2.Kontrolltöö
§49-54
KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID?
Meinhard ,
Berthold ,
Albert ,
Theoderich , Kaupo, Ymant,
Lembitu , Läti Henrik,
Valdemar II,
Tabelinus ,
Vesse 2)SELETA
MÕISTED:
kihelkond , maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu,
linnus, malev, Vana-
Liivimaa ,
ordumeister ,
kapiitel , Taani hindamise
raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev,
hansalinn,
raad 3)
MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL?
1186 ,
1196 , 1198, 1200, 1201, 1202,
1206 -1207, 1208,
1210 ,
1211 , 1212-
1215 , 21.09.
1217 , 1219,
1220 , 1222,
1223 .1224, 1227, 1242,
1236 , 1241, 1343-1345, 1346
4)Vali
loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte:
a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida-
baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208-1215,
d)muistse vabadusvõitluse lõpp 1215-1227),e)Vana-
Liivimaa riiklik
korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus
mandril ja saaremaal, g)
Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal
5)Oska
kanda kontuurkaardile: a) Muinas- eesti
maakonnad , b)eestlaste
naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö
ülestõusu)
Meinhard-tuli
Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks
piiskopiks.Berthold-1196.aastal
sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa ;1198.aastal tõi ta maale
esimesed ristisõdijad.Albert-kolmas
piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal
Riia linna.Theoderich-Meinhardi
abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas.Kaupo-liivlaste
mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste pooleleYmant-tappis
piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi)Lembitu-eestlate
ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri
ühes lahingusLäti
Henrik- preester ,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse
eestlaste ristimist)Valdemar
II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti
ristimisegaTabelinus-Pudiviru
vanem,taanlased poosid ta üles, sest ta lasi end sakslastel ristida.Vesse-saarlaste
juht,kes hukati orduväe pooltKihelkond-osa
küladest ja maastMaakond-osa
kihelkondadestVanem-
Muinas-Eesti ülikArbuja-ennustaja,keda
peeti hingede ja elavate maaima vahendajaksMõõgavendade
ordu-loodi 1202.aastal ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu;ülesanne oli paganatega sõdimineLinnus-tugev
ja vaenlaste eest kaitsev varjupaik; need olid ehitatud
looduslikult(ehitati vall ümber)Malev-Vana-
Liivimaa-Eesti ja Läti ala ühisnimetuses keskajaöOrdumeister-ordu
kõrgeim ametnikKapiitel-orduametnike
kogu,kus lahendati tähtsamaid küsimusiTaani
hindamise raamat-XIII sajandist pärit; varasema ajaloo oluline
allikasLiivi
ordu-Saksa ordu Liivimaa haru;neil oli sidemeid üle kogu EuroopaStensby
leping-1238.aastal sõlmitud leping, siis oli ordu sunnitud uuesti
Põhja-Eestist Taani kasuks loobumaLinnadepäev-kohalike hansalinnade võimuorganMaapäev-Vana.Liivimaa
seisuste esindusorgan Hansalinn-Liivimaa
kaubalinnad (riia,Tallinn,Tartu,Uus-Pärnu ja Viljandi); hansa ühised
huvid pidid neile olema seaduseksRaad-linnavalitsus1186-
Hamburgi –Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks
piiskopiks
1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai
Berthold
1198- Berthold tõi liivimaale esimesed
ristisõdijad
1200-
1201-Riia
linna asutamine
1202- loodi mõõgavendade ordu.
1206-1207-
liivlaste allutamine viidi lõpule
1208- ristisõdijate vägi
tungis Ugandi maakonda
1210- piirasid eestlased Võnnu linnust
lätlaste asulal; toimus Ümera lahing
1211- tegid mandrieestlased
ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse
1212-1215-
21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi
lähedal
1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar
II juhtimisel Tallinna alla.
1220- suvel ilmus arvukas rootslase
vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse
1222- tulid
taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid
kibekiiresti kivilinnust ehitama
1223-
1224- Tartu langes.
Ning läks võõravõimu alla
1227- ajasid vallutajad kokku tohutu
väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa
poole
1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased
1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja
leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa
orduga
1241-
1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus
1346-
Taani kuningas müüs taani kuningas selle ala, mida kunagi
eestimaana tunti Saksa ordule.Eestlaste
elukorraldus muinasajal-lätlased kutsusid eestlasi
igaunideks,venelased tšuudideks ja soomlased virolasteks;maa jagunes
kihelkondadeks,mis olid liitunud surematek osadeks -maakondadeks;peamiseks elatusalaks oli maaharimine ;ehitati
linnuseid; ainus muinasjumal on Taara Kolme
piiskopi tegevus ida-baltikumi paganate ristimiseks-kolm piiskopi
olid Meinhard,Albert ja Berthold;nad kuulutasid ristiusku
paganatele;Berthold võttis kasutusele jõudu; ta tõi maale esimesed
ristisõdijad;loodi siis Mõõgavendade Ordu;tema ülesandeks oli
paganatega sõdimineEestlaste
võitlused 1208-1215-1208.aastal jõudis ristisõda eestlaste maale;
ristisõdijad tungisid Ugandi maakonda;1210.aastal piirasid eestlased
Võnnu linnust lätlaste asulal;Sel aastal toimus Ümera lahing;
eestlased võitsid selle lahingu;1211.aastal tahtsid mandrieestlased
ja saarlased vallutada Toreida linnust( muistne vabadusvõitlus)Muistse
vabadusvõitluse lõpp 1215-1127-1217.aastal toimus madisepäeva
lahing; see peeti Viljandi lähedal;lahing toimus 21.09.;selles
lahingus langes Lembitu;1124.a. langes TartuVana-Liivimaa
riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused-moodustati 4
feodaalriiki (Tartu,Kuramaa, Saare-Lääne ja Riia peapiiskopkond );moodustati Saksa ordu Liivimaa haru;riigi eesotsas
olid 2 piiskopi;feodaalses riigis oli keskseks kujuks läänimees,XVI sajandiks olid vabadest eestlastest saanud sunnimaised
pärisorjad;võitlus Riia pärastJüriöö
ülestõus-see toimus 1343.aastal 23.aprillil;algatuseks oli
mäekünkal süüdatud maja;süüdati ka Padise klooster ;eestlastele
tuli appi ordumeister oma väega;kutsus eestlaste 4 kuningat
Paidesse; nad tapeti ;ülestõus Põhja-Eestis sai lüüa.
Kõik kommentaarid