Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused: Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel) Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13
käitumist organisatsiooni kontekstis. · Üksikisiku käitumise mõistmine on aluseks rühmatöö ja organisatsioonikäitumise uurimisel. Rääkides/uurides üksikisiku käitumisest organisatsioonis, peame alustama isiksusest. On olemas palju erinevaid teooriaid ja definitsioone isiksuse kohta, mis kõik käsitlevad seda ainet pisut erinevate nurkade alt. Iga inimene on indiviid (kuulub liiki Homo Sapiens, ) kas aga iga indiviid on isiksus? · Isiksuse moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasuse või erinevused (Ian Brooks) · Isiksus on inimesele iseloomulike omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks või silmapaistvaks . (Jüri Allik) Tavakõnes mõistetakse isiksuse all iseloomu või karakterit ja sellel on tavakasutuse kaks tähendust st midagi
" Max Müller 3 Esiajaloo religioon Varem kui 30 000 eKr. Meie käsutuses olevate leidude põhjal on äärmiselt raske öelda,milline oli religioon pika aja vältel varases Paleoliitikumis. Kogu selle aja vältel ani usku edasi vaid suulises vormis ning matkiva tegevusega. 30 000- 10 000 eKr. Vara- Paleoliitikumi alguseks olid neandertallased nö. Areenilt lahkunud ja nende asemele asunud Homo Sapiens. Matmiskomed annavad kindlaid tundemärke usust hauatgusesse ellu. Sellest ajast põrinevad kuulsad luust ja kivist nikerdatud Veenuse kujukesed. Rõhk seksuaalsusel näitab selgesti , et tegu oli viljakus jumalannadega. Esimene kohtumine jumala tõeliste kujutistega. 10 000 -3000 eKr. Neoliitikumi usundid olid kohandunud kolme põllundus tsivilisatsiooniga ( Lähis Ida, Kagu- Aasia, Kesk Ameerika)ja arenesid koos nenedega. Rändkarja kasvatuse tekkimisega
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6]
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
morfoloogia (suurus, kuju) iseloomulik: rakule / koele / indiviidile / liigile Inimene Umbes 20 000 struktuurgeeni o Autol sama palju erinevaid detaile Umbes 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) o Keskmiselt 70 kg Umbes 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) o Keskmiselt 1.5 kg o Naha cm2 ca 106 bakterirakku Umbes 7-8% kehakaalust veri Vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55% Inimene Homo sapiens: 2n = 46, 22 paari autosoome + X ja Y, sugu = Y kromosoom Ristpärandumine o Pojad saavad alati oma ainsa X-kromosoomi emalt o Pojad saavad alati oma ainsa Y-kromosoomi isalt o Järglase sugu sõltub vaid isast (X või Y) Rakutsükkel o Rakkude sünd toimub sümmeetrilise või asümmeetrilise jagunemise tulemusel. o Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Kirjutage Setu murrak. Õige on kirjutada hea teeninduse kuu (kõik sõnad väikese algustähega). Õige on e-pood, aga lause alguses E-pood. Õige on kirjutada makaronid Itaalia moodi. Õige on kirjutada volbriöö (väiketähega). Sõna õhtumaad on väikese algustähega. Õige on Pilatese tehnika (lahku, nimi suure tähega). Õige on kirjutada Tartu kevadpäevad. Õige on kirjutada hansapäevad (väikese algustähega). Võõrsõnade leksikoni järgi tähendab homo sapiens 'tark inimene, mõistusega inimene'. Inimese kui liigi teaduslik nimetus on Homo sapiens. Õige on kirjutada Euroopa ministrite konverents. Sõna läänemaailm on väiketähega. Sõna laululava on väikese algustähega. Kirjutage väiketähega: eesti rahvuseepos. Ühendis Ameerika kirjanik on esimene sõna suure algustähega, aga eesti kirjanik, kui teame kindlalt, et tegu on eestlasega. Miks on üleeuroopaline väikese tähega? – See on nimetuletis. Kirjutage Eesti toiduained.
• Esimene uurija: Mary Leakey • Juhtese: raienuga (ingl chopper) • Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk, tegelikult vajati eraldatud kilde! Acheul'i tehnoloogia Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine: Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem: Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem
koopaseintele vähestea värvidega pilte. Charles Darwin - inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. australopiteekus e lõunaahvlane esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima neandertallane - on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, tegutses ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult)
GMO`dega on võimalik toota järgmisi valkprodukte: 1) Insuliini toodab bakter, millesse on sisestatud inimese geen. 2) Antikehad, mida kasutatakse nakkuste ja vähi vastu. 3) Ensüümid, mida kasutatakse südame infarkti ravil ning juustu ja puhastusainete tööstuses. INIMENE Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki, geelikloomade liiki, imetajate klassi(17 seltsi.), primaatide seltsi(180 liiki), inimlaste sugukonda ja perekonda inimene. Liigi nimi on Homo sapiens. Inimese kui imetaja tunnused Imetaja tunnused inimesel: · Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel.
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ning raviomadusi. Loomade kinnipüüdmist
44. Mida tähendab kosmiline antroopsusprintsiip ja kes selle formuleeris? Brandon Carter. Universum peab olema selline, et mingil etapil oleks võimalik vaatlejate eksisteerimine. 45. Kes juhtis Inimese Genoomi Projekti ja mis on ta populaarse raamatu pealkiri? Soren Voltrup. "Darvinism: ühe müüdi kummutamine" Kontrollküsimused ürgühiskonna kujunemise kohta 1. Nimeta varase inimese kolm arenguetappi. Homo habilis, homo erectus ja homo sapiens. 2. Mitmeks järguks ajaliselt jaguneb paleoliitikum? 1) Vara-Paleoliitikum ehk Alampaleoliitikum, mis algas 2,5-2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 300 000 aastat tagasi. Siin elas 1,9 miljonit aastat tagasi oskuslik inimene ehk Homo habilis. Talle järgnes 1,6 miljonit aastat tagasi sirgeltkäiv inimene ehk Homo erectus. Hakkasid kujunema inimrassid. 2) Kesk-Paleoliitikum, mis algas 300 000 aastat tagasi ja lõppes 40 000 aastat tagasi. 4
Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis. Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks. Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele. PILET2 Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Paleoliitikum- vanim ja pikim kiviaeg, algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr)
Õige on kirjutada Preisi sinine ja Napoli kollane. Ühendis Iiri kohv on esimene sõna suure tähega. Õige on kirjutada makaronid Itaalia moodi. Õige on kirjutada volbriöö (väiketähega). Sõna õhtumaad on väikese algustähega. Õige on Pilatese tehnika (lahku, nimi suure tähega). Õige on kirjutada Tartu kevadpäevad. Õige on kirjutada hansapäevad (väikese algustähega). Võõrsõnade leksikoni järgi tähendab homo sapiens 'tark inimene, mõistusega inimene'. Inimese kui liigi teaduslik nimetus on Homo sapiens. Kirjutage suur Rootsi teatejooks ja väike Rootsi teatejooks. Õige on kirjutada Euroopa ministrite konverents. Sõna läänemaailm on väiketähega. Sõna laululava on väikese algustähega. Kirjutage väiketähega: eesti rahvuseepos. Ühendis Ameerika kirjanik on esimene sõna suure algustähega. Miks on üleeuroopaline väikese tähega? See on nimetuletis.
Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi. Küttimine, algne kõne. Neandri org Saksamaal Euroopas, Aasias. Matmiskombed/rituaalid. DNA inimese omast erinev. JÄÄAEG Religiooni alged. Arenenud mõtlemisvõime. Homo sapiens 200 000 a tagasi. Sarnased neandertaallastele eluviisilt. Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi)
kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks kultuurikiht Aurignaci kultuur. Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur 1600-1900cm3
Sellest järeldati , et enne kui laibad sinna auku pandi , kaeti laibad lilledega. Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud. Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev.
Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus.
(2) DNA järjestuse võrdlemine andmepankades olevate tuntud järjestustega kasutades BLASTN, MEGABLAST, BLAST 2 sequences jt programme (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/) (3) "CpG island"i identifitseerimine inimese kromosoomis (BLAT programm, http://genome.ucsc.edu/cgi-bin/hgBlat) 109 nukleotiidi CCGCGGGTCGGCGGGGAGGTTGGGCCCAGGGATAAAAGAACTGGGGCTGGTGGGGGGGA GGGGTTCCCGGCCTAGGGGAAGGGCTATGACAATGGAATGACAACCGCGG Homo sapiens chromosome 15 genomic scaffold, alternate assembly CHM1_1.0 Sequence ID: ref|NW_004078084.1|Length: 73034944Number of Matches: 1 Related Information Map Vieweraligned genomic context Range 1: 36420564 to 36420672 GenBank Graphics Score Expect Identities Gaps Strand
Bioinformaatika 5 Andmebaasid (KEGG, NCBI, RCSB), järjestuste (SMS, BioEdit) ja struktuuride (SPdbV) analüüs 1. KEGG-i kasutamine (http://www.genome.jp/ a. Leida liikide Escherichia coli K12 MG1655, Drosophila melanogaster ja Homo sapiens glükolüüsi rajad ning ensüümid aldolaas ja püruvaatkinaas. Escherichia coli glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg
käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400
2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranzikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused)
vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga
34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. Inimese evolutsioon: 98,4% geenidest on simpansil ja inimesel sarnased Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi Etapid: Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. Vee poolt pakutavad teenused: Globaalne eluhoid Saaste vastuvõtja absorbeerija Energeetiline ressurss Sisend hüviste tootmisel 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. Vee tarbimine maailmas: u 5000 bil m3 aastas Euroopa: u 600 bil m3 aastas
Ta elas rohkem kui 100000 aastat tagasi, oli lühikest kasvu, jässakas, tugevate lihastega ja suure peaga. Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti arenenud, luustik peenema ehitusega. Praegusest ei erine see liik kuigi palju, seetõttu on tegemist pärisinimesega (Homo sapiens e.k. tark inimene). Kõige varasemat pärisinimest tuntakse kromanjooni inimesena, kelle luustik leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnon`i koobastest. Hominiidide areng toimus karmides tingimustes. Saagi püüdmiseks hakkasid nad järk- järgult kasutama tööriistu. Metsade hõrenemine sundis nad puude otsast maha tulema ja neljal jalal kõndimine asendus järk-järgult kahel jalal kõndimisega. Tänu tööle arenes nii käsi kui ka mõistus.
tervisehoiuministeeriumi poolt vastu võetud perspektiivne programm psyhhiaatrilise abi edasiseks laiaulatuslikeks arendamiseks. Ei ole kahtlust, et selle realiseerimine aitab oluliselt tõhustada meie rahva vaimse tervise kaitset. 7 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS Psüühika on maakeral eksisteeriva elusaine tohutult pika evolutsiooni senine tippsaavutus. Homo Sapiens (inimene) ilmus maakerale 40 000 aastat tagasi. Psüühika on kujuneneud ja arenenud kollektiivse töö ja indiviidivahelise suhtlemise käigus, inimese kui sotsiaalse olendi järjest täielikuma kohastumise ühe abinõuna teda ümbritsevas keskkonnas. Psüühika substraadiks on peaaju, mille ehitusest ja tegevusest on toimunud evolutsioonis ja toimub iga indiviidi arenemise käigus lahutamatus seoses tema arenguga.
· Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISATSIOONIDE TEKE · Esimesed riigid · 08.09.2011 tund · Sageli samastatakse kõrgkultuuriga-pole õige
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetl...
AGCTGCAGGAGCTCGAGTGTGACTGGGAGGAGGTCACCACCTCGGGGCCCT GTGGGGAGGAGTCTGTGCTCCTGGACCGCAAGAGCGGGAAGCAGTACTCCA TCGAGGCCGCCCTCCGCTGCCGGCGCATCTCTAAGGAGGAGTACCATCTGT ACAAGGACGGCCACCTGCCCATCTCCGAGTTTGCGCTGCTTGTAGCTGG GG AGACCAAGCCAAGCTCCGGATCCA Tumedaga allajoonitud osa on vektoris tagurpidi. Sinisega märgitud A kohal on toimunud mutatsioon, selle asemel on C. Selle tulemusel muutub ka valgu järjestus. b) Sekveneerimise tulemuse järgi kloneerisin inimese envoplakin geeni (Homo sapiens envoplakin (EVPL)) c) i. Saadud sekventsi pikkus oli 1049 bp. Sekventsi algus ning lõpp olid kehvema kvaliteediga, keskmise osa kvaliteet oli küllaltki hea, piigid joonistusid selgelt välja ning olid loetavad. ii. Sekveneeritud sai terve sisestatud insert. iii. Järjestuses on tekkinud üks punktmutatsioon, kus A on muutunud C-ks. See muudab ka aminohapet E asemel sünteesitakse A. 8
Homo habilis (2,1-1,6 milj. a tagasi) Osav inimene Ajumaht 600-700 ml Lihatoidulisus Homo erectus (1,8-0,1 milj. a tagasi) Püstine inimene Tuli, küttimine- kohastunud metsavaesel alal küttima Ajumaht 800-1000 ml Ruumiline nögemine Hambad näitavad lihatoidulisust Karvkate vähenenud Suurem kopsumaht Algeline sõnavara Aasiasse 1,8 milj a tagasi, Euroopasse 1 milj- a tagasi Homo sapiens ehk arukas inimene Pärisinimene Tekkisid Saharast lõuna pool 130000 a. tagasi 100000a. tagasi kolisid Aafrikast välja 50000 a. tagasi Austraaliasse 40000a. tagasi Euroopasse 20000a. tagasi Ameerikasse Oskas paate teha, kala püüda Koopamaalingud Neoteenia- arengu aeuglustumine Neandertaallane- väljasurnud kõrvalharu inimese evolutsioonis, elasid 200-30 tuhat a tagasi, olid jässakad ja
Sellepärast naibki meile Universum nii õige, olles täiuslikult kooskõlastatud. Steven Weinberg 2. Universum peab olema selline, et mingil etapil oleks võimalik vaatleja eksisteerimine Brandon Carter 45. Kes juhtis Inimese Genoomi Projekti ja mis on ta populaarse raamatu pealkiri? Francis Collins ,,The Language of God: A Scientist Presents Evidence for Belief" Ürgühiskonna kujunemine 1. Nimeta varase inimese kolm arenguetappi. Homo habilis, homo erectus ja homo sapiens. 6 2. Mitmeks järguks ajaliselt jaguneb paleoliitikum? 1) Vara-Paleoliitikum ehk Alampaleoliitikum, mis algas 2,5-2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 300 000 aastat tagasi. Siin elas 1,9 miljonit aastat tagasi oskuslik inimene ehk Homo habilis. Talle järgnes 1,6 miljonit aastat tagasi sirgeltkäiv inimene ehk Homo erectus. Hakkasid kujunema inimrassid. 2) Kesk-Paleoliitikum, mis algas 300 000 aastat tagasi ja lõppes 40 000 aastat tagasi.
regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja, sest ees olid neandertallased. paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega. kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole
11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e
haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000 a eKr oli see kasutuskõlblik, sai põlde rajada. 4000 a eKr on asukateks sumerid. Maailma vanimad rahvad
Mores sunt tacitus consensus populi, longa consuetudine inveteratus. (Ulp) –Tavad on rahva vaikiv nõusolek, mis on juurdunud pika harjumuse käigus. 8 IX 1. Bellum omnium contra omnes (Thomas Hobbes) – Kõikide sõda kõigi vastu. 2. Universitas Tartuensis – Tartu Ülikool Alma mater – toitja ema 3. Vita brevis, ars longa. - Elu lühike, kunst pikk 4. Bellum civile – kodusõda Commentarii de bello civili – "Märkmed kodusõjast" (Caes.) 5. Homo sapiens – tark inimene 6. Omne initium difficile est – iga algus on raske 7. Litterarum radices amarae, fructus dulces – Kirjanduse(teadus) juured on mõrud, vili magus. 8. Sociale animal est homi - Inimene on sotsiaalne olend. 9. Omnis definitio in iure civili periculosa est – Iga piiramine tsiviilõiguses on riskantne. 10. Leges Angaliae sunt tripartitae; ius commune,consuetudines ac decreta cominitorum –
Fonoloogiline ja semantiline komponent on interpretatiivsed, kuna mõlemad kasutavad süntaktilise komponendi infot. Süntaktiline komponent näitab ära süvastruktuuri, millest tuleneb semantiline tõlgendus ja pindmise struktuuri, mis määrab foneetilise tõlgenduse. Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas. • Keele struktuur on määratletud human mind’istruktuuriga, keele universaalsed omadused on omased kõigile liigi homo sapiens isenditele. • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist. 20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias. Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal. Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) – jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus.
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
MaE eeldab uut tüüpi geenide teket. Lk. 194-201, küsimused lk. 202 INIMESE EVOLUTSIOON lk 202-206 Inimese eellased elasid Aafrikas. 44,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,32,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine).
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
· Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana. · Pelgalt asjad (ka loomad) on väärtuslikud vaid siis, kui inimene neid väärtustab, s.t tingimuslikult. · Inimene on ainus olend, kes saab midagi väärtustada. · Väärtustajana on inimesel endal tingimusteta väärtus. · Tunneme ära, et kõigil teistel inimestel on ka see võime. · Inimene on autonoomne annab ise endale seadusi. · Osutab mitte ainult Homo sapiens liigi esindajatele, vaid kõigile võimalikele ratsionaalsetele ja autonoomsetele toimijatele. · Teised võivad aidata täita meie eesmärke, kuid ei ole pelgalt vahendiks, vaid neid tuleb ka seejuures kohelda kui eesmärke iseendas, austusega. Inimväärikus · Olles ratsionaalne ja autonoomne (ise endale seadusi andev), on inimesel väärikus. · Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda.
hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine Homo sapiens ,,tark inimene", viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem hugenotid Prantsuse kalvinistid humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas hunnid Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne, sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades
elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine Homo sapiens ,,tark inimene", viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem hugenotid Prantsuse kalvinistid humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas hunnid Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne, sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse,
elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine Homo sapiens ,,tark inimene", viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem hugenotid Prantsuse kalvinistid humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas hunnid Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne, sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse,
Duaalne pärimisteooria Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes - lapse sugu sõltub isast (naistel xx, meestel xy) Vigased/kasvaja rakud kasvavad piiritult - Multiregionaalne hüpotees – kaasaja inimene võib olla evolutsioneerunud oma arhailistest esinvanematest paralleelselt euroopas, aasias ja aafrikas või ikkagi ühel kontinendil ja pärast on homo sapiens liikunud teistele kontinentidele - Tänepäevased neli inimpopulatsiooni e rassi evolutsioneerusid ühistest heleda nahaväevusega eellastest. 19.Sugu ja ristpärandumine Inimene - 20 000 struktuurigeeni - 50 triljonit rakku – 70kg - 10 astmes 14 bakterirakku – 500-1000 liiki, sool, nahk - 7-8% kehakaalust veri - Vesi – laps 78%,mees 60% naine 55% - 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke
Kurt Lewin (1890-1947) 2. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln) homo neandertalensis (0,2 mln) Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens • Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused • Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee • Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. • Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene • Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
