Maailm peale Esimest maailmasõda

Uukkivi, Annely

Maailm peale Esimest maailmasõda (3)

3 KEHV

Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles ’i süsteem, rahvasteliit , konverentsid ja kokkulepped.
Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel-
1879-Saksamaa ühendamine
1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria .
1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA.
Kolmikliit:

Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla.
Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku.
Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril.
Saksamaa toetas Austria-Ungarit

Antant:

Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas.
Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil.
Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias.

Versailles’I süsteem-
Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peegelsaalis 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud kehetestada sõjaväeteeninduskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, maksta reparatsioone (summas ei lepitud kokku). Et Saksamaa täitaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna.
Rahvasteliit-
Rahulepingute koostisosadeks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõud ühendades taltsutada võimalike agressoreid. USA jäi sellest välja ning see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks mis ei suutnud täita võetud ülesandeid.
Konverentsid ja kokkulepped-

Pariisi rahukonverents- 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
Compiegne ’I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik.

Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini

kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat.
Pikendati maksete tasumise tähtaega.
Armeerika andis Saksamaale laenu.
Saksa majandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas.
Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti)
Kiire majanduskasv 1920.
Inimesed rikastusid ja tarbisid rohkem.
Aktsiate hinnad olid väärtusest kõrgemal.
Majandus koondus vaid teatud aladele.
Rigid muutusid üksteisest sõltuvaks.
Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis kaasa tuua kriisi.

Suur majanduskriis 1929-1933

Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta)
Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks)
Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse)
Struktuurne kriis.
USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt.
Vale rahvastikupoliitika USA-s.

Majandus peale suurt majanduskriisi.

Enneolematult suur tööpuudus (töö kaotas kuni 30 milj. Inimest)
Vahepeal jõukust kogunud keskklass vaesus.
Kõige rängemalt lõi kriis välja USA-s.
Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse . (tööd polnud neil kerge leida ja sellepärast järgnes vaesumine )
Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu.
Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi.

Demokraatia ja diktatuurid.
Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim.
Olemus:

Totalitaarne riigikorraldus
Võimu koondumine ühele juhile
Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle.
Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud.
Poliitiliste erakondade piiramine.
Rikutakse inimõigusi
Olulisel kohal on propaganda .
Sala- ja julgeolekupolitsei

Diktatuuri tekke põhjused:

Pettumine Versailles’s
Pettumine demokraatlikus riigikorralduses.
Majanduslikud raskused
Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu.

Demokraatia- rahva võim
Olemus:

Rahvas osaleb valmistel
Regulaarselt toimuvad ausad valmised
Sõnavabadus
Inim- ja kodanikuvabadused
Võimude lahusus .

Itaalia (fašistlik diktatuur)
Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei
1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini.
1922 „marss Rooma “ andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus.
Fašistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles.
Saksamaa (totalitaarne diktatuur)
Nimetati Weimari vabariigiks.
1919 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)
Varsti sai selle peaks Adolf Hitler, kes oli päritolult austerlane. Nooruses tahtis saada kunstnikkuks. Totalitaarset Saksamaad iseloomustab rassism, propaganda ja antisemitism.
Venemaa (totalitaarne diktatuur)
1918-1920 oli kodusõda ja enamlased võitsid.
Sõjakommunism- rakendati sõja ajal. Osad Asjad mida riik pakub tasuta ( transport, saun, kino jne.). Tegelikult aga ei saanud rahvas midagi, sest polnud elektrit nendeks asjadeks.
Talupojad pidid kogu toodangu riigile andma. Mitte mingisugust vabatoodangut ei olnud. (sealt tuleb sõna communism)
Inglismaa (parlamentaarne demokraatia)
Osa maailma majandusest kahanes. Traditsioonid tööstusharudes väga rasked( tekstiilitööstus)
Andis hoobi ka moe muutumine. Kaasaminek moodsa tehnoloogiaga ning uute tööstusharudega liiga aeglane + tööpuudus.
Välispoliitikas oli Suurbritannia sunnitud järjest rohkem tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüetega.
Prantsusmaa (parlamentaarne demokraatia)
Poliitiliselt ebastabiilne. Tööpuudus. Majanduslik areng selgelt kiirem kui Inglismaal või üldse mujal maailmas. Äärmuslikud ideed, diktatuuri kehtestamise oht oli. Vasakpoolne valitsus. Muutus lõplikult tööstusriigiks.
Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930-ndatel aastatel hakkas ta NSV liiduga koostööd otsima , lootes luau nii vastukaalu Saksamaale.
USA (parlamentaarne demokraatia)
Riik peab sekkuma majandusellu. Tuleb soodustada tarbimise kasvu. Elanike sissetulekute suurendamine . Riik toetas uute töökohtade loomist. Kehtestati miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus.
Suurendati ametiühingute õigusi. Riik hoolitses abivajajate üle. Riik reguleeris põllumajandust. Samuti kontroll panganduse üle. Ning negatiivne riigieelavrne oli lubatud, siis lihtsalt trükiti raha juurde.
Välispoliitikas ajasid ühendriigid maailmasõdade vahel taga eraldatust ja püüdes maailmas toimuvast eemal olla.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 201 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

201 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annely Uukkivi Õppematerjali autor

rahvusvahelised suhted 20-ndatel, Suure ülemaailmse majanduskriisi põhjused ja tagajärjed,demokraatia ja diktatuurid ning nendega kokkupuutunud riigid.

küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

· 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e

Ajalugu

doc

I maailmasõda

Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine *Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani

Ajalugu

rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa.

Ajalugu

doc

I maailmasõda ja selle tulemused

Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi

Ajalugu

doc

I maailmasõja eelne ja järgne periood

Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline (vabariiklased, (sufrazetid) võimuvõitlus demokraadid) Sõjalised blokid enne I maailmasõda Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi, Bulgaaria (Itaalia -1915) Saksamaa eesmärgiks uusi kolooniaid saada, saksa toetus oli Oluline A-U'le, sest oli ohustatud sattuma Balkani slaavi riiki.itaalia oli nõrgim lüli- tahtis kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Türgi lootis toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant- Inglismaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Itaalia

Ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.

Ajalugu

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine

Ajalugu

doc

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Saksamaa soovitab A-U´l kuulutada sõda, Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, Saksamaa kuulutab sõja Venemaale (riikidel liitlased, astuvad sõtta). Sõjaplaanid: Saksamaa-Schlieffeni plaan. Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päeva. Prantsusmaa- passiivse kaitse strateegia; Maginot´piirkindluste süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir. Venemaa-kasutada ära tohutu armee, tungida peale pikal rindel. Inglismaa- kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada mereväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi, kuna prantsuse ja inglise vägedel õnnestus neid lüüa. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas

Ajalugu

Rohkem sarnaseid