1905. Revolutsioon Eestis. (1)

1905.a revolutsioon Eestis.
20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine — poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine , tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904 . aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus - ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel ; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta jooksul üha kasvanud pingete õhkkonnas oma kõrgpunkti 1905. aasta sügisel. Oktoobris toimunud ülevenemaalisest poliitilisest üldstreigist võttis Eestis osa üle 20 000 tööstustöölise ja raudteelase, s.o. kolm neljandikku nende üldarvust. 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi Tallinna kesklinnas sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti , üle saja sai haavata . 27.–29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress , mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi . Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati “vabariikideks”. Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.49 )
1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu.1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos.1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud  vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. 9. jaanuaril toimus Peterburis Verine põhapäev, millele Tallinnas järgnes üdstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Vene vabameelsete võimulepääsemisest polevat Eestile kasu, sest need on eraldamise ( separatism ) vastu sama vaenulikud kui tsarismgi. Kuid revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti.
17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma  kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti.( http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04/03/08 19.00
Novembris–detsembris kuulutas valitsus Balti kubermangudes välja sõjaseisukorra. Detsembris purustasid, põletasid või rüüstasid linnatööliste ja nendega liitunud talupoegade salgad ühe nädala jooksul (12.–20. detsembril) peamiselt Põhja-Eestis 160 baltisakslastele kuuluvat rüütlimõisat (s.o. iga viienda mõisa) ja 40 viinavabrikut. Mässajaid ajendas tegutsema massipsühhoos ja irratsionaalne viha mõisniku kui igipõlise rõhuja vastu, kellele taheti maksta kätte kogu “700-aastase orjapõlve” eest. Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks.( http://maurus.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ4/rootsi%20aeg-6.doc 04.03.08 19.00)
Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme.
( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.52)
Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse nõrkus ja suutmatus mõisnikke rahva viha eest kaitsta ajendas balti aadli esindajaid otsima toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga.
Siiski arenes Eesti revolutsioonile jдrgnenud aastakьmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lхid eeldused ja vхimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad . Kiirenes Eesti majanduslik areng. Tallinnas paiknesid Venemaa tдhtsamad laevatehased. Kiire edasiminek toimus ka pхllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes ьhistute liikumine, aktiivselt tegutsesid pхllumeeste seltsid, pхllumajanduse ja kodunduse kursused. Moodi lдks vabatahtlike pritsimeeste seltside asutamine. Jдtkus ja laienes nдituste ja vхistluste organiseerimine . Pццrati suuremat tдhelepanu vдikepхllu pidamisele, vдiketццstusele ja laevandusele. ( http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04.03 18.52)
Eestis
eestlaste eneseteadvuse kasv (pärisorjus > taluperemehed ), tunnetamine rahvana
linlaste (tööliste) osakaal suurem, hakkasid võitlema oma õiguste eest
baltisakslased olid oma senise positsiooni kaotanud
eestlaste hulgas järjest enam kõrgharitlasi, ühiskonna uus eliit (võrreldes ärkamisajaga)
Vene-Jaapani sõda (majanduskriss, sõjaväekohustus)
( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04/03/08 18.55)
20. saj. alguses Eestis kanda kinnitanud sotsiaaldemokraatlik mõte (üliõpilased, töölised)
Arstiabi andmine oli sel ajal külatarkade tegevusvaldkond . Haigeid tohterdasid ka preestrid , eriti oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920).
1905-1907 a revolutsioon kajastus Kihnus vaid rahvakoosolekutega. I Maailmasõda puudutas Kihnut vaid riivamisi. Sellegipoolest hävines kogu saare laevastik . Umbes 30 alust uputati Irbeni väina takistamats sakslastel sealt miinide välja traalimist. Mõned laevad sattusid merel sakslaste kätte, kes need põletasid, osa laevu uputati Pärnu jõe suudmesse.
( http://www.kihnu.ee/ajalugu_pikalt.html ) 04.03.08. 18.59
Nüüd, kui lugesin selle teema põhjal palju materjali võin ka oma arvamuse kirjutada. Ma arvan et, 1905. aastat Eestis nimetada ka vabariikide aastaks, sellepärast umbes poolesajas kohas kuulutati oma vabariik välja. Minu teades need olid näiteks revolutsiooni­lised omavalitsused , kuid kahjuks ei ole säilinud olulisi dokumente nende kohta.(lugesin selle kohta.) 1905. aasta sündmused oli poliitiline liikumine, mitte talurahvamäss. Poliitiline ärkamine, toimus ka maal, ja on seotud sotsiaaldemokraatlike ideede levimisega. Selline suur pööramine pidi juhtuma. Ikka iga inimene hakkab rääkima, et oli tapetud ni palju inimesi, kes sel ajal polnud süüdi. Sellel ajal hakkas muutama Eestimaa kõvemaks . Siiski arenes Eesti revolutsioonile jдrgnenud aastakьmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lõid eeldused ja võimalused iseseisva riigi tekkeks. Ma vaatan selle mis juhtus rahulikult . Sest tänu selle, Eesti on täna ni arenenud riik. ühe sõnaga Eestalsed hakkasid liiguma. Ja see esimene suur poliitiline läbimurde( eesti.vene .blokk). sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale. See oli 1904 .
Ma vaatan selle peale oli ja oli.. Minu arust hea, et oli see juhtunud.
Tallinna Humanitaargümnaasium.
1905.a revolutsioon Eestis.
Kristina Serebrova.
Juhendaja Janno Aksin .
Tallinn 2008