Wikmani poisid (6)

RÕNGU KESKKOOL

Jaan Kross „ Wikmani poisid ”

Referaat

Koostaja :***’’’
’’’’’’
Juhendaja : *******
Rõngu 2008
Sissejuhatus
Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi.
Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin , kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan . Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid raskemad tegin hiljem.

Jaan Kross

( 19. veebruar – 1920 Tallinnas – 27.detsember 2007 ).
Oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938-45) ja oli seal kuni 1946.aastani õppejõud ( uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG – i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks . Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Kross valiti 1992 . aastal Mõõdukate nimekirjas VII riigikokku, kuid 23.septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni . 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997).
Krossi looming
Krossi loomingust : Tema esikkogu “ Söerikastajad” ilmus 1958.aastal.
16.sajand – “Kolme katku vahel” - B.Russovi elust “ kolme katku ajal “ ( eesti riik kais erinevate võimude all : vene , rootsi ja poola võimu all).
18.sajand – “ Kahvere romaan” – Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust Rakvere linna õiguste pärast.
19.sajandi algus – “ Taevakivi “ - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson , O.W. Masing , Jannsen ).
“ Keisrihull ” – Päeviku vormis romaan, mille peategelane baltisakas mõisnik Timotheus Eberhard von Bock .
20 – 40ndad aastad – “ Wikmani poised ”. Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis.
40 – 50ndad – “ Mesmeri vang ”. (teose järg).
50-ndad - “ Väljakaevamised “ .
90-ndad – “ Tahtamaa “ . Talude tagastamine.
“ Kallid kaasteelised “ . ( memuaaride kogum ).
Teose põhiprobleemid
Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg.
Teose alguses juhtub nimelt õnnetus – magneesium satub prügikorvi ja Härra Tooder , arvab , et kui hiir läheb seda võtma, siis käib plahvatus . Loogiline, et sellele järgnes uurimine , inspektor Ambeli poolt. Paljudele tekitas see ärevust ja kartust, närvihoos võib kõik välja lobiseda. Seda võib nimetada ühiskondlikuks probleemiks – kuna selliseid plahvatusi või vägivalda juhtub tihti. Isegi pärast pikki tunde arutlemist ei selgunud süüdlast. Seega probleem jäi lahendamata . ( Kuigi Sirkel tunnistas 11.klassi ajal üles , et plahvatus oli nende töö olnud).
Ka võib Laasiku ja Sirkeli psühholoogiliseks probleemiks lugeda armastust Virve Pukspuu vastu. Arvatavasti Jaak mõtles alati, kus ja kellega Virve on. Armukadedust ja võidurõõmu, kord sai olla üks Virvega, kord teine. Tundus, et Virvele meeldis poisse õrritada, kuigi võib öelda , et Virve kaldus oma südame poolest siiski Jaagu poole. Lõpuks veetsid Virve ja Jaak öö koos, Jaak vangistati. Lahti saades oli Virve juba kaugele Rootsi läinud. Jaak kannatas väga. Hetkel ei oska öelda, kuidas nende armastuse lugu lõppes.
Kindlasti tekitas rohkesti pinget, kas Juhan Pukspuu saab eksamidest läbi, et jõuda 11.klassi. Kõik poisid panid rahad kokku,et ( kuigi osad ei pidanud seda heaks mõtteks)
Laasik õpetaks Jussile vajalikud tarkused selgeks. Juss võttis seda kõike ükskõikselt, seetõttu olid klassikaaslased mures, kas ta teeb ikka eksamid ära? Tõestamaks endale ja teistele tegi ta need eksamid ära.
Eriti arvukalt on juhtunud autoõnnetusi iga aastaga aina rohkem. Ka teoses juhtus taoline õnnetus. Laasik jooksis ette trammile, kuigi ta oli väga ettevaatlik poiss, aga sellest ei piisanud. Kaks kuud veetis ta haiglas, enne, kui sai kooli tagasi.
Kõigiga võib juhtuda selliseid õnnetusi, keegi ei tea aga, kuna see juhtub.
Ajakirjanduses on kõneldud kaklustest. Alati võrreldakse, kes on tugevam või kes on nõrgem. Jaak ja Paul, tänu ärritustele ja tõukamistele ( teise inimese poolt), ei suutnud üksteisega sõber olla, kuni toimus omavaheline mõõduvõtmine. Kuigi Pauli füüsiline läbiöögivõime oli vaimsest suurem ning ta oli väga kiire, tihke ja agressiivne tahtis ta olla klassi kõige tugevam. Jaak oli aga kasvanud Paulist pikemaks ja see häiris teda. Nad klobisid teineteist terve pika vahetunni, kuni tuli Viruskundra nende vahele. Pappel Paul, Jaagu võistluskaaslane suri mitme nädala pärast koljuluu murdu. ( Võis öelda ,et see juhtus tänu Jaagule).
Kogu eesti rahva ühiskondlikuks probleemiseks oli sõda – nimelt Teine maailmasõda, millest on ka raamatus juttu . Jaagu klassikaaslaseid viidi Siberisse, vangistati või värvati tegevteenistusse NSV Liidu sõjaväkke. Oli ka juttu, kuidas pommid lendasid ning Jaagu maja sai pihta. Kõik, kes vähegi said, põgenesid üle mere Soome või Rootsi. Usuõpetuse õpetaja, Härra Tooder põgenes paadiga tormisel päeval Rootsi, lootes paremat tulevikku ( teades ise, et ta vangistatakse nagunii )ja Virve, kes oma sõbrannaga läks Rootsi, lootes, et kunagi oma kodumaal – Eestimaal rahuneb olukord ning saab siia tagasi tulla.
Ülevaade tegelaskujudest
Jaak Sirkel – teose peategelane oli viisakas ja kohusetundlik noormees . Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet . Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö).
Juhan Pukspuu – pikka kasvu, vinnilise näoga naljavend. Tal oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Eeskujulikust õpilasest oli asi kaugel, rohkem selline paha poiss.
Penn e. Penno – ka naljavend. Oli spordi poiss ning raha laialt käes. Vajadusel oskas kõigi hääli teha järgi. Temast oli raske aru saada, sest ta oskas rääkida - ladina,prantsuse ja eesti murrakus. Heaks iseloomujooneks oli see, et organiseeris Juhanile raha, et Juss saaks
tagasi tulla nende 11.klassi.
Riks Laasik – majanduslikult oli ta vaene. Tark, õppis palju. Koguaeg morni tujuga ning endassetõmbunud, ega teinud midagi selleks, et Virvet endale saada.
Virve Pukspuu – olid Jussiga kaksikud. Lapselik figuur , väikese pea ning vaskse kumaga lühikesed heleblondid juuksed ( lokkis ). Kohati liiga arusaamatu. Võis tunduda, et tal oli Jaagust ja Riksist ükskõik. Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema.
Aino Pukspuu – ilus, enesekindel tüdruk. Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis siiski, oli medõde Teise maailmasõja aegu.
Härra Wikman – koolidirektor. Üliviisakas ja ülikorralik. Mõistliku ja kannatliku meelega.
Jauram – tõmmulokiline, roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega poiss. Pahandusetegija. Arvas , et temal on alati õigus. Oli kodumaaline poiss, võitles Eesti sõjaväes.
Trull – väikese roosaga lapsenäoga. Klassi kõige korralikum poiss. Väga tark. Ta hoolis oma sõpradest, aga ei tahtnud kõiges, mis talle vastumeelt tundus kaasa teha.
Lemmikuim karakter oli mul Penno, sest ta alati teadis, mis ta tegi. Tänu oma huumorisoonele sai väga hästi eksamidest läbi. Nuputada sain, et mis keeles ta nüüd räägib ja mida täpsemalt.
Kõige ebameeldivam tegelane oli Juhan, sest ta oli pahandusetegija, kuigi ka huumorisoont oli, viskas ta temale tehtud nn kingituse kuhugi metsa, sest ta ei astunudki Wikmani juurde 11.klassi sügisest. Teised olid raha andud, teades, et Juss ikka tahab tulla nende juurde tagasi.
Kui valida keegi raamatu tegelastest,kes tahaksin olla võtaksin Riks Laasiku ( kui ta oleks tüdruk), sest ta on väga tark ja tasakaalukas. Kuigi ta oli vaene, pidi ta elus vaeva nägema, et jõuda oma eesmärkideni ja seetõttu on hea teada, et oled kõike ise teinud ning keegi pole sind aidanud või niisama raha andnud mitte millegi eest.
Teose sõnum
Võib öelda, et teos „Wikmani poisid ” tahtis tutvustada Eesti ajalugu enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Et ka vanasti olid noortel peaagu samad huvid ja tegemised mis nüüdki. Lugedes ühte arvamust, sain teada, et inimene arvab, et tollel ajal olid eestlased külm rahvas ja Kross tahtis vaid teadustada, et see nii oligi. Mina arvan, et omamoodi oli tal õigus, näiteks Virvet eriti ei huvitanud ema, õe ja venna mahajätmine sõjalisse Eestisse.Kuigi leidus ka positiivseid momente,kus polnud näha eestlase külmust. Kui Jaak käis oma nn konkurendil haiglas külas muretses ta tõesti Riksi pärast.
Sain aru, et alati pole elu nii hea olnud nagu tänapäeval. Esimese Eesti ajal oli puudust igal pool näha. Lapsed pidid varajases eas juba tööle hakkama. (Raamatus Riksi isa suri, Riks pidi tema kohustused üle võtma). Ka seda inimest, kes sulle ei meeldi peab aitama. Ükskõik, mis ta sulle teinud on.
Suhteliselt alati olen mõelnud vaesemate ja rikkamate inimeste vahelisest ebavõrdsusest. Siin raamatus nägin aga, et vahet pole, kust ühiskonnakihist pärit oled, keegi ei tee sul vahet. Mulle meeldis Riksi ja ülejäänud tema klassivendade vaheline sõprus. Ennast olen alati analüüsinud, seetõttu ei proovinud tänu raamatule ennast mingisugusest uuest küljest vaadelda.
Muudaksin seda osa, kus Härra Tooder põgeneb pojaga paadiga üle mere. Jaagu ja Tooderi vahelist vestlust, et Jaagul oleks võimalus teda ikka ümber veenda Eestisse jääma, poja pärast. Sest kui nad sel tormisel päeval paati astusid , kirjutasid põhimõtteliselt oma surmaotsusele alla. Oleks võinud olla nii, et Härra Tooder ja tema poeg lähevad kuhugi metsa ennast ära peitma, Jaak juhatab neid.
Reklaam
Raamatust „Wikmani poisid ” leiate lugemist igale vanusele – nii noorele , kui ka vanale! Põnevust jätkub igas peatükis. Noorte probleemisest, teise maailmasõja eelsest olukorrast, sõprusest, tülidest, armastusest ja paljust muust ! Lisaks rohkesti ärevaid olukordi !
Lugege kohe ja te ei pea pettuma raamatus. Head lugemist!
Kokkuvõte
Pole sellist nii öelda arutlevat laadi referaati kunagi teinud. Õppisin rohkem mõtlema ja sõnu seadma. Nüüd vähemalt oskan sellist referaati teha. Samuti õppisin oma aega planeerima, et jõuda valmis referaat ning kasutama erinevaid allikaid ja jõuda,et eesmärgini töö õigeks ajaks valmis saada. Sain teada, et raamatu järgi on tehtud ka film .
Kasutatud kirjandus
Jaan Kross , „Wikmani poisid ”
Netileheküljed :
http://et.wikipedia.org/wiki/Wikmani_poisid_(seriaal)
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross
Sissejuhatus
Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevat materjale. Tutvustama oma teost teistele ning tegema selle referaadi lugemist teistele põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni see sai läbi.
Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalikke kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi. Terve töö valmis seadmiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin ennem, teised hiljem mis tundusid raskemad.