Nimetu (0)
Esitatud küsimused
- Millal tekkis muistne india?
- Millal oli mature harappani ajastu?
- Millal tekkisid esimesed Induse oru äärde?
- Millal hakati veedasi kirja panema?
- Millal tekkis budism?
- Millal algas indias kirjandus?
- Mis oli rigvedat ?
- Mis oli mahabhrata ja ramajana?
- Kaua kujunes india matemaatika?
- Millal leiutati niisutus süsteem?
- Millal leiutati vannituba?
Tallina Laagana Gümnaasium
Muistne India
Uku Maitsalu
6a
15.01.2011
sisukord
1. India ajalugu
2. India riiki muistsed linnad
3. Ühiskonna koraldus
4. India usk
5. India kirjandus
6. India teadus
sissejuhatus
· India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on
lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult
niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma
suurim mäestiks.
ajalugu
· India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem
hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas
Hindustani poolsaar alates 3300-1300 eKr oli esimene suur tsivilisatsioon Indias.. Keerukamaid ja
tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur töötatud Mature Harappan perioodi 2600-1900 eKr.. See pronksiaja
tsivilisatsioon lagunes enne teise aastatuhande eKr ja järgnes rauaaeg Vedic Civilization, mis kestis üle
palju Indo-Gangetic lihtsas ja mis tunnistajaks kaasa suure polities tuntud Mahajanapadas. Vt pronksiaja
tsivilisatsioon Lagunes enne teis aastatuhande eKr ja järgnes rauaaeg Vedic Civilization, eksitava kestis
ÜLE palju Indo-Gangetic sümbol on piirkonnast väljas ja eksitava tunnistajaks kaasa Suure polities tuntud
Mahajanapadas. Ühes need kuningriigid, Magadha, Mahavira ja Gautama Buddha sündis 6. või 5. sajandil
eKr ja paljundatud oma ramanic filosoofiaid. Ühes vaja kuningriigid, Magadha, Mahavira ja Gautama
Buddha sündis 6. või 5. sajandil eKr ja paljundatud oma ramanic filosoofiaid.
Peaaegu kõik poolsaar vallutasid Maurya Empire ajal 4. ja 3. sajandil eKr. Peaaegu Kõik poolsaar
vallutasid Maurya Empire ajal 4. JA 3. sajandil eKr.
India riik muistsed linnad
Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja
Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või
kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid
linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid
loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles
tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese
jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades.
Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr
ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra
Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa
Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid
linnad.
Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei
sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega.
ühiskonna korraldus
Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus
Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse.
Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust
. kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala
kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud
jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid kahte
ülemist seisust.
Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike
järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd.
Ühest kastist teise ei olnud võimalik minna. Ka abielluda ei tohtinud teisest seisusest inimesega. Selline
kasti kord oli Indi ajaloos väga tähtis ning kestab ka präeguni.
india usk
Umbes 700 a eKr hakati veedasi kirja panama.
Kõige tähtsam oli loomade ohverdamine. Usuti, et kui maailm loodi siis jumalad ohverdasid ühe enda seast ja
nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks.
Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud
oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest
vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist
eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks.
Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra.
Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd
tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu
kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati
neljakäelistena.
Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja
uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob. Temast sai Buddha. Tema usk oli
Indias oluline õpetus.
Tänapäeval on budism levinud laialt üle maailma Veedad on pühad raamatut ja nende jägi me tunneme
mustsete indialaste usku kombeid ja ühiskonnakorraldusi. Veedad koosnevad mitmest osast. Nende seas on
jumala õpetusi, ülistus laule ja arutlusi maailmakorralduse üle. Algul pärandati. Kõige rohkem on budiste Aasia
maades: Tiibetis, Kagu-Aasias, Hiinas ning Jaapanis. Indias on Buddha õpetuse pooldajaid vähe.
India kirjandus
· India kirjanduse aeg algab umbes II aastatuhandel eKr. Seega on india kirjandus maailma vanim kirjandus, olles ligi neli tuhat
aastat vana. Järelikult pole antiik-kreeka kirjandus sugugi vanim kogu maailmas, vaid ainult Euroopas.
· 1) India kirjanduse alguseks on usuliste hümnide kogu "Rigvedat", mis oli tol ajal pühakirja tähendusega ning mis püüab
sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles.
· Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest.
Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda-sanskritiks.
· India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028
hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb
Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast
valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit).
· Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune
tegelane nagu antiikajal aoid).
· 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata"
ja "Ramajana".
· "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi
nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega.
· Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued
jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus
Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama.
· "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne
luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada).
· 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi
jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid).
Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris
selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele.
· Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu".
· Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse
järgi pärit 205. aastast eKr.
Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine:
ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja
piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord
ja leida põhjused iseendas. Inimene peab enda kaudu kandma vastutust kõigi eest.
India kirjanduse eripäraks on see, et puudub jagunemine vana-aeg, keskaeg ja uusaeg. India kultuuris on vana-
aeg ja keskaeg ühte sulandunud, väldates kuni 19. sajandini, kui algab uusaeg. 19. sajandil hakkas Uus-India
kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel
tekkis ka ingliskeelne india kirjandus ehk anglo-india kirjandus.
india teadus
india matemaatika tekkis Hindustani poolsaar alates 1200 ekr kuni 18. sajandil. Klassikalise perioodi India
matemaatika (400 AD 1200 pKr), olulise panuse tegid teadlased Nauvo Aryabhata, Brahmagupta ja Bhaskara II.
kümnendmurruna süsteem tänapäeval kasutusel ja kahendarvu süsteemi esmakordselt registreeritud India
matemaatika. India matemaatikud aegsasti panuse uuringu mõiste null number, negatiivsed arvud, aritmeetika
ja algebra. Lisaks trigonomeetria Lisaks oli arenenud Indias, ja eelkõige kaasaegse mõistete sine ja koosinuse
töötati seal. Need matemaatilisi mõisteid edastati Lähis-Idas, Hiinas ja Euroopas ja tekitas edasisi arenguid,
mis moodustavad nüüd sihtasutuste paljudes valdkondades matemaatikat. Kümnendmurruna süsteem
tänapäeval kasutusel ja kahendarvu süsteemi esmakordselt registreeritud India matemaatika.
Niisutus töötati välja Induse oru tsivilisatsioonis umbes 4500 eKr. ]suuruse ja jõukuse Induse tsivilisatsiooni
kasvas tulemusena see uuendus, mis viis lõpuks rohkem planeeritud asulad kasutavad drenaaz ja
kanalisatsioon. Keerukad niisutus vee ja säilitamise süsteemid töötasid välja Induse oru tsivilisatsioonis,
sealhulgas tehislikud veehoidlad kell Girnar dateeritud 3000 eKr, ning varajase kanal niisutus süsteem ca
2600 eKr. [3] Puuvill oli kasvatatud piirkonnas, 5. aastatuhandel eKr - 4. aastatuhandel eKr. [4] Suhkruroog
algselt troopiliste Lõuna-ja Kagu-Aasias. [5] Erinevad liigid tõenäoliselt pärinevad eri paikades S. Niisutus
töötati Välja Induse oru tsivilisatsioonis umbes 4500 eKr. [2] suuruse JA jõukuse Induse tsivilisatsiooni
kasvas tulemusena vaata uuendus, MIS Viis lõpuks Rohkem planeeritud asulad kasutavad drenaaz JA
kanalisatsioon. [2] Keerukad niisutus-JA VEE säilitamise süsteemid töötasid Välja Induse oru
tsivilisatsioonis, sealhulgas tehislikud veehoidlad kell Girnar dateeritud 3000 eKr, Ning varajase Kanal
niisutus süsteem umbes 2600 eKr. [3] puuvill OLI kasvatatud piirkonnas, 5. aastatuhandel eKr - 4.
aastatuhandel eKr. [4] Suhkruroog algselt pärit troopiliste Lõuna-JA Kagu-Aasias. [5] Erinevad liigid
tõenäoliselt pärinevad ERI paikades S. barberi Indiast pärit ja JA S. edule ja S. edule. officinarum pärit Uus-
Guineas. [5]
Autor 2800 BCE vannituba, mis asub esimesel korrusel, leiti paljud majad Induse tsivilisatsiooni. [6] Keraamika
torude seinte lubatud vee äravoolu, ning seal oli mõnel juhul osutamise võrevoodi jaoks istub tualetid. [6] "läänelik"
tualetid olid ka valmistatud tellised ja kasutatud puust WC istmed peal. [6] jäätmed edastatakse seejärel
äravoolusüsteemid. [6] Laiaulatuslik kanalisatsiooni süsteemid on paigas poolt 2700 BCE. [6] kanalisatsiooni olid
70-10 jalga lai ja 2 jalga allpool maapinda. [6] kanalisatsioon Seejärel juhitakse Settekaevude, ehitatud ristmikul kahe
kanalisatsiooni, mis olid trepid viivad neid perioodiliselt puhastada. [6] Sanitaartehnilised kasutades savinõud
sanitaartehniliste torude lai äärikud lihtne ühendavatest asfalt peatada lekked oli paigal 2700 BCE. Autor 2800 BCE
erasektori vannitoad, MIS asub esimesel korrusel, leiti paljud majad Induse tsivilisatsiooni. [6] Keraamika torude
seinte lubatud Vee äravoolu, Ning pitsat OLI monel juhul osutamise võrevoodi mälulaiendus jaoks istub tualetid. [6]
"läänelik" tualetid Olid Ka valmistatud tellised JA kasutatud Puust WC istmed müristama. [6] jäätmed edastatakse
seejärel äravoolusüsteemi. [6] Laiaulatuslik kanalisatsiooni süsteemid on paigas poolt 2700 BCE. [6] kanalisatsiooni
Olid 7-10 jalga lai JA 2 jalga allpool maapinda. [6] kanalisatsioon Seejärel juhitakse Settekaevude, ehitatud ristmikul
kahe kanalisatsiooni, MIS Olid Trepid viivad neid perioodiliselt puhastada. [6] Sanitaartehnilised kasutades
savinõud sanitaartehniliste torude lai äärikud lihtne ühendavatest asfalditööstus peatada lekked OLI paigal 2700
BCE. Harappans valmistatud vask, pronks ja mõned väärismetallide liiga. [6] Harappans valmistatud vask, pronks
JA mõned väärismetallide liiga. [6]
Elanike Induse oru arenenud standardisüsteemi, kasutades mõõtühikute, ilmne poolt kaevamisi tehtud Induse oru
saitidele. [7] Seda tehnilise standardimise võimaldas mõõteseadmetega tuleb efektiivselt kasutada nurga mõõtmist
ja mõõtmise ehitamiseks. [7] Kalibreerimine leiti ka mõõteseadmete koos mitu allüksuste puhul mõned seadmed.
[7] maailma esimene randuda Lothal (2400 eKr) asus kaugusel peamisi praeguse vältida sadestumist muda. [8]
Kaasaegne oceanographers on märkinud, et Harappans peab olema omas teadmisi, mis on seotud loodete, et
ehitada selline dokk on pidevalt muutuvatele käigus Sabarmati, samuti eeskujulik hüdrograafia ja veeteede ehitus.
[8] See oli varem teada dock leiti maailma, mis on varustatud kai ja teenuste laevad. [8] Elanike Induse oru
arendanud standardimise, kasutades mõõtühikute, ilmne poolt kaevamisi tehtud Induse oru saitidele. [7] Käesolev
tehnilise standardimise võimaldas mõõteseadmetega tuleb efektiivselt kasutada Nurga mõõtmiseks JA mõõtmise
ehitamiseks. [7] Kalibreerimine leiti dee mõõteseadmete Koos Mitu allüksuste puhul mõned Saadetise. [7] Maailma
esimene randuda Lothal (2400 eKr) asus kaugusel peamisi praeguse vältida sadestumist Muda. [8] Kaasaegne
oceanographers kohta märkinud, et Harappans PEAB olema OMAS teadmisi, MIS kohta Seotud loodete, et ehitada
selline dokk on pidevalt muutuvatele käigus Sabarmati, samuti eeskujulik hüdrograafia JA Veeteede ehitus. [8] Vt
OLI Varem teada dock Leitud maailm, MIS on varustatud kai JA teenuste laevad. [8]
Kaevamiste Balakot (c. 2500-1900 eKr), tänapäeva Pakistani on andnud tõendeid vara ahjus. [9] ahju tõenäoliselt oli
valmistamiseks kasutatavate keraamiliste objektidega. [9] Ahjud, mis ulatuvad tagasi tsivilisatsiooni küpses faasis
(ca 2500-1900 eKr), oli ka välja kaevatud kell Balakot. [9] Kalibangan Arheoloogilised saidi veelgi saagi tõendeid
potshaped hearths, mis on ühes kohas on leitud nii maa all ja maa peal. [10] Põletusahjud tule ja ahju kambrid on
ka aadressil Kalibangan kohas. [10] Kaevamiste Balakot (c. 2500-1900 eKr), Tänapäeva Pakistani kohta andnud
tõendeid Vara ahju. [9] ahju tõenäoliselt OLI kasutatud tootmisega keraamilised objektid. [9] Ahjud, MIS ulatuvad
Tagasi tsivilisatsiooni küpses faasis (ca 2500-1900 eKr), OLI Ka Välja kaevatud kell Balakot. [9] Kalibangan
Arheoloogilised Saidi veelgi saagi tõendeid potshaped hearths, MIS on ühes kohas on Leitud NII maapinnal JA Maa
kõik. [10] Põletusahjud tulega JA ahju kambrid kohta dee aadressil Kalibangan kohas. [10]
Vaade Asokan samba juures Vaishali. Vaade Asokan samba Juures Vaishali. Üks edicts of Ashoka (272-231 eKr) on
kirjas: "Kõikjal King Piyadasi (Asoka) püstitati kaks liiki haiglates, haiglad inimesi ja haiglad loomad. Kui ei olnud
tervendav maitsetaimed inimesed ja loomad, ta tellis, et nad osta ja istutada. " [11] Uks edicts of Ashoka (272-231
eKr) on kirjas: "Kõikjal King Piyadasi (Asoka) püstitati kaks liiki haiglates, haiglad inimesi JA haiglad loomad.
Tsitaatides EI olnud tervendav maitsetaimed Inimesed JA loomad, ta tellis, et nad Osta JA istutada. "[11]
küsimused
· 1. Millal tekkis muistne india?
· 2. Millal oli mature harappani ajastu?
· 3. Millal tekkisid esimesed Induse oru äärde?
· 4. Millal hakati veedasi kirja panema?
· 5. Millal tekkis budism?
· 6. Millal algas indias kirjandus?
· 7. Mis oli rigvedat ?
· 8. Mis oli mahabhrata ja ramajana?
· 9. Mittmest skokast koosneb ramajana?
· 10. Kaua kujunes india matemaatika?
· 11. Millal leiutati niisutus süsteem?
· 12. Millal leiutati vannituba?
Küsimuste vastused
· 1. Muistne india tekkis 3300 a.ekr.
· 2. Mature harappani ajastu oli 2600-1300 a.ekr.
· 3. Esimesed linnad tekkisid Induse oru ääres umbes 2600 a.ekr.
· 4. Esimesed veedad pandi kirja 700a.ekr.
· 5. Budismi õpetus tekkis 500a.ekr.
· 6. India kirjandus algas 2 aastuhantet ekr.
· 7. Rigveta on usuliste hümnide kogu.
· 8. Mahabhrata ka ramjana on eeposed.
· 9. ramjana koosnrb 24000 sokast.
· 10. india matemaatik kujunes välja 1200 ekr kuni 18 saj.
· 11. Niisutus süsteem leiutati 4500 a.ekr.
· 12. Vannituba leiutati 2800 a.ekr
Kasutatud kirjandus
· www.annaabi.com
· www.google.ee
· www.miksike.ee
· www.Wikipedia.ee
Slidesho
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Muistne India ja Hiina
Sissejuhatus
India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus
ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal
sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on
igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim
mäestiks.
Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti
mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad
suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat
jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta
suubub Kollasesse
merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik
põlluharimisel.
India riik ja muistsed linnad
Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed
tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid
tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest
4
doc
India
India
1.Riiklus ja ühiskond
Induse tsivilisatsioon
Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V
aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes
niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon.
Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro.
Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda
mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni
umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati
ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka
puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine.
Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber, mis tõenäoliselt oli val
32
docx
India
1
V. INDIA:
1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA:
Aeg Olulisemad sündmused
VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus.
u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks
keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro.
u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri
allakäik.
u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung
Põhja-Indiasse.
u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu.
eKr
u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti
kirjakeelt.
6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia
valitsemisajal ühtne aarjalaste riik.
6. – 5.saj
8
doc
Hiina ja India Ajalugu
INDIA HIINA
1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr
kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja
vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud
arhitektuurivormid.
2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism,
õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism
ühine usk hingede
rändamisse ja looduse
igavesse ringkäiku)
3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud
mälestussambad, India keerukale
templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks o
3
doc
India
India
Tsivilisatsioon
Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume
sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju
sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati
mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt.
V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes
niisutuspõllundus. Pronksiaeg.
Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka
linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka
viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades.
Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee
väljajuhtimiseks. India inimesed olid es
3
docx
India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu
ajalugu
india :
põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem
kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai
alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel
niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes
puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine.
linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon.
ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades.
linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid.
kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse
tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad.
sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu
kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 8
21
pptx
VANA-INDIA
VANA-INDIA
Koostas: Jane Õ.
Vana-India riik
§
Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
§
Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase
Gangese.
Kolmas tase
§
Hindustani poolsaarel
Neljas tase
Viies tase
Looduslikud olud
§
Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid
madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on
on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise
troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas sai alguse
põlluharimiseks sood
4
doc
Kauged tsvilisatsioonid
Kauged tsivilisatsioonid
HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva
jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse
põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult
arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He
äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu.
Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus.
Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf.
Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks
kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema
valitsusasjast teame Hiina müüri.
209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid
kutsub end siiamaani hani rahvaks.
7. saj
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid