Palm , Karik, V.Past “Üldine ja anorgaaniline keemia” lk 376-380 [7, lk 376]
Hergi Karik, Vello Past “Keemilised ühendid ja reaktsioonid” lk 23-25
Hergi Karik, Karl- Kristjan Kuiv, Kalle Truus “Keemia” lk142-145
9

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

qpr Õppematerjali autor

Referaat kroomist: kirjeldab kroomi ajalugu, keemilisi omadusi, saamist, kasutusalasid jne. Referaat sai esitatud põhikoolis ning sai hindeks viie.

kroom keemia element perioodilisussüsteem metall kõige kõvem metall

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kroom

EBS METALLID Kroom Alla Bõkova 10.eur Tallinn 2011 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Chromium was regarded with great interest because of its high resistance and hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva. Kroomi peetakse kõige kõvemaks metalliks, mis on lihtainena. Kroomist on

Keemia

doc

Kroom

Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese

Keemia

doc

Anorgaanilise keemia II

1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2

Anorgaaniline keemia ii

docx

MITTERAUAMETALLID JA SULAMID

MITTERAUAMETALLID JA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS 2 KROOM Levimus ja ajalooline aspekt Kroom on keskmise levimusega metall, mis on maakoores 21. kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi

tehnomaterjalid

doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Hõbehalogeniide (AgCl, AgBr) kasutatakse fotograafias. 8. Elavhõbe. Toatemperatuuril vedel metall. Elavhõbe on mürgine ja raskeim vedelik. · Hg aurustub kergesti, tema mürgiste aurude sissehingamine kahjustab tervist. · Termomeetrites ja hambaplommides. 9. Kuld. Kollane, looduses ehedalt leiduv metall. Kuld on väga pehme ja suure tihedusega. · Kuld on tähtsaim ehete- ja valuutametall. 10. Kroom. Hõbevalge ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Suurima kõvadusega metall, mis kriimustab klaasi. · Kroomi kasutatakse terasesemete katmiseks (kaitse korrosiooni ehk roostetamise eest). Kroomitud pinnad on autoosadel, nugadel, kahvlitel ning lusikatel. Kõige raskem metall on Os (22,5g/cm3). Kerged on leelismetallid, Mg, Al Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga on W (3400ºC, elektripirnide hõõgniidid)

Keemia

doc

Metallide korrosioon

Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Näited: automootor, ahi, turbiin. 2) Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab

Keemia

doc

Mangaan

Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Mangaan Referaat Juhendaja: Helen Oppar Varstu 2009 1. Nimetus ja avastamine Mangaan ja magneesium said oma nimetused sõnast magneesia. Kahe keemilise elemendi nimetuse tulenemine ühest ja samast sõnast seletub sellega, et pürolusiiti vastandati kaua aega valgele magneesiale ja nimetati mustaks magneesiaks. Pärast metalli saamist puhtal kujul nimetati mangaan ümber. Nimetuse aluseks oli kreekakeelne sõna manganese, mis tähendas puhastama (vihje selle kasutamisele minevikus klaasi puhastajana). Mõned uurijad arvavad, et elemendi nimetus tulenes ladinakeelsest sõnast magnes magniit, kuna pürolusiiti, millest toodetakse mangaani, peeti minevikus selle aine teisendiks, mida praegu nimetatakse magnet- rauamaagiks. (5) Rootsi keemik Karl Wilhelm Scheele tunnistas 1774. aastal esimesena mangaani elemendina. Samal aastal eraldas Ghan mangaani maakidest. (7) Pisiomelaan (mangaanimaak) (6) 2. Lev

Keemia

doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgatavalt rohkem Aatomi ehituse omap?

Keemia

Rohkem sarnaseid