Dinosaurused (Referaat) (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tallinna Õismäe Gümnaasium
Dinosaurused
Silver Mäesepp
XIb
Veebruar, 2011
Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Päritolu ja väljakujunemine 3
3.Paleobioloogia 4
4.Väljasuremine 7
5.Tänapäev ja kokkuvõte 8
6.Lisad 9
7.Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus
Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt.
Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luuplaadid, ogad ja muud kehavälised luumoodustised. Kuigi enamasti olid dinosaurused tuntud oma suuruse poolest, olid enamik dinosaurusi inimesesuurused. Enamus dinosaurusi ehitasid pesasi ja munesid mune.
Väljendi „Dinosaurus“ võttis kasutusele 1842 aastal inglise paleontoloog Richard Owen, mille tuletas ta kreekakeelsetest sõnadest deinos (kohutav, võimas, imeline) ja sauros (sisalik).
Alates sellest, kui esimesed dinosauruste fossiilid 19. Sajandi algul avastati, on dinosauruste skeletid suurtes maailma muuseumites põhiatraktsioonid olnud. Samuti on saurustest kirjutatud palju raamatuid ja vändatud palju populaarseid filme.

Päritolu ja väljakujunemine
Esimesed dinosaurused arenesid välja kõikide roomajate ja lindude ühistest esivanematest. Kõige varasemast ajast avastatud dinosaurused olid kahejalgsed 1-2 meetrit pikad kiskjad . Juba esimeste avastuste põhjal hakati dinosauruseid jaotama linnupuusalisteks ja sisalikupuusalisteks dinosaurusteks. Sisalikupuusalised arenesid edasi Prosaurupoodideks ja Teropoodideks.
Prosaurupoodid võisid olla nii kahejalgsed, kui neljajalgsed, neil olid pikad kaelad ja sabad ja üsnagi väikesed pead. Nad olid 2.5-10 meetrit pikad ja enamasti taimetoidulised . Nendest arenesid välja Sauropoodid , kes olid hiiglaslikud neljajalgsed taimetoitlased, millest mõned liigid küündisid kuni 26 meetriste pikkusteni. Enamikul neist olid tagumised jalad pikemad , kui esijäsemed. Sauropoodid on kuulsad selle poolest, et nad olid suurimad maismaaloomad , kes on meie planeedil kunagi elanud.
Teropoodid olid enamasti kahejalgsed lihatoidulised dinosaurused. Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et siiski oma ajastul ellu jääda ja suuruse ja kaitseeelisega Prosauropoodide jahtimisega hakkama saada, arenesid Teropoodidel välja erakordselt tugevad tagumised jalad ja lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor.
Suurusevõrdlus: Diplodocus (Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens

Paleobioloogia
Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida.
Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti hiiglaslikud. Kõige suurem terviklik leitud skelett kuulub 27 meetri pikkusele Diplodocus-ele ja jääb sinivaalade keskmisele pikkusele vaid 3 meetrit alla. Enamik saurusi oli palju väiksemad, kui sauropoodid ja nende keskmine suurus kõigub ajastust ajastusse. Kõige väiksem dinosaurus (kui mitte arvestada tänapäeva linde, keda loetakse ka tihtipeale dinosauruste alla) oli umbes tuvi suurune. See skelett kuulus Anchiomis-e nimelisele tiibsisalikule, kes kaalus kõigest 110grammi ja kelle keha kattis sulestik .
Dinosauruste käitumist on uuritud läbi karjafossiilide, arvutiga simuleeritud biomehhaanika ja võrdlemisel tänapäeva loomadega . On leitud, et enamasti elasid karjas taimetoidulised dinosaurused, kuigi paigas oli karjahierarhia. Tugevamad ja ilusamad isendid juhtisid karja ja nendel oli ka esimene söögi ja paaritumisõigus. Paljudel dinosaurustel on avastatud värvilised mustrid nende peadel ja luumoodustistel, sarved ja muud dekoratsioonid, mis olid arvatavasti paaritumisrituaalide osa. Nad võisid mängida ka tähtsad rolli kiskjate eemalehirmutamises. Kiskjad pidasid jahti ja elasid enamasti väikestes rühmades, isegi suuremad 10-ne meetrised kiskjad. Samuti oli neil paigas karja juht või juhtpaar ja esimesena said süüa tähtsamad ja tugevamad. Kõige suuremad kiskjad aga, nagu Tyrannosaurus ja Spinosaurus elasid üksi ja territoriaalselt. Nende suurus ja tugevus võimaldasid neil üksi elada ja jahti pidada ja kokkupuude teise liigikaaslasega toimus ainult paaritumise või territoriaalse võitluse raames. Suurte kiskjate territooriumid olid suured, kuid tihtipeale esines siiski kahe isaslooma vahelist võitlust maaala eest. Enamikul juhul lõppesid need heitlused ühe poole surmaga.
Dinosauruste omavaheline kommunikatsioon on veel udune ja uuritav teema. Paleontoloog Phil Seiter uuris dinosauruste fossiile ja avastas, et suure tõenäosusega vastuoluliselt filmide ja raamatutega, kus esineb kõrvulukustavaid möirgeid, ei suutnud dinosaurused vokaalseid helisi tekitada. Küll aga suutsid dinosaurused toota kurguhääli ja erinevaid sisinaid, mille erinevad volüümitugevused ja sügavused võisid mõtteid edasi kanda. Küll aga kasutasid dinosaurused erinevaid kehalisi mooduseid, et omavahel kommunikeeruda: trambiti jalgu , pritsiti veega, tiibsisalikud rapsasid rütmiliselt tiibadega, esines ka hammaste krigistamist, matsutamist ja palju muid viise kommunikatsiooniks.
Dinosauruste avastamise ajal arvati, et dinosaurused olid aeglased ja tuhmid külmaverelised organismid, kes pidid oma tehatemperatuuri reguleerima väliste tegurite põhjal, nagu sisalikud. Hiljem leiti tõestusmaterjali, et dinosaurused olid võimelised jõudsalt elama, ka väga külmades tingimustes, mis viitas sellele, et dinosaurused olid soojaverelised. Tõestusmaterjaliks loeti dinosauruste avastamist polaaraladelt Austraaliast ja Antarktikast, kus elades peaksid nad igal aastal üle elama valguseta kuue kuu pikkuse polaaröö. Uuringud näitavad, et Teropoodid elasid rohkem aktiivset elustiili ja nende veresoonte ehitus oli tüüpiline soojavereliste loomade veresoonte ehitus. Vaatamata nendele tõestusmaterjalidele, ei ole siiani veel dinosauruste kehatemperatuuri iseärasustes kindel, paljud Sauropoodid käitusid rohkem nagu kõigusoojased, külmaverelised loomad. Pole välistatud ka variant, et osad saurused olid soojaverelised ja teised külmaverelised.
Illustreerivad pildid Teropoodide anatoomiast

Väljasuremine
Kõik lennuvõimetud ja mitte linnulaadsed dinosaurused surid ühtäkki välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Paljud teised loomad, kaasaarvatud ammoniidid , plesiosaurused, pterosaurused, enamikud linnud ja paljud imetajad surid samuti välja. Selle suure väljasuremise kohta on teadlased välja käinud 2 põhilist teooriat:
Kokkupõrketeooria - Asteroidi kokkupõrketeooria käis välja aastal 1980 Walter Alvarez ja ta kaaskond. Alvarez väitis, et äkkiline iriidiumi taseme tõus ülemaailmsetes maakoorekihtides, mis olid sel ajal maapinnale lähedal tõestab otseselt, et maale kukkus asteroid . Enamik tõestusmaterjali ka tänapäeval väidab, et 5-15 kilomeetri laiune asteroid kukkus Yucatan-i poolsaare lähedale, luues umbes 180 kilomeetrise diameetriga Chicxulub-i kraatri ja põhjustas väljasuremise otseselt kokkupõrkest tulnud plahvatusega ja kaudselt kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku.
Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi, tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi, dinosauruste väljaheidete uurimine näitab aga, et taimetoidulised saurused sõid enamuses ainult okastaimi. Taimetoidulised saurused hakkasid tasapisi välja surema ja nende järgi vähenesid aeglaselt ka lihatoidulised.
Chicxulub-i kraater Mehhiko lahes

Tänapäev ja kokkuvõte
Dinosaurused on välja kujunenud tänapäeval äärmiselt populaarseks teemaks ulme- ja fantasykirjanduses, filmides ja mängudes. Ka on ehitatud dinosauruseteemalisi teemaparke. Inimestele meeldivad dinosaurused, sest nad olid suured, vägevad, aukartust äratavad, paljud ka armsad , huvitavad ja majesteetlikud. Ja samas on nad meil siinsamas olemas olnud, kõndinud võibolla siinsamas, kus me ise seisame .
Mitte ühegi väljasurnud loomaliigi avastamine ja uurimine ei ole tänapäeva ühiskonda ja kultuuri niimoodi mõjutanud, nagu dinosauruste avastamine. Nad on toitnud meie lapsepõlve hämmastust, meie teismeea seiklusjanulisust ja meie suurt uudishimu ja kujutlusvõimet ka vanas eas. Dinosaurusehuvilisi on nii suuri, kui väikseid ja uued avastused teevad seda põnevustunnet ja uudishimu aina suuremaks .
Teadlaste arvates on vähemalt pooled liigid dinosaurusi veel täiesti avastamata ja tegelikkuses teatakse nende hiiglaste kohta veel nii vähe, et ka tulevikus on veel dinosauruste teema vägagi aktuaalne.
Tihtipeale tundub nii teistsuguste olendite eksisteerimine peaaegu uskumatu, võimatu. Kuid meil on üks tõend, mis tõestab vägagi selgelt, et dinosaurused olid olemas. Nad eksisteerivad praegugi: linnud. Me näeme neid iga päev, sädistamas ja lendlemas. Lindude skelett on peaaegu üks-ühele sarnane Teropoodide skeletile. Tegelikkuses ongi needsamad tihased ja varblased pisikesed versioonid kunagisest majesteetlikust suurusest ja jõust, mida nende üüratud esivanemad kandsid.
Tyrannosaurus Rex

Lisad
Tyrannosaurus Rex
Velociraptor (Jurassic Park) Dilophosaurus
Hadrosauruste karja amokijooks (Jurassic Park)
Brachiosaurused (Dinosauruste Radadel : Osa 2)
Dinosauruse (Teropoodi) skeleti anatoomia
Spinosaurus Aegyptiacus

Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Dinosaur
http://en.wikipedia.org/wiki/Chicxulub_crater
„Dinosauruste Radadel“ Dokumentaalfilmiseeria osad 1-6, BBC, 1999
„Dinosauruste Radadel“ (raamat) Tim Haines, BBC, 1999
Stseen filmist „Dinosauruste Radadel: Osa 2“
Stseenid ja logo filmist „Jurassic Park“ Steven Spielberg, 1993

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 24 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Diaphonos Õppematerjali autor

Dinosaurused, nende elu, mõned liigid, natuke kehaehitust ja bioloogiat, väljasuremise põhjused, miks on nad tänapäeval populaarsed.

bioloogia referaat dinosaurused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Saurused

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on

Bioloogia

pdf

Miks saurused välja surid?

Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu.........................................................

Loodus

doc

Sauruste ajastu

http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis-

Bioloogia

odt

Referaat dinosaurustest

Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete

Bioloogia

pptx

Saurused

Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid.

Bioloogia

doc

Dinosaurused

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja.

Bioloogia

docx

EELAJALOOLISED LOOMAD

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest

Bioloogia

docx

Paleobiogeograafia ajastud

Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega Keskaegkonna viimane periood Mandrid hakkavad võtma tänapäevast positsiooni. Kriidi ajastut peetakse agressiivseks perioodiks. Taimtoidulised hiidsisalikud ei olnud enam nii suured. Üsna palju oli kiskjalisi. Neist tuntum türannosaurus. Iseloomulik on ka see, et taimtoidulised saurused pidid kiskjalise süsteemiga kohanema ning neil arenesid kaitsesüsteemid: olid sarvemoodustised, luuplaadid, ogalised sabad. Meredes domineerisid rööviliku eluviisiga saurused. Kriidi ajastul taimestik : on leitud esimesed õistaimede jäänused, õietolmu. Hakkas levima putuktolmlemine. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE: Meteoriidi tabamus Mehiko lahte. Avaldas arvatavasti globaalset mõju. Atmosfääri sattus palju lendtolmu ning see takistas päikesevalguse sattumist maale

Biogeograafia

Rohkem sarnaseid