Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt. 2012. aastal esitati teooria, et Nerja (Lõuna-Hispaania) koopamaalingute autoriks võib olla 40k a. tagasi elanud neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u. 100k-13k a. tagasi. Homo florensis elas Homo sapiens sapiensiga samal ajal. Surid välja u. 13k. a. tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Avastati Indoneesiast, Florese saarelt. Homo florensise pikkus oli alla 1m, keskmine koljumaht u. 360cm3. Denisova inimene 2010. aastal leiti Venemaalt Altai mäestikust Densiova koopast kaks hammast, sõrmeluu fragment ning varbaluu. Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest. Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane.
August Alle Referaat Autor: Tallinn 2008 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma põlvkonnakaaslastest erines August Alle eeskätt teravdatud kriitilise meele ja loomupärase sarkasmiga. Seda puhangulise ande ja mitte väga ulatusliku loominguga kirjanikku on ta siira tõeütlemise ja keevalise temperamendi tõttu tihti nimetanud eesti kirjanduse enfant terrible'iks. August Alle poeedikutsumuse äratajaks tuleks lugeda ajaloolist Vilnot (Vilnius) selle arhitektuurimälestiste ja vaimse õhustikuga. Noore Alle kirjandusliku maitse kujundamisel etendasid arvestatavat osa ka klassikaline koolitus internaadis, süvenemine poola romantikute, aga ka vene sümbolistide loomingusse. August Alle loomingule on üsna algusest saati omane satiiriline kallak. Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendusvormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti ki...
kui tänapäeva inimestel. Samuti järeldati, et umbes miljon aastat tagasi pidi toimuma mingisugune katastroof, mis oli vähemalt sama hävitav kui Toba vulkaanipurse ning mis äärepealt oleks võinud põhjustada inimese kui liigi huku. Jorde sõnul on meie esivanemate populatsiooni suurus tsükliliselt muutunud. Vahepeal on meid väga palju, ajuti aga on inimesed olnud tõsises hävimisohus Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300 000 kuni 400 000 aastat tagasi. 5 Inimlaadsete sugupuu Pilt 1: inimlaadsete sugupuu 6 Inimese sugulus simpansiga Pilt 2: simpans Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti
hakkama saada, arenesid Teropoodidel välja erakordselt tugevad tagumised jalad ja lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor. Suu rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida. Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti hiiglaslikud. Kõige suurem terviklik leitud skelett kuulub 27 meetri pikkusele Diplodocus-ele ja jääb sinivaalade keskmisele pikkusele vaid 3 meetrit alla. Enamik saurusi oli palju
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed...............................................................................................................
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära
eellasest. Erinevad australopiteekustest mitmes asjas, kõige olulisem on suurem ajumaht. Homo perekonna liikmetel oli see kõige vähem 590cm³, harilikult siiski kõvasti üle 600cm³. Ainult Homole on iseloomulik ka kiviriistade valmistamine. Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, va esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Kõik nüüdisinimesed kuuluvad ainsasse säilinud liiki ja alaliiki Homo sapiens sapiens. Inimene erineb inimahvidest paljude tunnuste poolest. Australopiteekuste ja neile järgnenud Homo habilise ja Homo erectuse luude võrdlemine näitab, et peamised 16 anatoomilistest muundumistest hominisatsiooni teel olid esmalt püstise liikumise muutumine peamiseks liikumisviisiks, esijäsemete kui manipulatsiooniorganite
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum algus...
3) Inimese etapid: · australopiteekus (ehk lõunaahvlane- 2 jalal) vaid Aafrikas, esimene lüli inimese ja inimahvi vahel. · Homo habilis ehk osavinimene (esimesed tööriistad, pole kindel kas otsesed esivanemad) · Homo erectus ehk sirginimene (samuti kasutasid ja valmistasid tööriistu) · Neandertallane (teisest harust) (surid välja umbes 30 000 aastat tagasi) · Homo sapiens ehk tarkinimene (umbes 40 000 aastat tagasi) 4) Inimahvid hakkasid kõndima kahel jalal, kuna laamade liikumisega nende metsad vähenesid ja tekkisid savannid ja nad pidid hakkama kõndima lagedal maastikul, mistõttu hakati liikuma kahel jalal. 5) Kunst tekkis kuna tekkis vajadus hakata elu üles tähendama. Hakkas tekkima umbes samal ajal usuga, esimesed joonised tehti luule, sarvele või kivile. Valmistati ka kivist ja luust skulptuure
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illu...
liikmeid - harrastasid kannibalismi. Neandertaallased 2 Leiud pärinevad peamiselt Euroopast (La Chapelle-auxSaints, La Ferrassie, Le Moustier koljud Prantsusmaalt), Lähis-Idast (10 luustikku Shanidari koopast Iraagis), Aasiast. Allajäämine H. sapiens'ile: Kadusid Euroopast ~ 41 000 39 000 a tagasi - tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja kliima külmenes, jäid ilma tavalisest toidusest. - elualadele liikunud H. sapiens tõi kaasa uued haigused, mille vastu neandertaallastel polnud immuunsust. - assimileerusid kaasaegsete inimestega. Homo floresiensis 2003 a Florese saarelt avastatud kääbusinimlaste liik, - esimesed leiud 50 000 a tagasi, - surid välja ~ 12 000 a tagasi - olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad. - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad. - kuigi
See näitab, et nende eest on aastaid hoolitsenud, sest nad polnud võimelised ise toitu otsima. Seega pidi ka neandertaallaste ühiskond püsiv olema. Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal on Drachenlochi koobas, kus tagapool väikestes käikudes seinaorvades on avastatud karupea, see viitab kindlate uskumiste olemasolusse. Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda. Koopasse jäi alles suur kultuurkiht, see
a.) *1732.a. Ekspeditsioon Lapimaale " Lühike Lapimaa floora" *1733.a. "Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest" Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad....), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi; ( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n. Homo Sapiens, Linné pandud ladinakeelsetele liiginimedele on ka tänapäeval lõppu lisatud L.´ ) Kujundas arusaama taime- ja loomaliigi ühtsusest ja arengust. *1734.a. Rootsi taime- ja loomaliikide süsteem täiendatud, lisandus ka mineraalide kollektsioon ja nimetused; Võttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused *1758.a. ilmus "Looduse süsteem"(" Systema naturae") X väljaanne (1384 lk teksti)
5. Nykyihminen 200000 vuotta 6. Kirjoitustaito 5000 vuotta 7. Suomi itsenäinen 100 vuotta 6.12 IHMISTEN KEKSINTÄÄ: tuli, puukko, maja, kirves, työkalut, aseet, kupariviput, kirveenterä, nuoli, kieli, jousi, köysi, vaatteet, kaupankäynti, ruuankypselys, ruuan säilytys ESIHISTORIAN IHMINEN: Elämäntapa oli liikkuva, eli metsästyksellä ja keräilyllä, maanviljely, ei ollut tarvetta kirjoitustaidolle. N. 30000 v. Sitten homo sapiens syrjäytti aikaisemmin kehittyneemmän kommunikaatiokyvyn, kevyemmän ruumiinrakenteen ja kehittyneempien metsästysvälineiden tukemana. Ravinto hankittiin keräilemällä ja metsästämällä, yhteisö tarvitsi laajat alueet, joilta hankkia ravintoa ja siksi ihmiset elivät pienissä, vain muutamien kymmenien ihmisten yhteisössä. Yks perhe oli yks ryhmää, mitä johti vahva ja taitava metsästäjä eli esim. isä. Liha oli erittäin arvostettu ravintoaine, mutta nykyään menet
homo Dmanisi Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a) (homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine: Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne inimene võib kujuneda igas maailmajaos eraldi. Seda teooriat toetasid hiina uurijad) Selle kohaselt arvati, et homo sapiens ehk kaasaegne inimene ei kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil igal pool maailmas. Tänapäeval on loobutud sellest teooriast. Hiline Aafrikast väljarännu teooria Arvatakse ikka, et inimene on kujunenud Aafrikas ja rändas sealt välja. Pikad mehed: Ühiskondlikult edukamad, intelligentsemad. Kaitsmine, Nariokotome poiss Keenia territooriumilt. Palju säilinud luid. Avastati, et
- seltsi kuuluvad sarnaste omadustega sugukonnad kiskjalised - klassi kuuluvad sarnased seltsid imetajad - hõimkonda kuuluvad sarnased klassid selgroogsed - RIIK kõrgeim üksus loomad Klassifitseermine - ladina keel - eri rahvustest uurijad mõistavad üheti - vajalik, et kogu eluslooduse süsteemi liigirikkuses saaks orienteeruda - igal liigil on kaheosaline teaduslik nimetus - NT: Canis lupus (hunt), Homo sapiens (inimene), Picea abies (harilik kuusk) - esimene osa annab teada, millisesse perekonda liik kuulub - teine osa määrab ära liigi iseseisva üksusena Inimese evolutsioon - fossiilsete leidude põhjal need annavad enim infot inimese kohta (vanus määratakse radioaktiivsete ainet abil) - anatoomilise stuktuuri abil lülisamba kinnitumiskoht kolju all *vaagna ja põlveliigese ehitus = liikumisasend *hammastik = toitumisharjumused
· Rinnavähk, tsüstiline fibroos(limanäärmed), sirprakuline aneemia(vererakud on sirbikujulised), kurtus, Huntingtoni tõbi(pärilik haigus- ajus on muutused, ei suuda kontrollida oma lihastegevust, vaimne taandareng) jne DNA-sõrmejälgede metoodika · Polümeraasse ahelreaktsiooni meetodil (PCR) · Isaduse tuvastamiseks · Isikute tuvastamiseks · Kurjategijate tuvastamiseks INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS Homo sapiens sapiens tark inimene Inimene kuulub loomariiki (samad elundkonnad, rakkuline ehitus, sarnasus ehituses) Riik: Loomariik Hõimkond: keelikloomad(selgroogsed) Klass: imetajad(imetame, püsisoojased) Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: tark inimene Sarnasus loomadega Erinevus loomadest Organismi ülesehitus, ainevahetus, Seotud käitumise ja ühiskondliku geenide ja valkude struktuur, eluviisiga
NEANDERT. 3-4 erinevat tööriista KROMAN. kuni 20 erinevat tööriista Seega krom oskused olid arenenumad. Inimesekujunemise loos toimus suur murrang toimus1988 (ajakiri NEWSWEEK artikkel). Murrang seisnes selles et kui seni tegelesid inimarengu uurimisega arheoloogid ja antropoloogid siis nüüd astusid esmakordselt lavale geeniteadlased gen. (DNA) uuringud näitavad et kaasaegne inimene võis tekkida 200 000 a tagasi Aafrikas esimeene inimene - HOMO SAPIENS esindaja Aafrika Eeva. JAGUNEMINE HS - Euroopasse tuldi umbes 40 000 a tagasi. Põhjusek oli seee et EUR oli veel jääaeg ja kliima ei soosinud varem tulemist. Geneetikute tähtis roll inimtekke uurimises. Geneetik Svante Pääbo uurib inimese kujunemislugu. Töötab Münchenis. Tema uurimisgrupp suutsid kätte saada neandertaallase DNA mittetäieliku ahela. Ta kuulutati maailma 100 juhtiva teadlase hulka 2006 aastal. Üks järeldusi on, et ainult 1-3% neander. geenidest v.-o
niivõrd kulda, olles ise samal ajal suutmatud tegema rasket tööd kulla saamiseks, loodi inimrass. Savitahvlid räägivad meile loo sellest, kuidas teised jumalad surmavad ainsa jumala, ja tema ihu ja veri segatakse saviga. Sellest segust valmistatakse inimene. Uus olend sarnaneb paljuski oma loojaga. Zecharia Sitchin on oma teooriates jõudnud järeldusele, et eelnimetatud jutustus viitab biotehnilistele manipulatsioonidele. Manipulatsiooni tulemusena loodi uus rass Homo Sapiens. Seega Sitchini teooria kohaselt loodi inimene neandertali inimese baasil manipulatsiooni tagajärjena orjarassiks kulla kaevandamise eesmärgil. Peruu kulla maa Inkad olid Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Iidsetel aegadel katsid Inkade valitsejad end kullaga. Kui Hispaania vallutas need alad 16
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
· Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks ...
.. ) Meie lähenemine laiem - interdistsiplinaarsed arengu-uuringud ja arenguhindamine. Arengukonstrukt erinevates uurimistraditisoonides Traditsiooniline, globaalsele arengule pühenduv lähenemine – üks osa meie käsitlusest 2. Inimese areng Vaatepunktid inimese arengule Evolutsiooniline – kuidas homo sapiens tekkis ja kujunes Ajalooline – mis viisil inimese käitumine + inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused, hoiakud Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat Küsimus: mis arengu käigus muutub? Ühised vanaisad: homo erectus (2,0 mln), homo neandertalensis
Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulik...
esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid- negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kõne tekkimine: Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest suurenes ka
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest. Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche, kuigi fundamentaalselt ainult. Väitis, et me loome ise reaalsuse, kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Ta viib Kanti teema väga äärmusesse. Tema teooria on selgelt inimkeskne. Nihilism- õpetus, mis keelab inimesel tema peamise väärtuse, uhkuse ja väärikuse. kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja õiguse ümberhindamise
Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine. U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse. Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad.
Tänapäeva ühiskonda on hakatud kutsuma Google'i ühiskonnaks kõik vajaliku informatsiooni saab kätte maailma suurimaist otsingumootorist. Vähehaaval hakatakse unustama meie ainulaadse mälu väärtust ning olemasolu ja selle harukordseid fuktsioone. Kasutame me seda ju igapäevaselt jätame asju meelde kõiksugu eri moodi kuidas kellelegi paremini meelde jääb ja milline moodus rohkem südamelähedane on. Mälu on nagu üks suur infobaas, mille puudumisel ei kannaks me nime homo sapiens. Siit tekkiski omakorda soov selle tundmatu maailmaga lähemalt tutvust teha: milline on mälu ja mida see endast kujutab? Miks me seda vajame ja kuidas on võimalik hõlpsamini erinevat informatsiooni, numbreid, nägusid mällu talletada. 1. Mälu olemus Mälu ja meeldejätmine on tihedalt seotud kui pole mälu, ei oleks võimalik uut informatsiooni kuhugile talletada. Läbi aegade ja igal teaduse arengu etapil on filosoofid, kirjanikud ja looduseuurijad
5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates in the family Hominidae. DNA evidence indicates that modern humans originated in Africa about 200,000 years ago. Humans have a highly developed brain, capable of abstract reasoning, language, introspection, problem solving and emotion. This mental capability, combined with an erect body carriage that frees the forelimbs (arms) for manipulating objects,
Kas ikka on nii, et ainult inimesele on omane mõtlemisvõime, keel..? Aristoteles: keel on kõikide loomade juures inimesele ainuomane ja see on see, tänu millele inimene mõtelda suudab. Hääl väljendab kurbust ja rõõmu. Kuid keel on võimeline väljendama ka seda, mis on kasulik ja kahjulik, õiglane ja ebaõiglane.. See inimeste omadus panna tähele õiglast ja ebaõiglast ongi see, mis eristab neid teistest, sest inimene on vaid võimeline eristama head ja halba... Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu
inimeste vaheaste, kahel jalal, aju rohkem arenenud, lagedal maal, sõid ka loomset toitu, algelised tööriistad). 2) Osav inimene e homo habilis (umbes 2 miljonit aastat tagasi, suurem koljumaht, kivist tööriistad). Aafrikas oli sel ajal veel mitmeid hominiidiliike, mis osutusid evolutsiooni tupikharudeks. 3) Püstine inimene e homo erectus (umbes 0,2-1,6 miljonit aastat tagasi, rändasid Aafrikas välja, jaht, lihatoidulised, kasutasid tuld). 4) Neandertali inimene e homo sapiens neanderthalensis (umbes 30 000-150 000 aastat tagasi, piklik nägu, ümar kukal, ajumaht suur 1400-1450 cm3, jääaja alguspoolel, kasv 155-156cm, suur aga madal pea, laup längus, suured silmakoopad, lai nina). 5) Pärisinimene e tark inimene e homo sapiens (30 000-40 000 aastat tagasi, kõrgeim arenemistase, kõnevõime, ühiskondlik, tööriistadega mõjutab keskkonda, järeltulijad kõik praegused rassid). Bioloogid on üksmeelel:
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on v...
ÖKONOOMIKA ÜLESANDED 1: MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID TURUMEHHANISM 1 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest: 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad............ 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad ............ 2 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest, vast. : 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad: füüsika, keemia jm. ..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, sotsioloogia, ajalugu jm............. 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad:matemaatika, füüsika, bioloogia.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, ajalugu, filosoofia ............ 3 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus...
põlve edasiliigikaaslastelt õppimise teel. — Australopiteegid - inimese ürgused agvitaolised eellased, lühikesekasvulised olendid, kes liikusid juba kahel jalal. Homo habilis (esimene inimene) - harbaste luude, australopiteekidest suurema aju ja nüüdisinimese kolju ning hammastega sarnaste tunnustega varajane inimene. Homo erectus (püstine inimene) - kes oli pikka kasvu, pikajalgne ja kitseste puusadega, tanäpäeva inimese omaga sarnase kehaehitusega olend. Arhailine Homo sapiens (erukas inimene) - keda leidude dateeringu järgi peetakse umbes 500 000 aasta vanuseks. Homo sapiens sapiens (nüüdisinimene) - aju mahu kasv, käitumise suurenev paindlikkus, tööriistade valmistamise ja tule kasutamise oskus, lihatoidu osakaalu kasv ning ühiskonna, kultuuri ja sotsiaasete suhete areng. 9 Charles Darwin (1809-1882) - Evolutsiooniteooria põhiprintsiipid
Liik 2n Liik 2n Loomad Taimed ja seened Joonis 3. Mehe kromosoomistik 22 autosoomide paari (kromosoomi, mis delfiin Stenella plagiodon 44 kartul Solanum tuberosum 48 esinevad paariliselt liigi kõigil indiviididel) ja sugukromosoomid X ja Y (naistel inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32
Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%. Miroelementide kogus meie organismis on väike. OSMOOS Lahusti molekulide liikumine Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?)
Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?
määratlustest Encyclopaedia Britannica (2003): "Inimesele e. Homo sapiens'ile eriomane käitumine, mille moodustavad ühtlasi materiaalsed objektid kui lahutamatu osa sellest käitumisest. Kultuur koosneb keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine
MaE eeldab uut tüüpi geenide teket. Lk. 194-201, küsimused lk. 202 INIMESE EVOLUTSIOON lk 202-206 Inimese eellased elasid Aafrikas. 44,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,32,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine).
· India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas Hindustani poolsaar alates 3300-1300 eKr oli esimene suur tsivilisatsioon Indias.. Keerukamaid ja tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur töötatud Mature Harappan perioodi 2600-1900 eKr.. See pronksiaja tsivilisatsioon lagunes enne teise aastatuhande eKr ja järgnes rauaaeg Vedic Civilization, mis kestis üle
Aga nad olid paranenud – see tähendas, et oma haavatuid raviti ja toideti. See oli n.ö. koopainimene, kes elas muuseas ka koobastes (sealt leitakse kõige sagedamini toonast kultuurkihti) ja tegi sääl lõkkeid. Arvatavasti ta kõneles, kuigi vist mitte nii keeruliselt kui meie. Arheoloogide vanema kiviaja kalendris vastab temale Moustier’ kultuur. Kadus alles 30 000 a. eest, viimase suure (Würmi ehk Valdai) jääaja keskel, konkurentsis uustulnukatega lõunast. 144. Homo sapiens : kus ja millal tekkis, kuhu levis, mida saavutas? Homo sapiens ehk “tark inimene”(?), igatahes meie oma liik, eristus heidelbergi inimese tüvest umbes 200 000 aasta eest LõunaAafrikas, ilmselt väikese populatsioonina (“läbi pudelikaela”) mingil raskel ajal. Umbes 100 000 aasta eest väljus osa “meie inimestest” (Homo sapiens) Aafrikast ja levis piki mereranda ida poole; hiljemalt 50 000 aasta pärast olid Austraalia aborigeenid juba olemas (s.t
ulatunud kuni 200 meetrini. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. Homo erectus ehk püstine inimene Homo sapiens ehk tark inimene Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
jalgadel. Nende käitumine on sama keerukas kui neist tuhandeid kordi suurematel loomadel. OKEAANHIIGLASED Küürvaal sööstab merest välja. Nii suured loomad peavad elama vees, sest vesi kannab suurema osa nende keharaskusest. SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD Peaaegu kõik maailma suurimad ja tuttavaimad loomad on selgroogsed. Nende hulka kuuluvad kiireimad loomad maal, vees ja õhus ning samuti maailma intelligentseimad liigid, kellest üks Homo sapiens on viimati mainitud aspektist üsna silmapaistev. Kõik selgroogsed on omavahel suguluses, mille pikkus ulatub miljonitesse aastatesse. Ent kuigi selgroogsed on mitmeski suhtes loomariigis juhtival kohal, moodustavad nad tänapäeval tuntud liikidest tillukese vähemuse (alla 3% maailma loomastikust). Enamik liike on selgrootud (üle 97%). Erinevalt selgrootsetest on selgrootutel loomadel sageli omavahel vähe ühist, välja arvatud selgroo puudumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
