1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa
Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele Ymant-tappis piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi) Lembitu-eestlate ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri ühes lahingus Läti Henrik-preester,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse eestlaste ristimist) Valdemar II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti ristimisega Tabelinus-Pudiviru vanem,taanlased poosid ta üles, sest ta lasi end sakslastel ristida. Vesse-saarlaste juht,kes hukati orduväe poolt Kihelkond-osa küladest ja maast Maakond-osa kihelkondadest Vanem- Muinas-Eesti ülik Arbuja-ennustaja,keda peeti hingede ja elavate maaima vahendajaks Mõõgavendade ordu-loodi 1202.aastal ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu;ülesanne oli paganatega sõdimine Linnus-tugev ja vaenlaste eest kaitsev varjupaik; need olid ehitatud looduslikult(ehitati vall ümber) Malev- Vana- Liivimaa-Eesti ja Läti ala ühisnimetuses keskajaö
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja...
Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin. 1917: Tekkis konflikt saksa ja inglise allveelaevade vahel. Kuigi sakslased kuulutasid võidu, jäi tegelik võit pigem Inglismaale. Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt
Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin. 1917: Tekkis konflikt saksa ja inglise allveelaevade vahel. Kuigi sakslased kuulutasid võidu, jäi tegelik võit pigem Inglismaale. Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt
ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Sõjategevus idarindel algas 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi IdaPreisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid Venemaa ei osanud seda ära kasutada. Saksamaa määras kriitilises olukorras idarindele uue juhtkonna ning nemad suutsid vene väed juba purustada. Edukam oli vene vägede tegevus Austria Ungari vastu. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning alustasid rünnakut Varssavi poole. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal , kus murti läbi AustriaUngari kaitseliinist
Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides alles siis tundma sakslaste sõjatehnikat. Sakslased olid elukutselised sõjamehed, eestlased olid lihtsad talupojad, kes olid sõjalises olukorras esmakordselt. Sakslastel oli võimalus lisavägedele. Kõik nimetatu tingis eestlastele sõjalise allajäämise. 3. Eestlastel olid keerulised suhted naabritega (võimalikud liitlased). Liivlased tegid oma
Brittide lahinguristlejate ootamatu langemise põhjuseks oli õhuke soomus, mida Saksa mürsud läbistasid. Eelnev viis järgmise probleemini - sakslaste mürsud läbistasid briti lahingristlejate suurtükitorne, põhjustades laskemoona käsitlemisruumides tulekahju, mis levis edasi ka laskemoona lattu. Brittide mürskudel oli väiksem soomuse läbistavus ja paljud mürsud lõhkesid väljaspool saksa laevade soomust. Hoolimata tabelis välja toodud uppunud laevadest, võttis sakslastel kuid, et oma laevastiku merekõlbuslikkus taastada. Sellest hoolimata teatas admiral Jellicoe järgmisel päeval, et 24 lahingulaeva on lahingukõlbulikud.15 14 http://www.worldwar1.co.uk/jutland3.htm (21.11.2012) 15 http://www.battle-of-jutland.com/jutland-gains-losses.htm (08.12.12) 11 Autori analüüs 20. sajandi alguses mõjutas merelahingute taktikat sidepidamine. Sidet peeti peamiselt
Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. 7 Sõjategevus idarindel 17. augustil 1914 a. alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida- Preisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid kahjuks ei osanud Venemaa seda täielikult ära kasutada. Kritiilises olukorras määras Saksamaa idarindele uue juhtkonna. Nemad suutsid leida lahenduse kuidas venelasi lüüa ja Ida- Preisimaa taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, nendes lahingutes said austerlased suuri kaotusi. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole.
4.2 Marne'i lahing Marne'i lahing (5.–6. septembril 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. 4.3 Somme'i lahing Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja- Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 4.4 Verduni lahing 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada.
Kes juhtis Vichy Prantsusmaad?Petain 18. Kas Saksamaa plaan vallutada inglismaa oli mingilgi määral teostatav (pidades silmas, et Inglismaa on saar). Juhul kui Inglismaa oleks vallutatud, kas see oleks siis sinu arvates taganud Saksamaa ülemvõimu kogu Euroopas ja lõppenud Saksamaa lõpliku võiduga? Arutle pikemalt ja too näiteid!Ma arvan, et Inglismaa vallutamine on siiski veidi utoopiline plaan, sest ka neil on sõjalisi jõude, samas õhust oli Sakslastel tugev löögirusikas, kuid Inglased oskasid kaitsta. Kui siiski oleks nii läinud, arvan ma, et Stalin poleks siiski lasknud Sakslastel Euroopat endale saada. 19. Miks ei õnnestunud Saksamaal vallutada 1940. a. Suurbritanniat? Millised kaugemad strateegilised tagajärjed olid sellel otsusel Saksamaa ja kogu maailma jaoks? Õhus allajäämine, hea vastupanu merel(inglaste poolt), suurbritannia geograafia. Saksamaa kaotas II Msja. 20
aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Korea sõjas suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet Euroopas kui ka Aasias tunduvalt vähenes. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda, seoses NSV Liidus puhkenud segaduste ning võimuvõitluste tõttu. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953. aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim endale haarata. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Kuigi lubati vastuhakku
oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit. Looming: Teine loominguperiood Teine loominguperiood (18421854) oli niiöelda reformieelne periood. Wagner ütles
Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-...
Ja paljud neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased pidasid harilikult oma täkkusid ja loomi ja ka ise tavaliselt ümber liikusid, mispärast nad ka hea luure tõttu oma heade sõprade ja sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu sotlastega Wesenbergi all." 1577. aasta Septembris oli Schenkenberg sunnitud vaenlase j õudude suurene mise tõttu sissisõjast ajutiseks loobu ma. Sügiseks oli kogu Liivi maa mandriosa, välja arvatud Kura maa, Riia ja Tallinn, Vene vägede või mu all. 1578. aastal Ivo Schenkenberg jätkas o ma talupoegadega röövi mist ja põletamist vaenlase maaalal. 4
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliit...
aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. 1. Laulupidude ajalugu 1.1 Esimene üldlaulupidu Laulupidude algatajks on J.V.Jannsen, kes aravas et eestlased vajavad samasuguseid seltse ja hinguid nagu sakslastel. Teiseks tähtsaks kujuks laupidude traditsiooni loomisel oli Alekdander Kunileid. Selletõttu loodi 1865.aastal Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“, mis sai eeskujuks paljudele eestlastele. Vanemuine kavatses korraldada suure üle-eestilise laulukooride peo, mis tekitaks ühtset rahvus tunnet. Luba laulupeo öäbiviimiseks hakkati taotlema juba 1867.aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine....................................................................................... 3 Ülestõusu lõplik mahasurumine.............................................................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasuta...
Mis oli Saksamaa eesmärgiks kolmikliidus? Purustada prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad jagada laiali nii, et saksa oleks kõikjal esindatud. Kas ja kuidas oleks olnud võimalik eemaldada süütenööri ,,Balkani püssirohukeldrist"? Millised huvid olid seoses Balkani poolsaarega venemaal? Soovis vallutada endale Konstatinoopoli ja Dardanell. Milline riik oli Antandis juhtpositsiooil ja milliste eesmärkidega? Prantsusmaa, kes soovis vähendada saksamaa mõjuvõimu euroopas ja tagasi saada elsassi ja lotringit Mida tähendab ,,kahuripaatide diplomaatia", kes, kuidas ja miks seda kasutas? Sellega nõudsid Ühendriigid, et Ladina-Ameerikas toimuvad sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Vastasel korral saabub mängureegleid rikkunud riigi rannikule dessantvägi Jutusta I maailmasõja algamise põhjustest. Olid teravnenud suhted suurvõimude vahel. Esiteks alahinna...
leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis sootuks uutmoodi võitlus-õhusõda. Rinde joon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni, ehkki iga maalapi pärast valati ohtralt verd. Nii langes 1916 aastal 10 kuuses verduni lahingus umbes 1000 000 meest. Ligi neljakuuses somma lahingus langes ligi 1,3 miljonit meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud. Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda venemaa rutakas sissetung Ida- Preisimaale. Seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja algul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam. 1915 aastal koondasid keskriigid oma peajõud itta, murdsid rinde läbi ja liikusid kaugele edasi , kuid vene armeed otsustavalt purustada ei õnnestunud. Ka idarindel tekkis pati seis. Siingi algas raske kaevikusõda. Sõjategevuse raskuspunkt kandus taas läänerindele, kus 1916 aastal toimusid kaks
Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat. · Pikendati maksete tasumise tähtaega. · Armeerika andis Saksamaale laenu. · Saksa majandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. · Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti) · Kiire majanduskasv 1920
positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esmakordselt kasutusele tankid. Selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Jüüti- 1916- inglased-sakslased, Tegelik võit jäi pigem inglastele, sest edaspidi ei julgenud Saksa laevastik oma baasidest välja tulla. Cambrai- 1917 inglased- sakslased, inglased kasutasid tanke ja suunasid suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas: Mobiliseeritud oli üle 50 miljoni mehe. Seetõttu tuli kehtestada üldine töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus ja levisid epideemiad. Suurenes sallimatus muulaste vastu ja rahvusvähemuste olukord halvenes. Suur hulk naisi asus oma meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes. Naine iseseisvus. Liberaalne maailmapilt varises kokku, riigi osa majanduses suurenes.
· 5.07 S pealetung Kurski saarel NSVLile, kandsid seeläbi suuri kaotusi ning tõrjuti tagasi. Vene vägede ülekaalu suurenemine. · 1944: · Punaarmee rünnakud põhja- ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. · 22. 06 NK vägede pealetung S vastu, piiras Valgevenes S üksused. Tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. · 1.08 alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. NK väed peatasid edasitungi ja lasid sakslastel ülestõusu maha suruda. NSVL purustas Mitte, andis hoobi Nordile, mille tulemusel S taganes Eestist, Leedust ja enamusest Lätist, · sügis S tõmbus kaitsele nn Kuramaa kotti. Punaarmee jõudis I-Preisimaa piirini. · Suvi NK väed ründasid Soomet, murdsid Mannerheimi liini, sõjajõud jäid aga purustamata. · Sept - Soome ja NSVL sõlmivad vaherahu, Soome väljub sõjast.
Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 5. Lahingud sh osapoole, toimumisaeg ja tulemused. Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08.1914 Venemaa vs Saksamaa üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal Verduni lahing 21.02.1916- 18.12.1916 Prantsusmaa vs Saksamaa sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda Somme'i lahing 01.07.1916- 18.11.1916 Inglise-Prantsuse väed vs Saksamaa mõlema osapoole jaoks lõppes edutult Cambrai lahing 20.11.1917- 07.12.1917 Inglismaa vs Saksamaa inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt 20.11.1917- 07.12.1917 Inglismaa vs Saksamaa inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt Ypres'i lahing 22.04.1915 Saksamaa vs Inglismaa Inglismaa suutis sakslaste rünnaku tagasi lüüa 6
juulil algas lahing, mis läks ajalukku Kurski lahingu nime all. Seda peetakse üheks maailma suurimaks tankilahinguks. Punaarmeel õnnestus pealetung Kurski all peatada ning mõne kuuga vallutas Punaarmee Saksamaalt tagasi 2/3 NSVL alasid. 9. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias Teherani konverentsi otsuse kohaselt avati Lääne-Prantsusmaal Normandias teine rinne. Normandias maabusid USA, SB, Kanada ja Poola sõjajõud. Esialgu õnnestus sakslastel pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse langes. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu elavdas vastupanuliikumist teistes Saksamaa okupeeritud riikides. 10. Olulised konverentsid Atlandi harta 1941. aasta augustis sõlmisid USA ja SB kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Veel lubati taastada kõikide sõjaajal kaotanud riikide iseseisvused.
Augustis? Võru 10.Nimeta suurimad lahingukohad Euroopas ja NL 1943-1944.a.! Narva, Lõuna – Eesti, Tartu, Riia, Leningrad, Pursk, Montecasino?, 11.Kus ja millal toimus 2. Ms. Võitjariikide konverents? 17.07.-2.08.1945 , toimus Potsdamis Saksa okupatsioon Eestis 1941 - 1944 Saksamaa tungis Nõukogude liidule kallale 22. Juuni 1941 Suur edu oli sakslastel baltikumi suunas Peale suur-küüditamist 14. Juunil põgenesid paljud inimesed metsadesse Tekkisid suured metsavendade grupeeringud Osad metsavennad jätkasid võitlust saksa armee vastu Nõukogude aktivistidest ja vabatahtlikest moodustati hävituspataljonid Getter on taun Ma ka vist Suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljoni vahel toimus Kautla metsades
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurem...
12. septembril 1914. Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Verduni lahing 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. Siseriiklik olukord: Saksamaal oli puudulik koostöö poliitiliste ja sõjaväe juhtide vahel. Samuti ei suutnud
Algas Muistne vabadussõda. Võitlus Eesti alistamiseks algas 1208. aastal latgalite ja sakslaste ühise rüüsteretkega Ugandisse - ajendiks oli vana tüli Pihkvasse reisivate saksa kaupmeeste paljaksriisumise pärast. Eestlased vastasid sellele tasuretkega Latgalliasse, tappes, põletades ja röövides samamoodi, nagu vaenlasedki. Sellele vastati jälle omakorda, jne. Väiksemad rüüsteetked hakkasid toimuma ka mujale Eesti aladele, kuid otsest ülekaalu sakslastel ei olnud. Esimene suurem välilahing 1210. aastal Ümera jõel lõppes eestlaste võiduga. Sõda aga muudkui laienes ja muutus eestlaste jaoks harjumatult pikaks; vaenlasi voolas aina juurde ning eestlastel polnud abi kuskilt loota. 1211. piirasid ühendväed juba Riiat, pärast 3-aastast vaherahu 1212-1215. aastatel algasid uued rüüsteretked. 1217. aastal suures Madisepäeva lahingus said eestlased rängalt lüüa ning langes ka nende vanem Lembitu. Olukord oli lootusetu. 1218
võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee peatas oma edasitungi ja lasi sakslastel ülestõus maha suruda, mis omakorda võimaldas Stalinil võimule panna endale sobiva valitsuse. Punaarmee purustas väegrupid Mitte ja Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud
augustil Tallinna vallutamisega. Esialgu nähtigi sakslastes ennekõike vabastajaid Nõukogude terrorist, kuid peagi selgus, et üks okupatsioon oli asendunud lihtsalt teisega. Sakslased hakkasid Eesti metsavendade salku laiali saatma, andes selgelt märku, et nad ei kavatse Eesti iseseisvust taastada, isegi relvastatud eestlaste salgad tundusid neile ohtlikud. Kuna Eestis tegutses endiselt palju Punaarmee diversante ning sakslastel nappis tagalavägesid, siis otsustasid nad 2. augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2
Eriti tihedat koostööd tegid lähimad naabrid – ugalased sakalastega, saarlased läänlastega, revalased harjulastega. Samuti ei pea paika ettekujutus, et sissetungijad olid nii relvade kui kaitsevarustuse arengu poolest eestlastest väga pikalt ees. Väike arengueelis, ristisõdadest saadud kogemuste ja tehnoloogiate näol, kindlasti oli, kuid see ei olnud sõja tulemuse seisukohalt määrav. Eestlastel võis tõesti rauast turviseid olla kasutusel veidi vähem kui sakslastel, mitte aga mahajäävusest tingituna, vaid tulenevalt kohaliku maastiku ning sõjapidamisviisi eripärast (kiired rünnakud ja ootamatud manöövrid). Eestlased olid hilisrauaajal, ajaloolaste poolt tõendatult, ühed suurimad rauatootjad Euroopas ning tundsid hästi ka sepakunsti. Seetõttu relvade ning kaitserüüde jaoks vajalikust rauast ning selle töötlemise oskustest neil kindlasti puudust ei olnud. Põhjus, miks muinaseestlaste kiivreid ja turviseid meieni pole jõudnud,
volitused esimestele eesti esindajatele,välisteenistuse ideeliseks isaks on Jaan Tõnisson, kellest koos Ants Piibuga said esimesed Eesti diplomaadid) jne. 11. nov 1918 lõppes I MS, Tallinnas võeti võim tagasi, alustas legaalset tegevust Eesti Ajutine Valitsus, milles 11.-18. nov tegutses välisministrina Otto Strandman. Esimeseks ametlikuks välisministeeriumi dokumendiks loetakse 14.nov dokumenti Helsingi Inglise ja Prantsuse konsulitele, milles paluti takistada sakslastel väljavedada varandusi ja toitu. Välisministeeriumi esimeseks ametnikuks peetakse Ferdinand Kulli, 16.nov 1918 sai temast välisministeeriumi peasekretär.Eeskujuks oli Prantsuse välisministeerium, kus tööd juhtis peasekretär, ent ametlikes dokumentides nim teda sekretäriks Ent tema nimi ei seisnud kunagi VM(välisministeerium) palgalehel. EHK- esimesteks ametnikeks hoopis Alice Erjapea ja Helene Müllerstein.
Grand Opera-kõige tähtsam,suur ooper,5 vaatust,lauljad,koorid,balletistseenid.Pariisis oli ka koomiline ooper.19.sajandi esimesel poole Prantsuse grand opera väljapaistvamaks heliloojaks oli Giacomo Meyerbeer, kelle tuntuim ooper on ’’Hugenotid’’. 15. Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt
· Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping Sõjategevuse koondus läänerindel · Lahingud toimisid samades kohtades, kus varem olid juba lahingud toimunud: o II Somme'i lahing o II Marne'i lahing Sakslastel ei õnnestunud otsustavat edu saavutada Saksa ,,must päev" · 8. August 1918 saksa väed sunnitakse Amiensi lahingust taganeda · Saksamaa hakkab otsima võimaluse rahuläbirääkimistele Keskriikide kokkuvarisemine · 19.septembril 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria · 30. Oktoobril 1918 väljus sõjast Türgi Austria Ungari väljumine sõjast · Austria-Ungari keisririigi osad iseseisvusid ükshaaval · 3. Novembril 1918 kapituleerus Austria
Koolis oli rangelt keelatud emakeeles rääkimine ning ka vene vastased vaated. Vene õpetajate käitumine ning väärkohtlemine Hennu vastu kasvatas Henn Ahase viha veelgi rohkem. Teiseks peamiseks põhjuseks oli venelaste halastamatud teod ning julmus Eesti vastu. 6. Eestimaad oli ootamas ees Vabadussõda. Eestimaal liikusid ringi relvastatud eesti ja vene kommunistide üksused, kes rüüstasid ja põletasid inimeste kodusid ning kes võtsid inimesi vangi ja väärkohtlesid neid. 7. Sakslastel oli plaanis luua Baltimaade hertsogiriik ja Eestist pidi saama üks osa sellest. 8. Kuperjanov ja Käsper kõnelesid koosolekul Eestis toimuvast ning ka sellest mis oli toimunud enne seda. Nende peamine ülesanne oli kutsuda ning õhutada ülesse kõiki koosolekul viibijaid võitlema ning kaitsma oma riiki, vabadust ja uhkust. Sellega nõustusid enamus. 9. Henn Ahas polnud pärit just kõige jõukamast perest, ega kõige paremast kodust. Henn Ahase peres oli
Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda. Somme'i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Nivelle'i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i järgi ajalukku. Uuendused sõjapidamises Maal- tankid, mürkgaas, gaasimaskid, kaitserajatised, postsioonisõda e kaevikusõda Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas
18.55) 20. saj. alguses Eestis kanda kinnitanud sotsiaaldemokraatlik mõte (üliõpilased, töölised) Arstiabi andmine oli sel ajal külatarkade tegevusvaldkond. Haigeid tohterdasid ka preestrid, eriti oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920). 1905-1907 a revolutsioon kajastus Kihnus vaid rahvakoosolekutega. I Maailmasõda puudutas Kihnut vaid riivamisi. Sellegipoolest hävines kogu saare laevastik. Umbes 30 alust uputati Irbeni väina takistamats sakslastel sealt miinide välja traalimist. Mõned laevad sattusid merel sakslaste kätte, kes need põletasid, osa laevu uputati Pärnu jõe suudmesse. (http://www.kihnu.ee/ajalugu_pikalt.html) 04.03.08. 18.59 Nüüd, kui lugesin selle teema põhjal palju materjali võin ka oma arvamuse kirjutada. Ma arvan et, 1905. aastat Eestis nimetada ka vabariikide aastaks, sellepärast umbes poolesajas kohas kuulutati oma vabariik välja. Minu teades need olid näiteks revolutsioonilised omavalitsused,
Lõpp: Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. Tulemused: · Hukkus väga palju inimesi (10 000 000) · Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju välismaised rahvusriike. · Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) · Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu.
Lev Trotski Else Altvälja 12b Lev Davidovits Trotski, sünnipärane nimi Leiba Davidovits Bronstein oli juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistus...
Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. 5 CARL ROBERT JAKOBSON Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson küsis: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka on hiljem asunud?" Tema eesmärk oli majanduslike olude parandamine. Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse. Aastal 1881 valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Tema surm vapustas kõiki. ERAKONDADE TEKE JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine --
juuli 18. november 1916 o Inglise ja Prantsuse pealetung Verdun'i rinde kergendamiseks o lahingus osalesid kuulipildujad, pmmituslennukid, tankivägi o kasutati öölahinguid, ratsaväerünnakuid, gaasi o novembriks kaotasid britid 420 000 meest, prantslased 205 000 meest, sakslased 680 000 meest o liitlased liikusid edasi 3 km f) Nivelle'i läbimurre otus läbimurdeks Saksa rinde etteulatuval osal kitsal lõigul (selle vastas sakslastel Siegfriedi linn)-> nn Nivelle'i tapatalgud, hukkus u 250000Antante'i sõdurit g) Gangrai tankilahing november-detsember 1917 sakslased peatavad edasitungi rünnakrühmadega h) Capporetto - 24 okt 1917 Itaalia vs A-U + Saksamaa,Itaalia rinne murti läbi ja lüüakse tagasi Veneetsiani.
Ülemaailmne majanduskriis tekitas siin äärmusliikumisi, mis lubasid riigi kriisist välja tuua. Selle vältimiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid RAHVARINDE idee. Rahvarinde valitsus ei püsinud kaua, kuid selle ajaga suutis ta poliitilist olukorda parandada. 7. Diktatuuride tekke põhjused Uued rahvakihid saavad mõjutada poliitikat Pettumine Versailles´süsteemis ja selle ülekohtused tingimused- eriti sakslastel Pettumine demokraatias- valimiskümnise puudumine-palju väikseid parteisid Majandusraskused 8. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne Totalitaarne o Võim inimese või rühma käes sama o Erakondade tegevus on piiratud o Vägivald
sõrestikehituse tavasid. - andis ääre- ja väikelinnadele koduse ilme. natsionaalsotsialismi ajal oli see nii Saksas kui Austrias riiklikult soositud. Hermann Muthesius- Deutscher Werkbund asutaja eesmärk kõrvaldada vastuolu kunsti ja tööstuslike tootmismeetodite vahel. Luua side tootjate ja disainerite vahel. Leidis et saksa kunst toodab liiga palju prügi. Nõudis kunstitööstuselt soliidsust ja ilu. Vaimustus inglise maamajast. Võrreldes inglastega ei olnud sakslastel korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks).
Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Punaarmee uus kallaletung Eestile, kuid osale meeldis ka natsiideoloogia. 1942. aasta augustis hakkasid Saksa võimud mobiliseerima mehi Relva-SS Eesti leegioni, mis hiljem kandis ka nimesid III Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja XX Eesti Relva-SS diviis. 1944. aasta alguses purustas Punaarmee Leningradi piiranud Saksa armeegrupi „Nord” ja Eesti jäi peaaegu kaitseta. Sakslastel õnnestus mobiliseerida üle 40 000 eesti mehe, kellele lisandus 11 000 varem Saksa armees sõdinud eestlast. 1944. aasta suvel toimusid Ida-Virumaal Sinimägedes verised lahingud Punaarmeega. Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Kolmas võimalus sõdimiseks oli võitlemine Soome armees. Milliste riikide relvajõududes eestlased sõdisid? | 2
vastu. 9. Lahing inglismaa pärast Prantsusmaa alistumise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii pidi Hitler valmistuma dessandiks. Esmalt pidi purustama Briti õhujõud. 16.juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Sakslastel oli palju eeliseid, kuid siiski jäid inglased peale viimasel hetkel. Oluliselt mängisid rolli Suurbritannia poolel võitlevad lendurid Poolast, Tšehhist jms vallutatud maadest. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe saanud nii palju kaotusi, et Hitler käskis dessanti edasi lükata ja pidi leppima esimese suure tagasilöögiga II MS-s. 10.Saksa- NSVL sõja algus 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud
linlast maha lüüa. Kindel on aga see, et Sõjamäe lahingu kaotamine oli eestlastele väga suureks hoobiks: nende väed pillutati laiali ning sellega kaotati peagi ordule ka võim Harjumaal. Ülestõusu algus Saaremaal 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes ka Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugpunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, olevat kividega surnuks visatud. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel.
lekaal oli siiski liitlasjududel. Sakslased olid arvulises vhemuses.Lahingud kestsid seal paar kuud.Kusagil augustis vabastasid liitlased Pariisi.Septembris 44 juti juba Saksamaa piirile.Seal rinne jlle stabiliseerus,sakslased osutasid vastupanu.Seda Normandia dessanti planeeriti pikka aega ette.Inglismaale koguti suurel arvul sjavge ja varustust.(2 miljonit meest) Normandia dessant toimus samaaegselt Valgevene operatsiooniga.(Nukogude vgede pealetung Idarindel). Sakslastel oli sellel ajal vga halb olukord,kuna pidid samaaegselt ra hoidma kahte suurt pealetungi.Normandia dessant lhendas sja pikkust,kiirendas sakslaste lasaamist. Saksamaa kapituleerumine. Hitleri vastase koalitsioonis osalevad riigid olid kokku leppinud,et vitlevad kuni saksamaa langemise lpuni,keegi ei hakka Saksamaaga mingeid leppeid tegema. Ida pool olid Nukogude ved judnud Saksamaa piiride lhedale.Lne pool olid Ameerika ved juba Saksamaal sees.Hitler kogus viimseid juraasukesi
Lõpuks hakkasid siiski vallutajad võitma. Mandri Eesti alistati 1224. aastal. 1227. aasta Jaanuaris võeti peale pikka piiramist ära Muhu linnus, peale mida alistus ka Saaremaa. Seda sündmust loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. Selles sõjas jäid eestlased kahjuks alla, mitmete sakslaseid toetava teguri tõttu. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust, kuna ristisõda oli kestnud juba 11. sajandist saati. Vallutuste käigus oldi kogetud, kui suur on piirdemasinate ja ründerelvade tähtsus, kuna nt. Konstantinoopoli topeltmüüridest ju ometi mõõkadega läbi ei murra. Seetõttu oli neil ka tunduvalt parem sõjatehnika ja relvastus, mida vajaduse tõttu pidevalt arendada sai. See oli võimalik, kuna Saksamaal oli juba haridussüsteem ja koolid. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli
Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliini, kuhu vastase suurükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel nii tühje kaevikuid pommitada Cambrai lahing 1917 nov-dets . Polnud edukas inglaste rünnaks. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi , suunates alles seejärel suurtükitule sakslaste kangemate porsitsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. VENEMAA KOKKUVARISEMINE Venemaale tekitasid sõjaaegsed majandusraskused ja inimkaotused rindel tõsist rahulolematust tsaari valitsuse vastu. 1917.a revol tulemusena, kukutati tsaari valitsus ja võim läks üle ajutisele valitsusele. Ajutine valitsus üritas veel rindel pealetungi, kuid see nurljus. Venearmee laostus , sõdurid ihkasid koju ja pmst jooksid laiali. Sellises olukorras Lenini poolt juhitud enamlased e.bolsevikud lubasid rahvale : RAHU! LEIBA! MAAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
