I Maailmasõda, Pariisi Konverents (0)

1 Hindamata

I Maailmasõja põhjused

20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa.

Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.

Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid.

Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine.

Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ’
Maailmasõja ajend
Kui Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Ta asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-U ja mujal Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atendaat A-U troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani.
1.aug 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutrakiteedi rikkumine sundis sõrra astuma Inglismaad.
Üksteisega sõdivate riikide arv oli 34.
23.aug 1914 astusid seni väljaspool riidid Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tungipunktid Hiinas. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a nov.
SÕDIVATE POOLTE PLAANID
Saksa – Schelieffeni plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vasta. Saksamaa koondas enamus oma jõududest Prantsumaa vasty, eriti läänerinde paremale tiivale , kus väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsumaa tugevastest piirikindlustest mööda marssima
Prantsuse – Vältida katastroofi nagu Prantsuse-Preisi sõjas. Sõjaplaani nim. Plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks – hõivamise ning seejärel sissetung Saksmaale.
Inglismaal - sõjaplaan puudus
Venemaa – kõigevähem oli ettevalmistunud
Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel : lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu.
SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL
Sõjategevus algas 2.august 1914 , mil Saksaväed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi-
4.aug 1914 alustas Saksamaa sissetundi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu , mis ärritas sakslasi.
21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada km tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma.
MARNE ’I LAHING
POSITSIOONISÕDA
Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda.
GAASISÕDA
22.aprill 1915 kasutasid sakslased Ypres ’i kanali juures gaasi, rikkudes selles rahvusvahelist õigust. Klooribaloonid olid paigutatud rindelõigule . Inglaste hulgas pääses valla hirm ja paanika . Gaasimürgituse said 15 tuhat sõjaväelast ja neist kõik surid. Pärast seda võeti kasutusele gaasimaskid ja st jäi mürkgaaside kasutamine suure sõjalise efektita.
SAKSAPEALETUNG VENEARMEELE 1915.A
Eesmärk : purustada täielikult ära venearmee. Venearmee taganes pidevalt, loovutades ühe ala teise järel sakslastele. Kuid vene armeed täielikult hävitada ei õnnestunud, rinne stabiliseerus Riia all ja alles 2.aasta pärast suutsid sakslased Riia ära vallutada.
AASTA 1916
1916. kandus sõjalisraskus taas lääneridele.
1916.veeb- dets oli Verduni lahing. Verduni kindlus kaitses juurdepääsu Pariisile. Mõlemal pool kokku langes ligi miljon meest. Sakslaste lootus prantslased verest tühjaks lasta ei õnnestunud.
Sommeri lahing ( juuli – dets ) – langes 1,3 milj meest. Sakslased kaotsaid. Prantslased ei suurnud edasi liikuda. Esimene kord sõjaajaloos kasutati tanke Somme lahingus.
Tankid purusasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid , surusid maha kuulipilduja pesi, aga peamiselt tekitasid paanikat.
Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis läks sõtta Rumeenia (antantide poole) . Rumeenia armee sai lüüa. Sakslased said oma kasutusse Rumeenia nafta .
SÕDA MEREL
1915.a veeb kuulutasid sakslased välja piiramatu alvesõja, sakska alveelaevad uputasid ära kõik kauba ja isegi reisilaevad ja vaatamata millal laevad sõitsid.
JÜÜTI MERELAHING – Saksa-Inglise laevastiku vahel , kukku 250 laeva . Kaotused suured. Mõlemad kuulutasid oma pooled võitjateks. Võitjaks oli Inglismaa
Alveesüda oli üks peamisi põhjusi, miks Ameerika Ühendriigid 1917.a aprillis Antanti poolel sõtta astusid.
LAHINGUD LÄÄNERINDEL 1917.A
Nivelle ’i lahing – 1917. Aasta aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel, prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle’i nime järgi läks see lahing ajalukku. Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliini, kuhu vastase suurükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel nii tühje kaevikuid pommitada
Cambrai lahing – 1917 nov-dets . Polnud edukas inglaste rünnaks. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi , suunates alles seejärel suurtükitule sakslaste kangemate porsitsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
VENEMAA KOKKUVARISEMINE
Venemaale tekitasid sõjaaegsed majandusraskused ja inimkaotused rindel tõsist rahulolematust tsaari valitsuse vastu. 1917.a revol tulemusena, kukutati tsaari valitsus ja võim läks üle ajutisele valitsusele.
Ajutine valitsus üritas veel rindel pealetungi, kuid see nurljus. Venearmee laostus , sõdurid ihkasid koju ja pmst jooksid laiali.
Sellises olukorras Lenini poolt juhitud enamlased e.bolševikud lubasid rahvale : RAHU! LEIBA! MAAD! TÖÖD! , see meeldis rahvale. 1917.a 26. Okt teostasid nad riigipöörde ja said Venemaal võimule. Eesmärgiks oli Maailmarevolutsioon , st kommunistlike ideede levitamine võimalikult paljudesse maadesse. Kuna Venearmee oli laostunud ja laiali läinud ja uutarmee Punarmee näol ei jõutud veel luua, pidas Lenin vajalikuks ilmtingimata Venemaa sõjast välja tuua, st idarinne kaotada ja sellest oli eelkõige huvitatud Saksamaa, et omam olukorda läänerindel parandada.
1917.a novembris algasid läbirääkimised rahuläbirääkimiste tähe all. Läbirääkimised venisid. Mõlemad pooled nii Saksa kui ka NSVL nõudsid endale Eestit, Lätit , Leedut , Ukrainat ja osa Valgevenemaad. Kokkuleppele ei jõutud ja Saksamaa lõi käega, Saksamaa otsutas 18.veeb 1918.a pealetungi Lääne-Eesti saartelt mandrile. Venemaa oli sunnitud järele andma. 3märts 1918 sõlmisti Presti rahu, millega Venemaa loobus neist kõigist mainitud aladest .
I MAAILMASÕJA LÕPP
6.aprill 1917 a alustasid antanti poolel sõda Ameerika Ühendriigid ja Euroopasse hakkasid saabuma USA diviisid.
PARIISI RAHUKONVERENTS 1919 – 1920
Konverentsist võttis osa 27. Riiki.
Enne I MS lõppes 1918 jaanuaris esindas USA president Wilson oma rahu programmi selle nim. Oli ,, Wilsoni 14. Punkti „ , mis nägi ette sõja lõpetamise ilma reparatsioonide nõudmiste ja võõraste maade ära võtmiseta. Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai hoopis rängemad tingimused, Versaillese rahulepingu järgi. Saksamaaga sõlmitud Versallie lahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis.
28.juuni 1919 Versaille rahuleping . Seejärgi jäi saksamaa ilma 1/8 territoorimusist.
1) Elsas – Letringi piirkond läks taas Prantsusmaa kätte
2) Poola koridoriga tükeldati Saksama ära Dantsigi linn nim ümber dankstiks ja see kuulutati Poola tolli piirkonnas vabalinnaks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiizumiizu16 Õppematerjali autor

Konspekt ajaloost

saksama armee sakslased venearmee kindlus prantslased läänerinde rumeenia versaille pealetungi sõjaplaan

Sarnased õppematerjalid

docx

I MAAILMASÕDA

see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne'i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17

Ajalugu

docx

I MAAILMASÕDA

see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne’i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17

Ajalugu

rtf

Esimene maailmasõda

1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisi põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 3.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1971. aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

docx

AJALUGU esimene maailmasõda

lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi, kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 3.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud

Ajalugu

doc

I maailmasõda

*A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil. Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu). · 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa. · Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916

Ajalugu

doc

Esimese maailmasõja põhjused ja algus

Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide

Ajalugu

doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud v

Ajalugu

Rohkem sarnaseid