PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mari Kuusik Jüriöö ülestõus Juhendaja: Veroonika Uussaar Pärnu 2019 Sissejuhatus 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli Eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine......................................................................................
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid
EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise
Jüriöö Ülestõus Jüriöö ülestõus algas jüriööl 23. aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki
Jüriöö ülestõus X klass Põhjused HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega signaal oli sakslaste jaoks arusaamatu. Ülestõusu algus
1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel puust linnused; tuli sõdida mitme vaenlasega; puudus koostöö, korralikud juhid(vanemad); eestlased harjunud üksikute sõjakäikudega. 3. Miks alustasid ristisõdijad baltimaade alistamist(riigid, kes huvitusid)?
nad loopisid väravatest väljuvad sakslased kividega surnuks. -1344. Aasta talvel lõppes saarlaste priiusepõlv ja tugev orduvägi liikus üle jää Saaremaa poole.Algas verine kättemaks ja julmalt tapeti saarlaste juht Vesse. -1346.aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule, kuna taanlased mõistsid, et nad ei suuda Eestit valitseda. Tagajärjed -Halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime? -Sakslastel oli koguaeg võimalus juurde tuua vägesid -Eestlastel polnud toetajaid. -Sakslased olid paremini relvastatud. -Eestlaste neli ,,kuningat" hukati. Kasutatud kirjandus ja viited -Mati Kõiv &Priit Raudkivi-,,Keskaeg ll osa" (seitsmendale klassile) -Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur & Tõnis Tannberg ,,Eesti ajalugu l" -http://www.slideshare.net/svetgord/8-tund-jri-lestus-29-sept
annaabi.ee 
10 punkti
~ 5 lehte
21 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid