Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dosimeetria (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Ülikool Türi Kolledž
Dosimeetria põhimõisted
Referaat
Koostaja : Triin Länts
Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon
Türi 2010

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2.Kiirguse mõjud ( efektid ) 4
3.Dosimeetria 5
3.1 Neeldunud doos 5
3.2 Kiiritusdoos (e. kiiritus ) 7
3.3 Ekvivalentdoos 7
3.4 Efektiivdoos 8
5.Kasutatud kirjandus 13
6.Kokkuvõte 14
  • Sissejuhatus


    Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja . Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias.
    Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju.
    Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega kuidagi täielikult kaotada. Lisaks sellele, nn. looduslikule kiirgusele, on laialt levinud ja kasutusel mitmesugused inimese poolt loodud kiirgusallikad ja nende kasutusvaldkonnad. Näiteks on kiirgusallikad olulised tervishoius : tugeva kiiritusega steriliseeritakse meditsiini-protseduuride ”jääke”, selleks, et vältida haiguste levikut; kiiritust kasutatakse nii radiodiagnostikas kui ka radioteraapias. Peale selle, tuumaenergia ja selle rakendusvaldkonnad üha suurenevad. Ioniseerivaid kiirgusi kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, toiduainetetööstuses, teadustöös ja paljudes teistes valdkondades.
    Arvestades kiirguse kasutamisel saadavate kasulike ja vajalike tulemustega, on ühiskond nõus taluma riske, mis sellega kaasnevad. Siiski peavad need riskid olema kontrollitavad ja peab olema võimalus neid piirata. Seepärast on kiirguskaitses loodud nii rahvusvahelised kui ka riiklikud ametkonnad, mis töötavad välja ja avaldavad kas siis soovitusi (rahvusvahelised) või seadusi (riiklikud), mis reguleerivad kiirguste kasutamist. Näiteks Eesti Vabariigis kehtib praegu KIIRGUSSEADUS, mis on Riigikogus vastu võetud 3.aprillil 2004.a. (vt. http://wlex.lc.ee )
  • Kiirguse mõjud (efektid)


    Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad kliiniliselt akuutsemad sündroomid pärast lühikest ajavahemikku peale kiirguse mõju. Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e.läviväärtust.
    Kiiritus võib esile kutsuda ka somaatilisi efekte – need on pahaloomulised ilmingud, mis avalduvad pärast latentsusperioodi ja neid saab epidemioloogiliselt populatsioonis avastada. Arvatakse, et somaatilised efektid võivad ilmneda igasuguste dooside korral ja läviväärtuse mõistet somaatiliste efektidega seoses ei kasutata.
    Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel. Peamiselt on nendeks rakkude surm või raku jagunemise pidurdumine (viivitumine), mis on põhjustatud tugevast kiiritusest. Piisavalt tugeva kiirituse korral võib kiiritatud koe funktsioon saada kahjustatud (rikutud). Mingi konkreetse deterministliku efekti raskusaste on seda suurem, mida rohkem ületatakse kiiritusel doosi läviväärtust.
    Stohhastilised efektid ilmnevad siis, kui kiiritatud rakk ei sure , kuid ta modifitseerub (muutub). Muutunud rakud arenevad pärast pikemat protsessi vähiks. Väikeste dooside korral on organismi taastus- ja kaitsemehhanismid tavaliselt niivõrd efektiivsed, et vähi tekkimine on ülimalt vähetõenäoline. Kuid siiski ei ole võimalik anda mingit lävidoosi, millest väiksema doosi väärtuse korral vähk mitte mingil juhul ei teki.
    Suuremate dooside korral on ka vähi tekke tõenäosus suurem, kuid kiirituse tagajärjel tekkinud vähi raskusaste ei sõltu doosi suurusest.
    Kui kiirituse tagajärjel saavad kahjustatud sugurakud, millede ülesanne on geneetilise info edastamine järglastele, siis võivad kiiritatud inimese järglastel ilmneda mitmesugust tüüpi pärilikkuse efektid.
    Oletatakse, et stohhastiliste efektide tõenäosus on võrdeline saadud doosiga, kuid mingit konkreetset doosi läviväärtust nende efektide ilmnemiseks ei ole võimalik anda.
    Lisaks eespool mainitud kiirituse tervisele mõju efektidele, võib esineda veel teisi mõjuefekte tervisele, mis on tingitud embrüo või feetuse kiiritusest. Nendeks efektideks võib olla, näiteks, suurem tõenäosus leukeemiaks. Kui raseduse teatud kindlate perioodide vältel on ületatud neile perioodidele vastavaid läviväärtusi, siis on suurem tõenäosus vaimse alaarengu või kaasasündinud väärarengu ilmnemiseks.
    Kuna on olemas väike tõenäosus stohhastiliste efektide ilmnemiseks isegi väga väikeste dooside korral, siis rahvusvahelistes normides e. standardites käsitletakse mistahes võimaliku suurusega doose, selleks et vältida mistahes võimalikku kiirituskahjustust.
  • Dosimeetria


    Dosimeetria on teadusharu , mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju ainele ning tegeleb ka vastava mõõteaparatuuri ning mõõtmismeetodite väljatöötamisega.
    Põhilised ühikud, mida kasutatakse ioniseeriva kiirguse mõju hindamisel. On esitatud alljärgnevas tabelis.
    Neeldunud doos
    Kiiritusdoos e. kiiritus X
    Ekvivalentdoos H
    Efektiivdoos E
    D=dE/dm
    X=dQ/dm
    Ht,r=Dt,r*Wr
    SI
    Mittesüsteemne
    SI
    Mittesüsteemne
    SI
    Mittesüsteemne
    kgJ11Gy=
    1rad=0.01Gy
    R3900kgC1=
    kgC1058,2R14⋅=
    ekvT,R,WGy11Sv=
    ekvT,R,Wrad1rem1=
    Doosi muutumise kiirusdtDd
    Doosi muutumise kiirusdtXd
    Doosi muutumise kiirusdtHdjadtEd
    kgW1sGy1
    kgW01,0srad1
    kgA1
    kgA1058,2sR14⋅=
    kgWW1sSv1R,T,ekv=
    kgWW10srem1ekvT,R,2−=
    Selles tabelis tuleb ühikute tähistusi Gy, R ja Sv lugeda vastavalt "grei", "röntgen" ja "siivert". Nende ühikute nimetused on antud väljapaistvate kiirgusfüüsikute L. H. Gray, C. W. Röntgeni ja R. M. Sieverti auks. Mittesüsteemsete ühikute tähistused rad ja rem tulenevad ingliskeelsetest väljenditest "radiation absorbed dose" ja "roentgen equivalent of man".

    3.1 Neeldunud doos


    Neeldunud doos, tähis D, on neeldunud energia kiiritatud aine massiühiku kohta. Rangem definitsioon on D=dE/dm , kus dE on keskmine energia, mis neeldub ainekoguses, mille mass on dm. dm eeldatakse olevat niivõrd väike, et neeldunud energia dE jaotuse selle massi ulatuses võib lugeda ühtlaseks. Neeldunud doosi ühik on 1 grei (tähis 1Gy),sJGy11.
    Neeldunud doosi muutumise kiirus on dtdD , kus dD on väga väikeses ajavahemikus dt neeldunud doos. Neeldunud doosi muutumise kiiruse ühik on 1Gy/s. Kui ioniseerivaks kiirguseks ei ole laetud osakesed vaid footonid e. kvandid, siis vastasmõjus ainega vabastavad footonid aines laenguga osakesi (elektrone), milledel on peale aatomist või molekulist vabanemist teatud kineetiline energia. Sellisel juhul kasutatakse neeldunud doosi iseloomustamiseks suurust kerma (kinetic energy released in material ). Kerma on defineeritud järgmiselt:K=dE*/dm, kus dE* on ainekoguses dm vabastatud kõigi laetud osakeste summaarne kineetiline energia. Näeme, et ka kerma ühikuks on 1 Gy.

    3.2 Kiiritusdoos (e. kiiritus)

    Mõistet kiiritusdoos kasutatakse ainult selliste footonite korral, mis ioniseerivad õhu molekule. Kiiritusdoos X=dQ/dm , kus dQ on õhus tekkivate ühemärgiliste ioonide summaarse laengu absoluutväärtus siis, kui õhukoguses massiga dm footonite poolt vabastatud elektronid on õhus täielikult pidurdunud. Kiiritusdoosi ühik on 1C/kg. Aegunud kiiritusdoosi ühik on 1 röntgen (tähis 1R); 1R=2,58·10-4 C/kg.

    3.3 Ekvivalentdoos

    Neeldunud doos on põhiline dosimeetriline suurus kiirguskaitsealastes trükistes, kuid siiski ei ole see suurus täielikult piisav kiirguskaitse eesmärkideks, sest erinevat tüüpi ioniseerivad kiirgused toimivad inimkoele erineva efektiivsusega.Seepärast korrutatakse koes või elundis neeldunud keskmine doos niinimetatud kiirguse kaalufaktoriga. Nii saadud doosi nimetatakse ekvivalentdoosiks. Ekvivalentdoos on defineeritud järgmiselt:
    RRTRTWDH,kus RTD, on R tüüpi kiirguse mõjumise tõttu koes või elundis T neeldunud doos, mis on keskmistatud vaadeldava koe või elundi ulatuses.
    Kiirgusfaktori W R väärtused on toodud tabelis 2.
    Kiirguse liik
    Energiapiirkond
    Kiirgusfaktor
    Footonid
    Kõik energiad
    1
    Elektronid ja müoonid
    Kõik energiad
    1
    Neutronid
    20 MeV
    5
    10
    20
    10
    5
    Prootonid , v. a. tagasilöögiprootonid
    Kõik energiad
    5
    α – osakesed, rasked lõhestusfragmendid
    20

    3.4 Efektiivdoos


    Ekvivalentdoosi mõistet kasutatakse siis, kui kiiritus mõjub individuaalsetele kudedele või elunditele . On aga selgunud , et kahjustavad stohhastilised efektid, mis on tingitud mingi kindla suurusega ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT
    Niimoodi saamegi efektiivdoosi.
    Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE⋅=Σ, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3.
    Kude või elund
    Koefaktor
    Sugunäärmed
    0,20
    Luuüdi
    0,12
    Käärsool
    0,12
    Kops
    0,12
    Magu
    0,12
    Põis
    0,05
    Rinnad
    0,05
    Maks
    0,05
    Söögitoru
    0,05
    Kilpnääre
    0,05
    Nahk
    0,01
    Luuümbris
    0,01
    Muu*
    0,05
    Üldises kiirgusfoonis võib tinglikult eristada kolme komponenti.
    1. Looduslik foon, mille põhjustavad:
    a) kosmiline kiirgus (prootonid, α-osakesed ja γ-kiirgus), näiteks, sõites lennukiga 10 000 m kõrgusel, suureneb kosmilisest kiirgusest põhjustatud doos 1.5-2 korda;
    b) pinnases olevate looduslike isotoopide kiirgus;
    c) õhu, toidu ja veega organismi sattunud looduslike isotoopide kiirgus.
    2. Tavalisel meditsiinilisel teenindamisel saab inimene aastas keskmiselt 150 mrem. Ühekordne lühiajaline kiiritusdoos ( tomograafia ) võib seejuures olla kuni 7000 mrem või rohkemgi .
    3. Peale loodusliku ja meditsiinilisel teenindamisel saadava kiirituse mõjub inimesele veel nn. tehnoloogiline foon. Seda põhjustab, näiteks, tehis-ehitusmaterjalides (fosfokips) olevate isotoopide kiirgus. Kivisöega kütmisel esinevad tuhas Th ja Pb radioaktiivsed isotoobid . Radioaktiivne aine satub organismi tuha sissehingamisel ja taimse ning loomse toiduaine kaudu. Tehnoloogiline foon kõigub piirides 200-400 mrem aastas.
    Üldisest kiirgusfoonist tingitud populatsioonidoosi suuruseks võib ligikaudse hinnanguna võtta ≈500 mrem aastas.
    Kokku võttes: kiirituse ohtlikkuse hindamisel peame silmas pidama :
    1) kiirguse liiki (vt. kiirgusfaktor),
    2) kiirguse mõjumise aega. Ohtlik on selliste isotoopide sattumine organismi, mille poolestusaeg on suur. Näiteks, Tšernobõli avarii korral olid sellisteks isotoopideks 131I (T1/2 = 8 ööpäeva) ja 137Cs (T1/2 = 30 aastat).
    3) Peame arvestama, millist kehapiirkonda või organit kiirgus mõjutab (vt. koefaktor).
    Kiirguse bioloogilise mõju selgitamisel peame eelkõige arvestama kahte põhilist efekti, mida kiirgus aines tekitab, need on: aatomite ergastamine ja ioniseerimine.
    Kui bioloogiliselt tähtsa ühendi aatomid või molekulid on ergastatud, siis muutub selle ühendi funktsioon organismi biokeemilistes reaktsioonides.
    Kui elusraku koostisse kuuluvad aatomid ioniseeritakse, siis selline rakk on defektne .
    Kuna elusorganismi ehitus on väga keerukas, siis võib temas ioniseeriva kiirguse mõjul tekkida väga palju erinevaid efekte. Näiteks võivad katkeda keemilised sidemed raku nukleiinhapete (DNH, RNH) molekulides, tekkida muutused kromosoomides jm.
    Raku normaalne jagunemisprotsess võib saada häiritud. Rakk võib kiirituse tagajärjel surra. Kõik loetletud efektid võivad esineda korraga, üksikult või mingis kombinatsioonis.
    Ioniseeriv kiirgus võib rikkuda molekulide struktuuri. Näiteks, kiirguse toimel võib tekkida H2O radiolüüs, st. vee molekul ioniseeritakse, ioniseeritud molekul laguneb seejärel küllastamata radikaalideks H ja OH. Nendel radikaalidel ei ole elektrilaengut, kuid on küllastamata valentssidemed ning seetõttu on neil väga suur keemiline aktiivsus. Seejuures moodustuvad ka ühendid H2O2 või HO2, mis on tugevad oksüdeerijad. Oletatakse, et primaarsed ionisatsiooniprotsessid ei põhjusta suuri kahjustusi kudedes. Kiirguse toksiline mõju on nähtavasti seotud sekundaarsete reaktsioonidega, kus toimub orgaaniliste molekulide sidemete lõhkumine. Tekivad aktiivsed biokeemilised produktid , mis on katalüsaatoriks sekundaarsete biokeemiliste reaktsioonide ahelale, mis lõppkokkuvõttes tekitab organismi erilise seisundi, mida nimetatakse kiiritushaiguseks. Selle haiguse korral rakud surevad, verre ilmuvad patoloogilise ainevahetuse produktid – toksiinid. Teaduslike uurimuste praeguselt seisukohalt võib kiiritushaigus tekkida:
    a) lühiaegsel kiiritusel, kui doos on 50 rem,
    b) pikemaajalisel ühtlasel kiiritamisel, kui doos on 150 rem.
    Kiiritushaiguse eluohtlikkust hinnatakse järgmiselt:
    I, kerge: 100-200 rem;
    II, keskmine: 200-400 rem;
    III, raske: 400-600 rem;
    IV, üliraske: üle 600 rem.
    Erinevad kiirgused on erineva bioloogilise toimega. Põhjus seisneb kiirguste erinevas füüsikalises toimes elusainest läbiminekul. Näiteks, röntgen- ja γ-kiirguse kvandid põhjustavad ainult aatomite ionisatsiooni ja ergastust. Neutronite voog võib aga tekitada tuumareaktsiooni, mille tagajärjel molekulist lüüakse välja prootoneid ja aatomituumi, need aga omakorda ioniseerivad eluskude. Kõik need nähtused käivitavad biokeemiliste muunduste ahela, mis põhjustab teatavaid, väliselt ilmnevaid radiatsiooniindutseeritud efekte. Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks.
    4.Radiomeetrite
    ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või γ-kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus -, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid.
    Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid.
    Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.).
    Kiirguse dektor –> Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur
    Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem .
    Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad.
    Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi .
    Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse sattunud osakeste koguarvu suhet. Tavaliselt antakse see protsentides. Efektiivsus sõltub kiirguse liigist ja selle osakeste energiast, samuti detektori liigist ja konstruktsioonist.

    5.Kasutatud kirjandus

    http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/A16%20Ioniseerivad%20kiirgused.pdf
    http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/oppetoo/varasemad_loengud_yliopilastele/Simisker_Aadu_FyySIKA_DOSIMEETRIA.pdf

    6.Kokkuvõte

    See on kiirguste mõõtmine ja registreerimine.Kasutatakse meditsiinis ehk kiirititusravis. Kiiritusravi jaguneb kolmeks: pahaloomulised kasvajad, healoomulised protsessid ja mittekasvajalised haigused(nt: rasedus , aneemia, sepsis ,organite põletike ja puudulikkuse)
  • Vasakule Paremale
    Dosimeetria #1 Dosimeetria #2 Dosimeetria #3 Dosimeetria #4 Dosimeetria #5 Dosimeetria #6 Dosimeetria #7 Dosimeetria #8 Dosimeetria #9 Dosimeetria #10 Dosimeetria #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor miisu28 Õppematerjali autor
    põhimõisted

    Sarnased õppematerjalid

    Radiobioloogia ja kiirguskaitse
    144
    doc

    Radiobioloogia ja kiirguskaitse

    ülesvõtteparameetrid, mille korral röntgenfilmi optiline tihedus ei muutuks rohkem kui 10% i. i. Konstantsustestide tehakse olemasolevate võimaluste piires regulaarselt, lubamatu on tööle asuda uue aparaadiga, millel testid on tegemata. Isikudosimeetria Meditsiinikiiritust kasutava personali kutsekiiritust hinnakse isikudosimeetriaga. Dooside suurust on vaja teada kiirgusohu hindamiseks. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikaliste ja/või keemiliste muutuste kvantitatiivsel hindamisel. Mõõdetakse kas ekspositsiooni, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või neeldunud doosi. Mõõdetud doosid registreeritakse ja neid võrreldakse sarnasel kiirgustööl varem saadud doosidega. 1. 1. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse termoluminestsents- dosimeetritega (TLD). See on rutiinne tegevus. 2. 2

    Bioloogia
    Kiirguskaitse
    2
    doc

    Kiirguskaitse

    B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ­ ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik ­ suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h

    Kiirguskaitse
    Kiirgus ja Kiirguskaitse
    36
    ppt

    Kiirgus ja Kiirguskaitse

    KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest lisandus tuumaenergeetika

    Füüsika
    Kiirguskaitse konspekt
    3
    doc

    Kiirguskaitse konspekt

    a-kiirgus. Alfakiirgus koosneb a-osakestest, mis osutusid tuumadeks 2He4 b-kiirgus. Beetakiirgus koosneb kiiretest elektronidest või positronidest, mis liiguvad kiirusega ~c g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus ­ kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt Pole oluline ohuallikas Raske detekteerida beetakiirgus ­ suure energiaga elektronid Beetalagunemisel qMassiarv (A) ei muutu Laengu arv (Z) suureneb/väheneb ühe võrra Beetaosake on Elektron Positron Tekib uue keemilise elemendi tuum Tavaliselt ka

    Kiirguskaitse
    Radioaktiivse kiirguse registreerimine
    12
    odt

    Radioaktiivse kiirguse registreerimine

    .......................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6 4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID...........................................................................................7-8 6. MOBIILMÕÕTMISED...................................................................................................................8 7. PORTATIIVSED MÕÕTMISED...............................................................................................

    Kiirguskaitse
    Tuumafüüsika
    3
    docx

    Tuumafüüsika

    aatomituum Koosneb nukleonidest ­ prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prootoni laeng on + e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass on (aatommassiühik, Mendelejevi tabelis on massid antud nendes ühikutes, 1 u on 1/12 süsinik-12 isotoobi aatomi massist) Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma mõõtmed ­ läbimõõt 10-14 m Keemilise elemendi tähis A ­ aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite arv, ligikaudne aatomi mass aatommaassiühikutes Z ­ keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalses aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes N ­ neutronite arv, isotoobid On keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid,

    Füüsika
    12 kl-3-KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused
    4
    doc

    12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

    12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tu

    Füüsika
    Füüsika konspekt
    15
    doc

    Füüsika konspekt

    TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT Uurimuste käigus on selgunud, et aatomi tuuma struktuur on väga keeruline ja see ei ole tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist. Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun