Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel (0)

Q: Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Q: Miks teravnes 1930aastatel rahvusvaheline olukord?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Q: Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930aastatel võimule diktatuurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
Miks teravnes 1930aastatel rahvusvaheline olukord?
Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930aastatel võimule diktatuurid?

11. november 1918 – Compiegne ’i vaherahu , millega lõppes Esimene Maailmasõda
28. juuni 1919 – Versailles ’ rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel
1930- 1931 – Mandžuuria kriis
1935-1936 Abessiinia kriis
1936-1939 Hispaania kodusõda
1936- Berliini- Rooma telg , Kominterni -vastane pakt
1929-1933 ülemaailmne majanduskriis
Suur depressioon
Reparatsioon – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale
Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
PARIISI RAHUKONVERENTS

istungeid peeti Versailles ’ lossis
SUUR NELIK : Wilson (USA president ); Lloyd George (Inglismaa peaminister ); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president)
raskeimad rahutingimused sakslastel

Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist

Prantsusmaale Elsass -Lotringi

Belgiale Eupen Malmidy

Taanile schleswig-holsteini

Tšehhoslovakkiale Sudeedid

Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast)

Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast

Versailles’ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa

GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil;

keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega)

Saari

Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada

Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus

Danzigist ja Memelist said vabalinnad

Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori

Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi

uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles’ süsteem

RAHVASTELIIT

Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon , mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö
võisid kuuluda kõik maailma riigid, esialgu võitjad ja hiljem lubati ühineda ka kaotajatel
peakorter šveitsis Genfis
Usa jäi täielikult välja
täiskogu kogunes kord aastas
erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid
nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest

Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
Sest Versailles’ rahuleping kuulutas nad sõjasüüdlaseks.
Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles’ diktaadiks? Sest Versailles’s koostatati neid dokumente ja prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale.
Miks teravnes 1930.aastatel rahvusvaheline olukord?

Sakslasi vihastas Versailles’ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu.

Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, et nad ei saanud piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga võtta.

Pärast sõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita.

Rahvaseliit polnud võimeline lahendama kriise , kui nendes osalesid suurriigid .
Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid ?
30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga.
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL

Patsifismi ajastu

erinevad lepingud , mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid

Briand -Kellogi pakt – probleemide lahendamine rahulikul teel

Locarno lepped (Reini tagatispunkt)

Saksamaa osalus võrdväärsena

Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna

garandid olid Inglismaa ja Itaalia

Saksamaalt võetavad reparatsioonid

Dawesi plaaniga koostati maksegraafik Saksamaale ja Usa andis Saksamaale laenu

Olid väiksemad pinge- ja kriisikolded

Eesti ja Läti piirid

Vilniuse kriis Leedu ja Poola vahel (poolakad hõivasid Vilniuse linna)

Ruhri kriis 1923

Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima.

Vene küsimus

Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon

enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis

1919 loodi Komintern - eri maade komparteisid ühendav organ

1922 Genova konverents , kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel koostöö tegemiseks
RAHVUSVAHELISED SUHTED 30NDATEL

1929-33 ülemaailmne majanduskriis

hakkasid tugevnema äärmusliikumised ja paljudes riikides demokraatia asendus diktatuuride või autoritaarsete režiimidega

tekkisid erinevad sõjakolded

1931 Mandžuuria kriis Hiina kirdeosas

jaapanlased vallutasid Kirde-Hiina, kuulutasid seal välja Mandžukuo riigi, eesotsas Hiina kukutaud keisriga

1933 astus jaapan rahvasteliidsust välja

Abessiinia kriis

1935 viis Itaalia oma väed Abessiiniasse

Rahvasteliit rakendas majanduslikke sanktsioone

1936 sai Abessiiniast Itaalia koloonia ja Itaalia lahkus Rahvasteliidust

Hispaania kodusõda

sõdisid omavahel vabariiklased , keda toetas Nõukogude Liit ja frankistid (mässulised)

1939 aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, vabariiklased said lüüa

Saksamaa agressiivsus hakkas järkjärgult kasvama

30.jaanuar 1933 tuli Hitler võimule, teatas avalikult, et ei maksa reparatsioone, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma raskerelvastust

Saarimaal korraldati rahvahääletus, millega see läks Saksamaa koosseisu

viis oma väed sisse Reini demilitariseeritud tsooni

1933 astust Rahvasteliidust välja

Erinevad rahvusvahelised lepingud

1935 sõlmisid Nõukogude Liit ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise lepingu

1936 Saksamaa ja Itaalia sõjaline ja poliitiline liit, Berliini-Rooma telg

1936 Saksamaa ja Jaapan Anti-Kominterni pakt, ühinesid Itaalia ja hiljem Ungari, Hispaania ja teised
MAJANDUS SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL

majandusliku võitjana väljus USA

alguses oli enamustes Euroopa riikides majanduskriis

keskpaigast algas kiire majanduslik tõus. oli alanud prosperity aeg

toodeti rohkem kui tarbiti

raha hakati paigutama, osteti kokku aktsiaid

tulemuseks 1929-133 suur ülemaailmne majanduskriis

24. okt 1929 must neljapäev

majanduskriisist ülesaamiseks hakkasid riigid sekkuma majandusellu, riiklikud abiprogrammid jne

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 12 allalaadimist

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel #1

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel #2

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

agete Õppematerjali autor

majanduskriis abessiinia reparatsioon versaillesrahuleping ülemaailmne majanduskriis hispaania rahukonverents president rahvasteliit nõukogude liit demilitariseeritud

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)

Ajalugu

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

Ühiskond

rtf

9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936

Ajalugu

docx

Ajaloo KT Kokkuvõte 9. Klass

AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koos

Ajalugu

odt

Riik kahe maailma vahepeal

Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks?

20. sajandi euroopa ajalugu

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik

Ajalugu

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17

Ajalugu

doc

Ajalugu 9 klass

vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga Adolf Hitler- Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juht,kes tuli 1933

Ajalugu

Rohkem sarnaseid